S. V-i hagi OÜ Nightclub vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S. V-i apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
66 216,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. V. (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: OÜ Nightclub (registrikood 12382998), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu
Istungi toimumise aeg
09. veebruar 2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus ja teha uus otsus.
2.Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Nightclub põhivõlg 30 050 eurot, intressivõlg 2991 eurot, seisuga 16.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 11 238,70 eurot ja alates 17.03.2015 viivis suurusega 0,2% päevas kuni põhivõla (30 050 euro) tasumiseni.
4.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja OÜ Nightclub kanda.
5.Välja mõista OÜ-lt Nightclub menetluskulude hüvitamiseks 2920 eurot S. V-i kasuks (riigilõivud 2200 eurot ja õigusabikulud 720 eurot). Menetluskulude hüvitis tuleb kanda
D.A.S.
Õigusabikulude Kindlustuse AS arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Nightclub tasuda S. V-ile kohtuotsuse jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S. V. esitas 16.03.2015 Pärnu Maakohtusse hagi OÜ Nightclub vastu põhivõla, intressivõla ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle 27.08.2015 täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 30 050 eurot, intressi 7% aastas perioodi eest 10.04.2013-10.09.2014 summas 2991 eurot, samuti seisuga 16.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 11 238,70 eurot ja viivise 0,2% päevas tasumata põhinõudelt alates 17.03.2015 kuni nõude kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenuna sularaha perioodil 10.12.201210.04.2013 mitmes osas kokku 30 050 eurot. Raha anti kostjale üle summades 10 000 eurot, 10 000 eurot, jooksvalt väikeste summadena 5050 eurot ja 5000 eurot laenulepingu allkirjastamisel.
3.Kirjalik laenuleping sõlmiti tagasiulatuvalt kogu laenu kohta 10.04.2013. Kostja kinnitas lepingus, et on raha kätte saanud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 10.09.2014. Kostja ei ole laenu hagejale tagastanud. Laenulepingu p 4 kohaselt pidi kostja tasuma intressi 7% aastas tagastamata summalt ja p 6 kohaselt viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled ei vormistanud 10.04.2013 suulist laenulepingut kirjalikult. Pooled sõlmisid kostja lühiajaliste kohustuste täitmiseks 10.04.2013 laenulepingu tingimusel, et hageja annab kostjale raha üle lepingu sõlmimise päeval, kuid faktiliselt hageja laenusummat kostjale üle ei andnud. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas lepingu heas usus eeldades, et hageja oma lubaduse täidab. Et kostjale ei ole nimetatud summasid laekunud, nähtub kostja raamatupidamisest. Esimese astme kohtu otsus
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 1470 eurot.
6.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste tähtsust omavate asjaolude üle: 10.04.2013 allkirjastasid hageja ja kostja seaduslik esindaja V. L. laenulepingu 30 050 euro laenamiseks tähtajaga 10.09.2014; H. V. on andnud kostjale üle 20 000 eurot ja on tasunud seejuures
vähemalt 632,47 eurot kostja majanduskuludeks; kostja ei ole hagejale 30 050 eurot maksnud.
7.Kostja on esitanud hagejalt raha laenuks saamist. Laenulepingust tuleneva nõude olemasolu tõendamiseks tuleb hagejal tõendada raha ülekandmine, seejärel tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Laenulepingu p 2 näol ei ole tegemist võlatunnistusega, sest kostja ei ole VÕS § 30 lg 1 tähenduses kinnitanud kohustuse olemasolu ega ole loodud ka iseseisvat kohustust. Laenulepingu sõnastus viitab sellele, et pooled sõlmisid klassikalise laenulepingu, mille alusel on hageja andnud kostjale raha. Kui pooled oleks soovinud sõlmida lepingut, millega oleks loodud konstitutiivne võlatunnistus, oleks pooled selliselt laenulepingu ka sõnastanud. Laenulepingu p 2 on käsitletav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi. Kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale.
8.Puudub vaidlus, et pooled on allkirjastanud kõnealuse laenulepingu, mis m.h sisaldab kostja kinnitust sularaha kättesaamise kohta ja paneb sellega kostjale tõendamiskoormuse, kui viimane väidab, et tehing on olnud rahatu.
9.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei ole olnud kostja võlausaldajaks. Tema poolt väidetava laenu andmist ei kajasta hageja ega kostja esitatud tõendid. Tõenditest selgub, et kostjal on võlgnevus H. V’i ees. H. V’il oli Danske Bank Eesti filiaalis õigus teha internetipanga vahendusel kostja kontol kontosiseseid ja kontoväliseid tehinguid ja tema nimele oli väljastatud 07.12.2012 pangakaart kostja kontolt sularaha väljavõtmiseks, maksete tegemiseks jne. Seetõttu oli H. V’il ka võimalus laekunud rahade korrektseks kajastamiseks kostja raamatupidamises, n.t hagejalt saadud sularaha vastuvõtmine kassasse või pangakontole, mida ta ei teinud. Kuluarvestuses ja äriühingu bilansis nähtuvad H. V’i enda tehtud investeeringud.
10.E-kirjavahetusest nähtub, et H. V. on 2013. aasta augustis käsitlenud ööklubi arendamisse pandud raha enda investeeringuna, mida tuleb kaitsta. Hageja esitatud 07.10.2014 ekirjavahetus kinnitab asjaolu, et enne 10.04.2013 suhted poolte vahel puudusid. Hageja selgitas eelistungil, et ta andis raha H. V’ile, et too saaks raha teenida. Tõendatud ei ole asjaolu, et 10.12.2012 sõlmiti suuline laenuleping hageja ja kostja vahel. Raha üleandmist ei tõenda ka tunnistaja S. H. ütlused, kes ei näinud 10.04.2013 raha üleandmist ja on kindel, et seda kostja seaduslik esindaja ei saanud. H. V’i ütluste kohaselt oli temal kokkulepe kostja esindaja V. L.ga, kellele oli teatanud, et raha tuleb hageja käest. H. V. on kategooriliselt eitanud kostja ees igasuguse võlasuhte olemasolu, milles on eelnimetatud dokumentaalseid tõendeid hinnates põhjust kahelda.
11.Hageja poolt raha laenamine kostjale ei ole tõendatud. H. V. sai hagejalt raha, mida kasutas ööklubi arendamiseks, seejuures tasus jooksvate kulutuste eest 632,47 eurot. H. V. laenas hagejalt saadud raha edasi kostjale, mis vormistati 13.04.2013 poolte vaheliseks laenulepinguks. VÕS § 396 lg 2 rakendamiseks peab võlgnik olema isiklikult võlgu laenuks vormistatud nõude saanud isikule. Kuna kostja on võlgu H. V’ile, ei ole tal 25 050 euro suurust võlgnevust hageja ees 13.04.2013 sõlmitud laenulepingu järgi. Tõenditest, eelkõige tunnistaja SH ütlustest nähtub, et 13.04.2013 ei antud üle täiendavat 5000 euro suurust laenu, mille olemasolu kohta ei saa ka kinnitust kostja kassapidamisest ega pangakonto väljavõttelt.
Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 30 050 eurot, intressivõlg 2991 eurot, seisuga 16.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 11 238,70 eurot ja viivis arvestusega 0,2% päevas alates 17.03.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
13.Kohus leidis õigesti, et laenulepingu p 2, milles kostja kinnitab, et on raha kätte saanud, on käsitletav täitmise kviitungina. Samas punktis sisaldub ühtlasi deklaratiivne võlatunnistus. Nii täitmise kviitungi kui ka deklaratiivse võlatunnistuse puhul peab kostja, tõendamiskoormuse ümberpööratuse tõttu kohustusest vabanemiseks tõendama, et tal võlga ei ole. Selliseid tõendeid ei ole käesolevas asjas esitatud.
14.Kohus tugines ebaõigesti asjaolule, et kostja pangakonto väljavõttelt ja kassaraamatust ei nähtu 2013. aasta aprillis hagejalt sularahas 5000 euro laekumist. Need dokumendid ei tõenda laenu mittesaamist, kuna laen anti üle sularahas ja hageja ei ole vastutav kostja raamatupidamisdokumentatsiooni korrektse vormistamise eest. Arusaamatuks jääb, millel põhineb kohtu seisukoht, et H. V’il oli võimalus laekunud rahade korrektseks kajastamiseks kostja raamatupidamises, kuna H. V. ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige ega kostja raamatupidamisdokumentatsiooni vormistamise eest vastutav isik.
15.Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus tuvastas esmalt õigesti, et poolte vahel puudub vaidlus, et laenuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja on selle asjaolu oma hagi vastuses omaks võtnud. Samas asus kohus hiljem ebaõigesti seisukohale, et laenuleping sõlmiti hoopis H. V’i ja kostja vahel.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et laenulepingus kajastatud laenusummast 25 050 eurot andis kostjale üle H. V.. 5000 eurot anti kostjale üle otse hageja poolt. Kostja võttis ka ise omaks, et seisuga 10.04.2013 oli ta saanud H. V’ilt kätte sularahas umbes 19 000 eurot. Laenuandjal ei ole kohustust anda laenu üle isiklikult. Laenu kostjale üleandmise kohustuse täitis osaliselt kolmas isik, s.o H. V.. Asjaolu, et kõik osalised said üheselt aru, kes on tegelikuks laenuandjaks, tõendab 10.04.2013 allkirjastatud laenuleping, mis vormistati 10.12.2012 kuupäevaga, kuna sel päeval anti üle esimene laenusumma 10 000 eurot ja milles on laenu andjaks märgitud hageja, mitte H. V.. Kostja viitas kohtuistungil ka ise sellele, et ka tema jaoks ei omanud määravat tähtsust, kes reaalselt vastava rahasumma kostjale üle annab.
17.Kostja ei ole esitanud tõendeid oma väidetava laenusuhte kohta H. V’iga. Kostja raamatupidamisdokumentidega seda väidet tõendada ei saa, sest raamatupidamisdokumentide koostamise ja õigsuse eest on vastutav vaid kostja ise.
18.Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei pannud laenulepingut allkirjastades tähele, et laenuandjaks on just nimelt hageja ja et lepingu p-s 2 sisaldub kinnitus kogu laenusumma kättesaamise kohta. Asjaolu, et kostja süüvis põhjalikult laenulepingu sisusse ja nõustus sellega, tõendab m.h ka asjaolu, et just kostja soovil tehti lepingusse käsitsi muudatus laenu tagastamise tähtaja kohta. Kuna vaidlust ei ole selles, et laenusumma on kostjale üle antud (25 050 eurot andis kostjale hageja nimel üle H. V. ja 5000 eurot hageja ise), siis jättis kohus hagi ebaõigesti rahuldamata.
19.Kohus jättis ekslikult laenu kostjale üleandmise tõendamiskoormise hageja kanda. Kohus viitas, et S. H. ütlused raha üleandmist ei tõenda. Samas selgitas tunnistaja hoopis seda, et tema raha üleandmist ja laenulepingu allkirjastamist ei näinud, kuna läks sellel ajal suitsetama. Kohus jättis hindamata ka S. H. ütluste usaldusväärsuse olukorras, kus ta ise kinnitas, et on kostja juhatuse liikme V. L. hea sõber. 5000 euro kostjale üleandmine on m.h tõendatud H. V’i ütlustega.
20.Kohus tugines tunnistajate ütlustele valikuliselt. Kohus jättis nii H.V kui H. V’i ütlustele viidates tähelepanuta, et nad kinnitasid selgesõnaliselt, et kostjale laenu andjaks oli just nimelt hageja ja H. V. andis raha üle tegeliku laenuandja nimel, kusjuures H. V. eitas kategooriliselt igasugust laenusuhet kostjaga. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi ning jaotab ja mõistab teisiti välja menetluskulud.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Kohus ei lähtunud otsust tehes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis ringkonnakohtu hinnangul ebaõige otsuse tegemiseni.
24.Asja materjali kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja seaduslik esindaja V. L. 10.04.2013 laenulepingu 30 050 euro laenamiseks tähtajaga 10.09.2014. Lepingu p-s 2 kinnitas kostja, et on raha sularahas kätte saanud. Kostja ei ole hagejale 30 050 laenu tagasi maksnud ega tasunud lepingu p-s 4 kokku lepitud intressi. Kostja eitab raha saamist ja laenusuhet hagejaga, väites et tal on laenusuhe mitte hagejaga, vaid hageja abikaasa H. V’iga.
25.Maakohus leidis õigesti, et lepingu p-s 2 märgitud raha kättesaamise kinnitus on täitmise kviitung VÕS § 95 tähenduses, millega laenusaaja on kinnitanud laenusumma kättesaamist laenuandjalt. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja kohustus on tõendada seda, et tegelikult ei ole ta hagejalt raha saanud. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, nagu oleks kostja tõendanud, et hageja ei ole tema võlausaldaja. Maakohus kohaldas asja lahendamisel ka ebaõigesti VÕS § 396 lg-t 2. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud säte ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda pooltevahelise laenusuhte puudumist asjaolu, et kostja raamatupidamises ei ole hagejalt saadud laenu kajastatud. Hagejal ei ole võimalik sekkuda sellesse, mil viisil ja kas äriühing üldse laenuks saadud raha oma raamatupidamises kajastab. Kostja raamatupidamise korraldamine ei kuulu hageja mõjusfääri. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja abikaasal H. V’il oli Danske Bank Eesti filiaalis õigus teha internetipanga vahendusel kostja kontol kontosiseseid ja kontoväliseid tehinguid ja tema nimele oli väljastatud 07.12.2012 pangakaart kostja kontolt sularaha väljavõtmiseks, maksete tegemiseks jne. H. V. ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige ega kostja raamatupidamisdokumentatsiooni vormistamise eest vastutav isik. Eeltoodu tõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja esitatud raamatupidamisdokumentidele ja majandusaasta aruandele.
27.Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta on saanud raha H. V’ilt, selle asjaolu tuvastas ka maakohus ja selle üle ei ole vaidlust. Maakohus jättis aga tähelepanuta asjaolu, et laenuandjal ei ole kohustust anda laen laenusaajale üle isiklikult. Tunnistajate HV ja H. V’i ütlustega on tõendatud, et kostja seaduslik esindaja V. L. oli teadlik sellest, et H. V’il ei ole raha ja kostjale üle antud raha oli hageja oma (II kd lk 14-16, 17-18). Asja lahendamisel ei
oma tähtsust, millal pooled esimest korda kohtusid. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et H. V’i ja V. L. 02.08.2013 e-kirjavahetusest ei järeldu, et H. V. oleks käsitlenud ööklubi tegevusse panustatud raha enda investeeringuna (I kd lk 174,175). Hageja ja kostja seadusliku esindaja V. L. 07.10.2014 e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja peab end hagejaga sõlmitud laenulepinguga seotuks ja soovib leida selle täitmiseks lahenduse (I kd lk 7,8).
28.Asjaolu, et tunnistaja S. H. ei näinud 10.04.2013 5000 euro üleandmist, ei tõenda pooltevahelise laenusuhte puudumist. Tõenduslikku väärtust ei ole tema väitel, et temale teadaolevalt lepingu allkirjastamise ajal raha üleandmist ei toimunud. Ka muus osas on tunnistaja S. H. ütlused sedavõrd umbmäärased, et neid kostja vastuväiteid kinnitava tõendina arvestada ei saa.
29.Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal puudub hagejale laenu tagastamise kohustus, tuleb hagi rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 396 lg 1 alusel põhivõlg 30 050 eurot, lepingu p 4 ja VÕS § 397 lg 1 teise lause alusel intress perioodi eest 10.04.2013-10.09.2014 summas 2991 eurot, samuti VÕS § 113 kolmanda lause alusel seisuga 16.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 11 238,70 eurot ja viivis 0,2% päevas tasumata põhinõudelt alates 17.03.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. Intressiarvestus on 30 050*7%/365*519 = 2991 eurot, viivisearvestus 30 050*0,2%*187 =11 238,70 eurot. Kostja ei ole intressi- ja viivisearvestust vaidlustanud. Menetluskulud
30.Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, jäävad nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
31.Kostjalt tuleb TsMS § 174 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1100 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1100 eurot – kokku riigilõivud 2200 eurot.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulutused õigusabile ringkonnakohtus kokku 720 eurot (käibemaksuga). Tehtud toiminguteks on 11.11.2015 tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebuse koostamine ajakuluga 4 tundi tunnihinnaga 120 - 480 eurot ja 09.02.2016 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil viibimine ajakuluga 2 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind mõistliku suurusega. Kõik esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud ning tehtud mõistliku ajakuluga. Seega kuulub taotlus täies ulatuses rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivude hüvitamiseks 2200 eurot ja õigusabikulude hüvitamiseks 720 eurot – kokku 2920 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja hageja taotlusel tuleb menetluskulude hüvitis kanda kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arvelduskontole. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.