(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-122896
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Groupi hagi L.K vastu põhivõlgnevuse 766,11 euro, viivise 287,83 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1276,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX Kostja: L.K (isikukood XXX), elukoht teadmata
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 27.06.2022 sõlmitud liitumisleping nr 13178198 ja 14.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 13138474 koos nutikindlustuse lepinguga nr 13138477. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt arveid. Lepingute ülesütlemiseni viis kokkulepitud osamaksete tasumata jätmine. Elisa Eesti AS andis kostjale 17.02.2023 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (24.02.2023) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingu üles 25.02.2023 ning loovutas 01.03.2024 nõuded hagejale. Hageja esitas 16.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 766,11 euro, viivise 287,83 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 10 euro nõudes.
Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 40 eurot: 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 04.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 14.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 10 euro nõudes. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis kohus menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil XXX ja tähtsaadetisena postiaadressil xxx, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus. 01.10.2024 kinnitas KÜ xxx esindaja, et võlgniku igapäevaselt ei näe ja ei oska öelda kas võlgnik elab aadressil xxx. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 16.12.2024 e-posti aadressil XXX, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus dokumendid 16.12.2024 ja 20.01.2025 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx jätmisega postkasti, kuid kostja kohtule ei vastanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 20.01.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 05.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.02.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule
esitamine 20 eurot; alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (3 h 507 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.