Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.07.2022.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-2333
Tsiviilasi
D T, D T hagi S T vastu elatise nõudes Hageja I osas 1632,78 eurot, hageja II osas 1920,96 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: D T (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja II: D T (isikukood xxx; elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: S Ta (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja: E SScholler (e-post xxx) Kostja: S T (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: J K (e-post xxx) Eelistung 04.05.2022; edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.02.2022 esitatud ja 17.02.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on S Ta ja S Ti (kostja) abielust sündinud D T (hageja I) ja D T (hageja II). Praegusel hetkel elavad laste vanemad koos, kuid peale abielu lahutamist jäävad hagejad oma emaga elama. Kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslik esindaja kannab kõik kulud, mis on seotud laste vajaduste rahuldamisega ning laste isa tasub ainult kodulaenu (1/2 laenusummast) eest. Laste ema on proovinud kostjaga laste ülalpidamise kokkulepet saavutada, kuid kostja ei soovi oma lapsi majanduslikult toetada. Hageja I igakuised kulud on kokku 1042,50 eurot, s.h eluasemekulud (kommunaalteenused ja kodulaen) 187,50 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 100 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused haridusele 225 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot; puhkus ja meelelahutus 150 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 1017,50 eurot, s.h eluasemekulud (kommunaalteenused ja kodulaen) 187,5 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 100 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused haridusele 200 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot; puhkus ja meelelahutus 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt igakuise elatisraha mõlemale hagejale miinimumsummas muutuva suurusena, arvestades elatise miinimummäära muutumist alates hagi esitamisest. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Laste vanemad on veel abikaasad, kes elavad ja kasvatatavad oma lapsi ühiselt pooltele ühiselt kuuluvas korteris. Hagejate seaduslik esindaja on väitnud, et peale abielu lahutamist hagejad hakkavad elama emaga, ka selline väide ei ole veel kindlalt otsustatud, ning pole teada, kus ja millisest või kas üldse, ajast lapsed hakkavad elama isast lahus ja et isal tekiks lastele ülalpidamise kohustuse andmine. Kostja tasub jätkuvalt kõigi eluasemekulude, laenude, toidu ja võimaluste piires kõige eest, mis on seotud laste vajadusega, sh transport, riietus jne. Hetkel käib hagejate seaduslik esindaja tööl ja valib ainuisikuliselt, milliste laste kulusid ta tasub ja milliseid mitte, kostjaga kulutuste vajalikkuse ja otstarbekuse üle ta kostjaga arutanud ei ole, et ühist kokkulepet leida. Kostja on alati oma lapsi toetanud ja toetab edaspidi nii palju kui võimalik.
Hagejate seaduslik esindaja on kohtule esitanud laste igakuised kulutused, mis on kostja arvates rohkem kui ülepaisutatud. Näiteks kulutused transpordile, haridusele, riietele ja jalanõudele, puhkusele ja meelelahutusele. Kohtu põhjendused
esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 2-18-6491). Puudub vaidlus, et kostja ja hagejad elavad käesoleval ajal igapäevaselt koos. Juhul, kui vanemad elavad koos, siis peavad vanemad eelduslikult ka koos lapsi vahetult ülal, kattes ka laste põhivajadused. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku (s.o kostja) poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Kuna käesoleval juhul on pooltel vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise osas, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas hagejate vahetu ülalpidamine, nende eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.
asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et kulud tekivad ka seoses koolis ja lasteaias käimisega ning on eluliselt usutav, et laste elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel, muuseumites, teaduskeskustes, veeparkides jms käimine. Samuti on kohus seisukohal, et igasugune sportlik tegevus ja hobidega tegelemine on lastele arendav ja kasulik. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kostja konto väljavõttega (dtl 78-87) tõendamist leidnud, et kostja tasub igakuiselt terve pere eluasemekulud (s.h kommunaalkulud, laen, intress, kindlustus) kokku igakuiselt keskmiselt 883,27 eurot, mis teeb mõlema hageja osaks ca 221 eurot. Lisaks maksab kostja xxx-le iga kuu 34,97 eurot, s.o mõlema hageja osas 8,74 eurot (dtl 88). Samuti on tõendamist leidnud, et kostja tasub mõlema hageja jalgpalli treeningute eest 145 eurot kuus (dtl 90). Kuna igasugused huviringid ja treeningud kestavad üldiselt 9 kuud aastast, s.o septembrist maini, siis loeb kohus usutavaks, et kostja täidab nimetatud kulutusi mõlema hageja osas ca 108,75 euro ulatuses, ühe kostja osas seega igakuiselt 54,38 eurot. Lisaks nähtub, et kostja on kandnud aeg-ajalt kulutusi ka meelelahutuse osas, s.o xxx külastus, xxx ostud (dtl 78-87, 89). Kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt külastab kostja regulaarselt ka toidupoode. Seega peab kohus eluliselt usutavaks, et koos hagejatega elades kannab kostja vähemalt osaliselt ka nende toidukulusid. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt täidab seega kostja vahetult oma ülalpidamiskohustust mõlema hageja osas miinimumist suuremas ulatuses, s.o tasudes nii hagejate eluasemekulude eest, kui ka osaliselt treeningute, meelelahutuse ja toidukulude eest. Seega ei oma kohtu hinnangul ka tähtsust, kas kostja kannab ka hagejate muid igakuiseid kulusid või millises suuruses teeb seda hagejate ema. Kohus märgib üksnes, et kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et ka hagejate ema tasub hagejate treeningute, lasteaia jms eest (dtl 6166) ning on ka eluliselt usutav, et emal tekivad kulud toidu, hügieeni, ravimite, meelelahutuse, garderoobikaupade ja transpordi osas. Kohus asub seisukohale, et kostja täidab seega oma ülalpidamiskohustust vahetult vähemalt miinimumi ulatuses ning seega ei ole elatise välja mõistmine kostjalt täiendavalt põhjendatud. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemate vaheline vara jagamise menetlus ning hagejate seadusliku esindaja soov eluasemekulude tasumiseks, ei ole käesoleval juhul aluseks elatise välja mõistmisel. Kohus peab lähtuma käesoleval ajal kehtivast olukorrast. Juhul, kui asjaolud muutuvad oluliselt, siis on hagejatel võimalus esitada kohtule uus hagiavaldus elatise välja mõistmiseks.
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.