2-15-116584
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
08. märts 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-116584
Tsiviilasi
Osaühingu (lühend OÜ) Aktiva Finants hagi I K vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, otsuse tühistamine, menetluse lõpetamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
OÜ Aktiva Finants (isikukood 10746479), lepinguline esindaja Kadri Timuska (isikukood XXX)
Kostja:
I K (isikukood XXX)
Kuumakse 80,00 80,00 81,09 241,09
Jääk 161,09 81,09 0,00
1.2 Kostja kohustub tasuma hagejale Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX, Swedbank viitenumbriga XXX. 1.3 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
nr
2-15-116584
Viru
Maakohtu
15.02.2016
otsus
2-15-116584
menetluskulud
on
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohus 15.02.2016 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-15-116584 rahuldas OÜ Aktiva Finants hagi I K vastu võla nõudes. Pooled esitasid 07.03.2016 Viru Maakohtule poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi, milles jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Pooled on ka leppinud kokku menetluskulude kandmises ning määrasid ka kindlaks hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahalise suuruse. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX.
Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tulenevalt 2(3)
2-15-116584 TsMS 4511 lg 1 kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist, esitatakse taotlus menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu ja kohus rahuldab taotluse võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi, tühistab tsiviilasjas 15.02.2016 tehtud tagaseljaotsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud on kompromissiga rahaliselt kindlaks määratud. Riigilõivu tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot, sellest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 30 eurot hagimenetlusse üleminekul. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust ehk 37,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb raha kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.