Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 on hagejal õigus nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku (kostja I) osale ühisomandist. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 22.05.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-5564 hageja ja kostja I vahel kompromiss, millega kostja I kohustus tasuma võla 499,12 eurot igakuiste maksetega 30 eurot kuus, viimane makse 20.09.2021 summas 19,12 eurot. Hilinenud maksetelt on hagejal õigus nõuda viivist 0,0657 % päevas. Kohtumäärus jõustus 14.07.2020. Kostja I makseid nõuetekohaselt ei tasunud, mistõttu 28.09.2020 pöördus hageja täitmisavaldusega kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks. Täitmisavalduse esitamise seisuga võlgnes kostja I põhivõlana 379,12 eurot ja viivisena 0,38 eurot. Lisaks jätkus edasiulatuv viivise arvestus põhivõlalt 0,0657 % päevas. Nimetatud võla sissenõudmiseks alustati 29.09.2020 täitemenetlust täiteasjas nr xxx. Kohtutäituril on täitemenetluses õnnestunud võlgnikult sisse nõuda vaid 200 eurot, millest pärast täitekulude kinnipidamist laekus hagejale 127,03 eurot. Hagejale laekunud makseid ja viivisena lisandunud summasid arvestades moodustab tsiviilasjas 220-5564 väljamõistetud kostja I võlg hagi koostamise ajal kokku 357,98 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis. Kohtutäituril pole õnnestunud võlga enam kui 1 aasta ja 7 kuu jooksul sisse nõuda, kuna kostja I ei tööta ja kontol raha ei ole. Kostjal I puudub lahusvara, millele kohtutäitur saaks sissenõuet pöörata. Täiteasja täitetoimiku väljavõttest nähtub, et kostjad on abielus alates 06.06.2001 ja asjaolu, et kostja I vastu on lisaks hageja kasuks toimuvale käimas veel 9 täitemenetlust, kõik hageja kasuks toimuvast ajaliselt varasemad, neist varaseim alates 23.07.2013. Asjade senise käigu juures ei ole loota, et kostja I võlg täitemenetluses mõistliku aja jooksul tasutud saaks. Kostjate ühisomandis on korteriomand xxx, registriosa nr xxx. Kostjad on kinnistusraamatusse kantud ühisomanikena. Kohtutäitur on teates täitemenetluse kohta sisuliselt tunnistanud täitemenetluse nurjunuks ja ühisvara jagamata perspektiivituks. Kohus leiab, et hageja on tõendanud TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel hagi esitamise eeldusena, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvelt on ebaõnnestunud. Kuivõrd kostjad ei ole

menetluses omapoolseid vastuväiteid (sh hageja nõude tasumine) esitanud, rahuldab kohus hagi ja jagab ühisvara vastavalt AÕS § 77 lg 2 sätestatule hageja hagis esitatud viisil, st korteriomand müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades vastavalt PKS § 37 lg 3. Kostja I osast täidetakse tema kohustus. Menetluskulude jaotuse osas selgitab kohus, et käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-1611). Menetluskulude jaotamisele ei kohaldu TsMS § 164 (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-123, punktid 9 ja 10). Kuivõrd TsMS § 164 ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS §-is 162 toodud üldreeglist, mille lõige 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vasutavad kostjad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva tagaseljaotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.