Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: A Ž, e-post xxx Kostja I: V T (isikukood xxx, xxx) Kostja II: A M (isikukood xxx, elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6337 Osaühingu Aktiva Finants hagis V Ti ja A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt V Tilt ja A Milt välja menetluskulud summas 365 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt V Til ja A Mil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras Osaühingu Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud ja menetluse käik maakohtus
1.28.04.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise avalduse.
2.29.04.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Osaühingu Aktiva Finants (reg kood 10746479) kasuks tsiviilasjas nr 222-6337 V Ti ja A Mi vastu esitatud nõude tagamiseks.
10.05.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
4.17.05.2022 teatas kostja I kohtule, et on täiteasjas nr xxx kõik kohustused täitnud ja sellest teavitanud ka kohtutäituri bürood. Põhiosa 6.05.2022 ja viivised 9.05.2022. Kostja I palub tühistada kohtu viimane määrus, kuna nõue oli enne selle koostamist täidetud.
5.27.05.2022 seisukohas märkis hageja, et esitas hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse 28.04.2022 ehk ajal, mil kostja I oma kohustust veel täitnud ei olnud. Vastavalt kostja esitatud maksekorraldusele tasus kostja hagi aluseks oleva nõude 29.04.2022 ehk pärast kinnistusregistrisse eelmärke kandmist. Hagejale on summad kohtutäitur üle kandnud 11.05.2022 ning 23.05.2022. Hageja on 27.05.2022 ühendust võtnud kohtutäituriga, kes teavitas hagejat, et kohtutäitur on tsiviilasjas nr xxx teinud lõpetamise otsuse 27.05.2022. Hageja nõustub, et kostja on tasunud hagi aluseks oleva nõude täies mahus, kuid kostja ei ole tasunud hagiavalduse esitamisega tekkinud menetluskulusid.
6.30.05.2022 seisukohas palub kostja I lõpetada menetlus, kuna kogu kohustus on tasutud. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda, kuna hageja oli teadlik kostja I kostööst kohtutäituriga ja kostja I soovist täita kohustused vabatahtlikult.
7.09.06.2022 esitas hageja seisukoha, milles märgib, et kuivõrd kostja on kohtumenetluse jooksul, s.t pärast hagi esitamist nõude täitnud, loobub hageja hagist TsMS § 429 mõttes. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda lähtuvalt TsMS § 168 lg-st 5. Hageja palub tagastada pool riigilõivust summas 210 eurot. Hageja märgib, et on kokku kandnud menetluskulusid suuruses 1070,00 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 420,00 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70,00 eurot ja esindaja kulud 580,00 eurot). Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.
8.13.06.2022 seisukohas märgib kostja I, et palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja oli teadlik, et kostja I on nõus oma kohustust vabatahtlikult täitma ja hagejal puudus vajadus pöörduda kohtu poole. Kohtumääruse põhjendused
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.
10.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
29.04.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Osaühingu Aktiva Finants (reg kood 10746479) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-6337 V Ti ja A Mi vastu esitatud nõude tagamiseks. Kohus tühistab hagi tagamise seoses menetluse lõpetamisega TsMS § 386 lg 4 alusel. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 210 eurot.
TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja eest on hagi esitamisel tasunud Julianus Inkasso OÜ Rahandusministeeriumi kontole 28.04.2022 riigilõivu hagilt 420 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot. Hagejale kuulub vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 taotluse alusel tagastamisele riigilõiv 210 eurot, so 420/2. Vastavalt esitatud taotlusele tagastada riigilõiv Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus ka poole hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
12.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 168 lg-test 4 ja 5 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul asuda seisukohale, et kostja I ei oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi kohaselt ja asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostja I vastu täitedokumendist tuleneva nõude kohtutäitur xxx täitmisele 05.12.2016, kes algatas täiteasja xxx (dtl 10-14). Täitemenetluse raames laekumised puudusid. 25.04.2022 kohtutäituri õiendi kohaselt ei olnud õnnestunud kostja I suhtes toimuvates täiteasjades nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Hageja esitas kostjate vastu käesoleva hagi ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-te 1-2 alusel 28.04.2022. Kostja I poolt esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja I eest on võlgnevuse tasunud kolmas isik 29.04.2022 ja 09.05.2022 ehk pärast hagi esitamist (dtl 43-44). Kostja I on esitanud ekraanitõmmise ekirjavahetusest, millest nähtub, et 11.02.2022 saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale I hagihoiatuse ühisvara jagamise hagiga ning sellele vastuseks teatab kostja I 14.02.2022, et ei ole oma maksmise kohustusest kõrvale hoidnud, täidab enda kohustusi võimaluste piires ning xxx peab ootama oma järjekorda (dtl 56). Arvestades, et täitemenetlus oli algatatud juba 05.12.2016 ning senini ei olnud täitemenetluse raames õnnestunud kostja I vastu esitatud nõuet rahuldada, ei saa kohtu hinnangul pidada hageja poolt käesoleva hagiga kohtusse pöördumist ennatlikuks. Hageja nimel oli Julianus Inkasso OÜ saatnud kostjale I ka 11.02.2022 hagihoiatuse ning hagi esitanud alles 28.04.2022 ehk andnud kostjale I täiendavalt aega ligi kaks ja pool kuud nõude täitmiseks. Asja materjalidest nähtub, et kostja I eest tasus võla kolmas isik pärast hagi esitamist. Hageja loobus käesolevast hagist põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 168 lg-test 4-5 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
13.Hageja esitas 09.06.2022 koos loobumise avaldusega menetluskulude nimekirja. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 1070 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 420,00 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70 eurot ja esindaja kulud 580 eurot). Hageja lepinguline esindaja on teinud asjas järgmised toimingud: -
28.04.2022 dokumentide analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja kohtusse esitamine – 3 tundi ja 30 minutit;
-
27.05.2022 kostja 17.05.2022 taotlusega tutvumine, analüüs, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine – 30 minutit.
Hageja esindaja tunnitasu on olnud 145 eurot käibemaksuta. Kostjad ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
14.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv. Hageja eest on hagilt tasutud riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot, kokku 490 eurot. Võttes arvesse, et hagejal on TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel õigus taotleda pool menetluses tasutud riigilõivu tagasi, on põhjendatud jätta kostjate kanda ülejäänud pool riigilõivust summas 245 eurot, so 490/2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga, millesarnaseid on hageja esitanud kohtule eelnevalt korduvalt. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. 27.05.2022 toimingut 30 minuti ulatuses peab kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu käesolevas asjas 1,5 tunni ulatuses, so 1 h + 0,5h. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu 145 eurot käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-1510824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot, so 1,5x80. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kostjate kanda jäävad menetluskulud 365 (245+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 365 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.