A.-L. N.i hagi A. L. vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A.-L. N. (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja M. N. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja A. L. (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Suurendada Tartu Maakohtu 19.04.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-467 väljamõistetud elatist alates 11.02.2022.
3.Mõista A. L.’lt A.-L. N.i kasuks alates 11.02.2022 kuni A.-L. N.i täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Lõpetada elatise arvestamine Tartu Maakohtu poolt 19.04.2018 tsiviilasjas nr 2-18-467 tehtud otsuse alusel.
5.Kohustada A. L.’d tasuma A.-L. N.i elatis R. N.i pangakontole nr xxx. Kohustada A. L.’d tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.-L. N.i seaduslik esindaja M. N. esitas 11. veebruaril 2022 hagiavalduse A. L. vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on alaealise lapse A.-L. N.i kasuks mõistetud 2018. a välja elatis kostjalt summas 130 eurot kuus, kuid hageja soovib selle suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o käesolevalt 213,44 euroni. Elatise suurendamise vajadus tuleneb elukalliduse tõusust, lapse vajaduste suurenemisest, sh laps raske puudega ning lapse ema töövõimetusest. Hageja on selgitanud, et eelmise elatisotsuse ajal teenis kostja miinimumpalka ning kostjal oli ka veel teisi lapsi, kes nüüdseks on juba täisealised.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15. veebruari 2022 määrusega ning edastas materjalid kostjale hagis märgitud aadressile: xxx. 2(4)
Kuna dokumente kätte toimetada ei õnnestunud, võttis kohus kostjaga 16.05.2022 telefonitsi ühendust, kus kostja kinnitas enda elukoha aadressina xxx ning e-posti aadressi xxx. Hagimaterjalid on kätte antud nimetatud aadressil 20. mail 2022 K. N.ule. Lisaks nähtub kohtule, et ka juba eelnevas elatise suurendamise menetluses, s.o 2018. a ts.asjas nr 2-18-467 on samuti kostja aadressiks olnud xxx, kust hagiavalduse on vastu võtnud kostja elukaaslane ning asjas lõpplahendi on kostja nimetatud aadressilt isiklikult kätte saanud. Seega ei ole kohtul kahtlust, et kostja sai ka seekord märgitud aadressilt hagimaterjalid kätte.
3.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus
03.juunil 2022. Kostja kohtule vastust ega muid menetlusdokumente ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et käesoleval juhul saab asja lahendada tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
7.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures elatise muutmise (suurendamise) asjaolu.
8.Kohus märgib, et vastavalt TsMS §-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2). Hageja on selgitanud, et elatise suurendamise vajadus tuleneb elukalliduse tõusust, lapse vajaduste suurenemisest ning lapse ema sissetulekute puudusest. Kohus leiab, et tegemist on asjaoludega, mis saavad tingida elatise suurendamise.
9.Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 p-st 1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Alates 01. jaanuarist 2022 kehtiva PKS redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3-5 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
3(4)
Seega ei või käesolevas asjas alates 01.01.2022 elatis lapsele A.-L. N. olla väiksem kui 213,44 eurot kuus. Seega tuleb elatise suuruseks alates 11.02.2022, s.o hagi esitamisest mõista hageja taotletud summa, s.o 213,44 eurot kuus.
10.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning see kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 11.02.2022 summas 213,44 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et PKS §-s 101 sätestatud baassumma, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga ning lapsetoetuste ja muude PKS §-s 101 sätestatud tingimuste muutumisel, muutub vastavalt ka kostja poolt tasutava elatise suurus. Kohus määrab, et elatist tuleb seetõttu indekseerida iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‐tele 3 ja 4.
11.Elatise arvestamine Tartu Maakohtu 19. aprilli 2018 otsuse järgi tsiviilasjas nr 2-18-467 tuleb lõpetada alates 11. veebruarist 2022. Kuna elatise suurendamise hagis on taotletud vaid elatise suuruse, mitte selle tasumise tähtaja ega tasumiseks määratud arvelduskonto vahetamise muutmist, jääb kehtima kohtu 19. aprilli 2018 otsuses määratud elatise tasumise tähtaeg – elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks ning elatis tuleb tasuda R. N.i pangakontole nr xxx.
12.Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et hagejal oleks hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kohta info puudub ning elatishagi on riigilõivuvaba).
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.