Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused ning vastuväited kostja vastusele Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tema suhtes algatatud täitemenetluse nr 047/2015/1108 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on Tartu piirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet algatanud 02.10.2015.a hageja suhtes täitemenetluse nr 047/2015/1108. Kohtutäitur on koostanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille alusel nõutakse täitemenetluse alustamise tasu 19,60 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 158,40 eurot. Täitemenetluse algatamise aluseks on Bxxxx Vxxxxxxxavaldus ja Jõgeva Maakohtu 11.05.2005.a otsus nr 2-21-05. Bxxxx Vxxxxx nõuab 585 euro elatise tasumist perioodi 01.07.2015-30.09.2015.a eest. Kostja on esitatud tõendi poolte ühise lapse õppima asumisest Tartu Kutsehariduskeskuses alates 28.08.2015.a. Hageja esitas Ivi Kalmeti otsuste ja tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis rahuldamata. Kohtutäitur oli seisukohal, et vaidlus on tõusetunud kohtulahendi tõlgendamise üle, kuid kohtutäitur ei saa tõlgendada kohtuotsuses märgitut kehtiva seaduse valguses, st kohtutäitur peab lähtuma kohtuotsuse resolutiivosast ja resolutsioon nägi ette, et elatis on välja mõistetud Sxxx Vxxxxxxxülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutuse tõend on täitemenetluse algatamisel esitatud ja kohtuotsuses ei olnud välistatud suvekuude eest elatise saamise õigust, mistõttu võis ka nende kuude eest elatist nõuda ja kohtutäitur pidi täitemenetluse algatama. Hageja oli seisukohal, et täitemenetluse algatamiseks ei olnud alust, kuna kohtulahendist nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Hageja märkis, et Sxxx Vxxxxx sai xxxxxxxxxx.a täisealiseks. 2015.a juunis lõpetas ta gümnaasiumi, olles 19-aastane. 2015.a juuni eest maksis hageja viimast korda elatist, sest elatist oli vaja tasuda õpingute lõpetamiseni. Elatise maksmise osas kuni juunini pooltel vaidlust ei ole. Hageja on seisukohal, et kohtuotsusest tuleneb otseselt, et juhul, kui laps saab täisealiseks varem, kui ta lõpetab gümnaasiumi, siis jätkatakse elatise maksmist kuni gümnaasiumis õpingute lõpetamiseni. Kostjal ei ole õigust alates 2015.a juulist elatist enam nõuda, sest mõlemad tingimused on saabunud – laps on täisealine ja õpingud on lõpetatud. Kohtuotsust ei saa hageja sõnul tõlgendada selliselt, et elatist tuleb tasuda ka siis, kui laps on täisealine ja asub uuesti õppima muus koolis. Kostja poolt esitatud tõend (xxxx xxxxxx õppima asumine Tartu Kutsehariduskeskusesse) viitab sellele, et juulis ja augustis Sxxx Vxxxxx ei õppinud kusagil. Hageja leidis, et 01.10.2015 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 muudatus ei kehti tagasiulatuvalt Jõgeva Maakohtu 11.05.2005.a otsusele. Eelnevalt kehtinud PKS § 60 lg 2 kohaldamise eelduseks oli tingimus, et laps peab täisealiseks saanuna jätkama hariduse omandamist. Hetkel kehtiva PKS § 97 p 2 eelduseks aga jätkuvalt tingimus, et täisealine laps peab elatist nõudes omandama haridust.

Hageja täiendavas 05.02.2016.a seisukohas ei nõustunud kostja poolt esitatud vastuses sisalduvate seisukohtadega. Hageja leidis, et kostja on hageja seisukohti valesti tõlgendanud ning jõudnud järeldusteni, mida hageja avaldanud ei ole. Hageja kinnitas, et ta täitis enne kohtuotsust elatist vabatahtlikult. Pärast kohtuotsust oli perioode, mil hageja oli töötu ja tekkis võlg, kuid hageja tööle asumisel ta tasus võla kohe ära. Hageja on elatist maksnud regulaarselt. Kostja poolt viidatud säte Riiklikule peretoetuste seadusele on asjakohatu, sest eelnimetatud seadus ei reguleeri pooltevahelist vaidlust. Hageja ei vaidlustanud kohtuotsust, vaid on esitanud hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, sest elatise tasumise kohustus on lõppenud 2015.a juunis. Muus osas jäi hageja hagiavalduses toodu juurde. Kostja vastuväited Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ja palus kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on kohtuotsust tõlgendanud oma suva järgi ning et mitte mingil juhul ei saa elatist tasuda, kui laps asub peale kooli lõpetamist uuesti õppima muus koos koolis. Kostja viitas Riiklike Peretoetuste seaduse §-le 24 lg 3 ning leiab, et sarnaselt eelviidatud §-le ja PKS § 97 p 2 kohaselt on vanem kohustatud last ülal pidama ka siis, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õpinguid täisealiseks saamisel. Peale kohtulahendi jõustumist on hageja kostja sõnul oma kohustusi täitnud ebaregulaarselt, mistõttu on kostja pidanud mitu korda kohtutäiturite poole pöörduma. Kostja kinnitas, et elatist maksis hageja viimati 2015.a juunis. Kostja leidis, et hageja vaidlustas oma hagiga Tartu Maakohtu 11.05.2005.a otsust, kuid kaebetähtajad on juba ammu möödas, mistõttu ei saa hageja otsust vaidlustada. Laps õpib Tartu kutsehariduskeskuses ning 01.07.201530.09.2015.a on tekkinud korduv elatise võlg summas 585 eurot ja kostja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Kirjalikus menetluses kostja lõppseisukohti ei esitanud. Hagi tagamine Kohus rahuldas 19.11.2015.a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse täiteasjas 047/2015/1108. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ja lõige 3, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Poolte vahel puudub vaidlus Tartu Maakohtu 11.05.2005.a (t lk 17-18) otsuse resolutsiooni tõlgenduse üle. Nimetatud otsusega tsiviilasjas nr 2-21-05 mõisteti hagejalt kostja kasuks alates 14.01.2005.a välja igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses poja Sxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Vaidlus puudub selles osas, et elatist maksis hageja viimati 2015.a juunis. Sellest eelneva perioodi eest hagejal kostja ees võlgnevusi ei ole. Tõendatud ja vaieldamatu on ka asjaolu, et Sxxx Vxxxxx sai xxxxxxxxxxxa täisealiseks, õppis sel hetkel gümnaasiumis ja lõpetas gümnaasiumi 2015.a juunis. Tõendatud on ka, et Sxxx Vxxxxx alustas õpinguid 28.08.2015.a Tartu Kutsehariduskeskuses ning õpingud kestavad eeldatavalt kuni 06.2017.a (t lk 19). Vaidlus poolte vahel seisneb 11.05.2005.a kohtuotsusega määratud kohustuse lõppemise või mitteõppimise küsimuse üle. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna vaidlus seisneb 11.05.2005.a kohtuotsuse resolutsiooni tõlgendamises ning käesoleval hetkel kehtiv perekonnaseadus jõustus 01.07.2010.a, siis tuleb antud asjas kohaldada perekonnaseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2005.a mai kuus, s.o redaktsioon, mis kehtis 31.03.2005-31.05.2005.a. Kohus sai sel ajal otsust tehes juhinduda vaid kehtivast seadusest. 31.03.2005-31.05.2005.a kehtinud perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 oli sõnastatud järgnevalt: „Välja mõista Jxxx Vxxxxxxxx Bxxxx Vxxxxx kasuks alates 14.01.2005.a igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses poja SxxxxVxxxxxxülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.“ Kohus on seisukohal, et tõlgendades 11.05.2005.a kohtuotsuse resolutsiooni sel ajal kehtinud PKS § 60 lg 2 alusel oli hagejal elatise maksmise kohustus vaid õpingute lõpetamiseni selles õppeasutuses, kus poeg õppis täiselaiseks saamise ajal- käesolevat siis kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. PKS § 60 lg-s 2 sisaldub selgelt ja ühemõisteliselt 2 tingimust: vanem on kohustatud last õppimise ajal ülal pidama üksnes siis, kui laps õpib kas põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kohus ei saanud elatist välja mõista erinevalt, kui selle piirid määras kehtiv seadus. Samuti ei saanud kohus otsuse tegemise ajal teada, kas Sxxx Vxxxxx jätkab pärast põhikooli õpinguid gümnaasiumis või kutsekoolis, mistõttu ongi otsuse antud need alternatiivina. On ilmne, et mõlemas korraga laps täisealiseks saamise ajal õppida ei saa. Kohtu poolt PKS § 60 lg 2 tõlgendamise viisi toetab ka Riigikohus, kes on võtnud seisukoha eeltoodud perekonnaseaduse paragrahvi tõlgendamise osas: „Kolleegium mõistab PKS § 60 lg-t 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks.“ (RKTKo 03.10.2006.a 3-2-1-8306, p 10) Käesolevalt on tõendatud, et Sxxx Vxxxxx sai täisealiseks gümnaasiumis õppimise kestel. Hageja täitis kohtuotsusest tulenevalt oma kohustust ja maksis poja ülalpidamise eest elatist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 2015.a juunini. Seega on 11.05.2005.a kohtuotsusega määratud kohustus lõppenud juunis 2015.a. Sellest tulenevalt on kostja elatise nõue perioodi 01.07.2015-30.09.2015.a eest alusetu, hageja on oma kohustused täitnud ning 11.05.2005.a kohtuotsuse alusel täitemenetluse algatamine on lubamatu.

Kohus selgitab, et kuni 01.10.2015.a kehtinud nn uue perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt ei oleks Sxxx Vxxxxx samuti saanud nõude elatist edasiõppimisel pärast gümnaasiumi lõpetamist. 01.07.2010.a jõustunud PKS § 97 p 2 kohaselt oli ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamiskohustus eeldas jätkuvalt seda, et täiselaiseks saadakse õpingute ajal ja kohustus kehituis kuni selle konkreetse kooli lõpetamiseni. Kuivõrd hageja ja kostja poeg sai täisealiseks enne keskhariduse lõpetamist gümnaasiumis ja lõpetas gümnaasiumi 2015.a juuni kuus, millega omandas keskhariduse, lõppes seaduse kohaselt ka hageja ülalpidamiskohustus Sxxx Vxxxxxx osas tema kooli lõpetamise ajahetkel. Igal juhul oli ka täitemenetluse algatamise ajal kehtinud seaduse alusel täitemenetluse algatamine ebaõige. Kohus märgib, et kuna 01.10.2015.a seadus muutus, on Sxxx Vxxxxxxx endal käesolevalt siiski õigus alates nimetatud ajast ülalpidamist nõuda. PKS § 97 p 2 kehtiva redaktsiooni kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Muudatuse eesmärgiks täitemenetluse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt (nagu ka hageja viitas) oli: „... tagada kuni 21-aastaste õppivate laste võrdne võimalus nõuda vanemalt elatist. Kehtiv õigus kohtleb ebavõrdselt kuni 21-aastasi elatist nõudvaid õppivaid lapsi sõltuvalt sellest, millist haridust nad omandavad. Muudatuse tulemusel koheldakse kõiki kuni 21-aastasi haridust omandavaid lapsi võrdselt. Oluline tingimus elatise nõudmise osas on aga endiselt see, et laps peab haridust elatise nõude esitamise hetkel omandama.“. Seega ei ole lapse huvid kahjustatud ja ta saab nõude iseseisvalt elatist. Kohus selgitab, et kui poeg Sxxx Vxxxxx vajab ülalpidamist Tartu Kutsehariduskeskuses õppimise ajal, siis peab ta aga arvestama sellega, et tema kui täisealise lapse suhtes ei kehti PKS §-st 101 tulenev elatise miinimumäär. Sxxx Vxxxxx peab hagi esitamisel tõendama PKS §-st 99 tulenevalt oma eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Ka Riigikohus on selgitanud, et: täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (RKTKo 19.10.2015 3-2-1-119-15, p 10). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjapoolne viide Riiklike peretoetuste seaduse normile on antud juhul asjakohatu, sest eelnimetatud seadus reguleerib eelkõige riigipoolset toetust lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osalise hüvitamise puhul ja ei ole analoogia korras kohaldatav käesolevas vaidluses. Kostja väide, et tegelikult vaidlustab hageja oma hagiga hoopis 11.05.2005.a kohtuotsust, on kohtu hinnangul samuti asjakohatu. Kohus selgitab, et tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mis on esitatud põhjusel, et kostja nõue on täidetud ning et eeltoodud kohtuotsuse alusel täitemenetluse algatamine on lubamatu. Hageja ei vaidlusta kohtuotsuses olevaid nõudeid või kohtuotsust ennast. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja on Tartu Maakohtu 11.05.2005.a kohtuotsusest tulenevalt oma kohustused kostja ees täitnud ning kohtuotsuse alusel täitemenetluse nr 047/2015/1108 algatamine on lubamatu.

Kuna kohus hagi rahuldab, on ära langenud hagi tagamise vajadus ja kohus tühistab 19.11.2015.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Seega saab täitur teha täitemenetluse lõpetamiseks vajalikud toimingud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulusid summas 350 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 350 eurot, sealhulgas 300 eurot hagiavalduse esitamisel ja 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel. Nimetatud kulu on vastavalt TsMS § 138 lg 2 ja 139 kohtukulu. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude kindlaks määramiseks ega menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 sätestab: Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lähtudes esitatud taotlusest ja tsiviilasja materjalidest on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 350eurot mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Seega jäävad täitemenetluse alustamise tasu 19,60 ja kohtutäituri tasu 158,40 eurot kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.