Otsuse avalikult teatavaks- 7. märts 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-19584
Tsiviilasi
Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Kersti Jarne vastu 1775,30 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2401,99 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Eesti Energia Aktsiaselts (rk 10421629; asukoht Lelle 22, 11318 Tallinn), esindaja Kaili Muru-Mölder, epost [email protected]; kostja Kersti Jarne (ik XXXX; elukoht XXXX), esindaja Maia Ploom, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Kersti Jarne vastu.
2.Välja mõista Kersti Jarnelt Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks 1775,30 eurot, millest 1716,95 eurot on põhinõue ja 58,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 31.12.2015 seisuga.
3.Välja mõista Kersti Jarnelt Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks viivis 0,1% päevas põhinõudelt 1716,95 eurot alates 01.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1658,60 eurot.
4.Väljamõistetud summad kanda Eesti Energia Aktsiaseltsi arvelduskontole nr EE081010002059413005 (AS SEB Pank), nr EE232200001180005555 (Swedbank AS), nr EE703300332099000006 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE431700017000115797 (Nordea Bank AB Eesti filiaal) viitenumbriga XXXX.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte poolte esindajatele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta poolte menetluskulud Kersti Jarne kanda.
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-15-19584 Eesti Energia Aktsiaseltsi menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot (riigilõiv).
9.Välja mõista Kersti Jarnelt Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud 250 eurot.
10.Väljamõistetud menetluskulu 250 eurot tasuda Eesti Energia Aktsiaseltsi arvelduskontole nr EE081010002059413005 (AS SEB Pank), nr EE232200001180005555 (Swedbank AS), nr EE703300332099000006 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE431700017000115797 (Nordea Bank AB Eesti filiaal) viitenumbriga XXXX.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
3.Hageja on esitanud kohtule hagi kostjalt elektrienergia ja võrguteenuse tarbimisest tekkinud võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
4.Vaidluse all ei ole järgmised faktilised asjaolud: - võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja on 07.12.2013 sõlminud võrgulepingu nr 2524124154 tarbimiskoha asukohaga XXXX (eramu) võrguteenusega varustamiseks (tl 6-7); Lepingule kohalduvad Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (tl 9-17). - kuna kostja ei ole elektrimüüjaga sõlminud avatud tarne elektrilepingut, osutab hageja kui Elektrilevi OÜ nimetatud elektrimüüja kostjale üldteenust Eesti Energia Aktsiaseltsi üldteenuse tüüptingimuste alusel (tl 32-34); - võrgulepingu sõlmimisel 07.12.2013 fikseeriti elektrienergia arvesti näiduks 12947 (tl 8); - alates võrgulepingu sõlmimisest kuni 30.04.2015 teatas võrguettevõtjale arvesti näidu kostja ning arvesti näidu tähtaegselt esitamata jätmisel prognoosis arvesti näidu võrguettevõtja varasema või oodatava tarbimise alusel (tl 23-24); 30.04.2015 seisuga oli prognoositud näit 13125. - 22.05.2015 tarbimiskohta kontrollides (mõõteseadmete korrasoleku kontroll) fikseeriti arvesti näiduks 36173 (kontrollnäit) (tl 18, 19); Kontrollimise käigus ei tuvastatud mõõteseadme (arvesti nr 28207895) ega plommide rikkumist. - 31.05.2015 teatas kostja arvesti näidu 36188, liites olemasolevale näidule 15 (36173 + 15 = 36188); - 22.05.2015 fikseeritud ja 31.05.2015 teatatud näitude alusel on kostjale esitatud arve nr 392502156112 (tl 26-28); - 08.07.2015 arvesti nr 28207895 vahetamisel kaugloetava arvesti nr 30131280 vastu fikseeriti arvesti näiduks 13194 (tl 20, 21); - arvesti nr 28207895 erakorralise kontrolli käigus tuvastati, et metroloogiliselt vastab arvesti standardi EN 61036 nõuetele, kuid plommid on muljutud (tl 22); 2(5)
- kostja on tasunud kuni arvesti vahetuseni prognoositud ja uue arvestiga mõõdetud tarbimise eest; Samuti on kostja tasunud viivist arve nr XXXX tasumisega viivitamise eest (laekumine kokku 267,30 eurot, millest üks euro on arvestatud põhinõude katteks (1717,95 – 1 = 1716,95) ja 266,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks (324,65 – 266,30 = 58,35)). - võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale (tl 29, 30).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimuste p 9.1 ja 9.7 ning hageja üldteenuse tüüptingimuste p 4.1 järgi oli kostjal tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tasu maksmise kohustus arvetel märgitud maksetähtajaks. Vaidlust ei ole selles, et 07.12.2013 võrgulepingust tulenevat kohustust ei ole kohaselt täidetud.
6.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
7.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab hagiavalduses VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist, so võrguteenuse ja elektrienergia eest tasumist summas 1716,95 eurot. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole loogiline, et lepingu sõlmimisest kuni 22.05.2015 oleks tarbitud elektrit näiduni 36173, kuna vaidlusalusel ajal keegi majas ei elanud (polnud võimalik elada, sest majal ei olnud katust peal). Elektrit tarbis ainult üks anduriga välisvalgusti, mis põles pimedal ajal. Suvel kasutati aeg-ajalt kaevupumpa. Remonti majas alustati juuni lõpus 2015. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluse pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja oma sellekohast vastuväidet esitades jäänud paljasõnaliseks. Kostja on vastuväite kinnitamiseks esitanud kohtule kaks fotot vaidlusalusest elamust (tl 53-54). 28.04.2015 ja 25.05.2015 majast tehtud fotod ei tõenda elektri mittetarbimist alates 07.12.2013 kuni 22.05.2015 näidust 12947 näiduni 36173. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et tarbimiskohal ei ole alaliselt elatud, ei välista automaatselt elektri tarbimist. Kuna hageja nõuab hagis 22.05.2015 fikseeritud ja 31.05.2015 teatatud näitude alusel esitatud arve nr XXXX tasumist ega heida kostjale ette mõõteseadme rikkumist, so võrguteenuse ja elektrienergia ebaseaduslikku kasutamist, jätab kohus tähelepanuta kostja vastuväited, mis on esitatud plommide rikkumise kohta. Kuivõrd 22.05.2015 kontrollimise käigus ei tuvastatud mõõteseadme ega plommide rikkumist, tuleb nõuetekohase elektriarvesti näitude alusel tegelikku tarbimist kajastavat arvet pidada põhjendatult esitatuks. Eeltoodust järeldub, et kostja on teenust tarbinud selle eest maksmata. Seega on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust tasuda teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1716,95 eurot.
3(5)
8.Hageja nõuab kostjalt 31.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 58,35 eurot ja alates 01.01.2016 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise lepingujärgsest määrast. Kostja ei ole vaielnud vastu viivise määrale, arvestusele ega kohustusele tasuda viiviseid kuni põhinõude täitmiseni. Samuti ei ole kostja taotlenud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepingujärgseks määraks 0,1% päevas (võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimuste p 9.10 ja hageja üldteenuse tüüptingimuste p 5.5). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja nii 31.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 58,35 eurot kui lisanduv viivis 0,1% päevas põhinõudelt 1716,95 eurot alates 01.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivise nõuet kokku põhinõude suurusega.
9.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1775,30 eurot, millest põhinõue on 1716,95 eurot ja 31.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 58,35 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise alates 01.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1658,60 eurot.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot.
4(5)
Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt 2401,99 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 250 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 250 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot, mis menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.