Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

1(4)

R. F. ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks, so 19.05.2022 vastust esitanud. T. F. ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.05.2022 vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 sätestab, et muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 järgi täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagiavalduses palus hageja jagada kostja I R. F. ja kostja II T. F. ühisvara järgmiselt: lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga xxx (kinnisasja registriosa xxxxxxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jagada korteriomandi müügist saadav raha R. F. ja T. F. vahel võrdsetes osades; Kostjale I R. F.le jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I võlgnevus hageja OÜ Aktiva Finants ees, mis tuleneb 27.02.2014 kohtulahendist tsiviilasjast xxx ja kostja II võlgnevus hageja OÜ Aktiva Finants ees, mis tuleneb 17.02.2016 kohtulahendist tsiviilasjast xxx ja 30.03.2021 kohtulahendist tsiviilasjas xxx ning kanda summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX. Makse sooritamisel märkida viitenumber xxxxxx (selgituseks sissenõudja ja võlgniku nimi). Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud PKS §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38 TMS § 14 lg 2 ja AÕS § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus lõpetab R. F. ja T. F. ühisomandi kinnisasjale registriosa nr xxxxxxxx asukohaga xxx. Eelviidatud kinnisasi tuleb müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kinnisasja müügist saadav raha jagada R. F. ja T. F. vahel võrdsetes osades. R. F.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kohustused, mis tulenevad 27.02.2014 kohtulahendist tsiviilasjas nr xxx OÜ Aktiva Finants ees. T. F.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kohustused, mis tulenevad 17.02.2016 kohtulahendist tsiviilasjas nr xxx ning 30.03.2021 kohtulahendist tsiviilasjas nr xxx OÜ Aktiva Finants ees. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 3(4)

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kokku summas 997,50 eurot (riigilõiv hagi esitamisel 420 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, õigusabikulu 507,50 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kohus mõistab hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 997,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjatel tuleb menetluskuludelt solidaarselt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 04.04.2022 kohtumäärusega rahuldas kohus OÜ Aktiva Finants hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras seati R. F.le ja T. F.le kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistule registriosa nr xxxxxxxx asukohaga xxx III jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479) kasuks. Kohtumäärus jõustus 21.05.2022. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja hagi tagamise abinõu tühistamist ei ole taotlenud ning seega jätab kohus hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmise tagamiseks kehtima. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.