Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
04. märts 2016. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-121854
Tsiviilasi
B2 Kapital SIA hagi Piret Padu vastu laenuvõlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja B2 Kapital SIA, registrikood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riia, Läti Vabariik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa, Creditreform Eesti OÜ, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post * Kostja Piret Padu, isikukood *, elukoht *
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamine
Edastada määrus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja B2 Kapital SIA kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik B2 KAPITAL SIA esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Piret Padu vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja
jooksul kätte toimetada. 30.11.2015. a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.12.2015. a esitas hageja B2 Kapital SIA Harju Maakohtule hagi kostja Piret Padu vastu laenuvõlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt kinnitas kostja 12.11.2014. a interneti teel laenutaotluse, millega soovis PC Finance OÜ-lt laenu summas 200 eurot 240 päevaks ja mille pealt oli kokku lepitud intress summas 190 eurot. PC Finance OÜ aktsepteeris laenutaotluse ja väljastas kostjale laenu summas 200 eurot ja laenu väljastamise tingimuste ja arve aluse oli kostja kohustatud tagastama laenu ja tasuma intressi kokku summas 390 eurot. PC Finance OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale B2 Kapital SIA 25.05.2015. a. Kuna kostja ei ole võlgnevust käesoleva ajani hagejale tasunud, palub hageja hagiavalduse resolutiivosa järgi kostjalt välja mõista laen summas 200 eurot, intress 190 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 200 eurot, kahjuhüvitis summas 45 eurot, leppetrahv summas 50 eurot. 21.12.2015. a määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja andis tähtaja hageja kui välismaise äriühingu registrikaardi ärakirja ja selle tõlke esitamiseks eesti keelde /tlk 42/. Hageja esitas 21.12.2015. a Harju Maakohtule Läti Vabariigi ettevõtteregistri lätikeelse väljavõtte ja selle tõlke eesti keelde. Kuna hageja esitatud väljavõttest ei nähtu hageja esindajad ja esindajate volituste tähtajad, palus Harju Maakohus 05.01.2016. a e-kirjaga hagejal esitada kohtule dokument, millest nähtuksid eelnimetatud andmed ja asjaolu, kas äriühingu esindajad on õigustatud ühingut esitama ühiselt /tlk 48/. 12.01.2016. a esitas hageja inglise keelse dokumendi, millest väidetavalt nähtuvad äriühingu esindajad ning ühtlasi leidis hageja, et arvesse võttes dokumendi sisu ja mahtu on dokumendi tõlkimine eesti keelde ebamõistlik /tlk 51-53/. 13.01.2016. a määrusega Harju Maakohus keeldus menetlusse võtmast B2 Kapital SIA hagi Piret Padu vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes ja edastas tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 56-57/. Tsiviilasi saabus Haapsalu kohtumajja 09.02.2016. a. 11.02.2016. a määrusega jättis Pärnu Maakohus käiguta B2 Kapital SIA hagi Piret Padu vastu laenuvõlgnevuse väljamõistmise nõudes ja andis hagejale tähtaja, 14 päeva arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest, puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduses esitatud nõuete täpsustamiseks ja 12.01.2016. a esitatud dokumentaalse tõendi tõlke esitamiseks eesti keelde. Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta menetlusse võtmist takistavate puuduste tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 11.02.2016. a määrusega leidis kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus on puudustega ja kohus jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, 14 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest, puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduses esitatud nõuete täpsustamiseks ja 12.01.2016. a esitatud dokumentaalse tõendi tõlke esitamiseks eesti keelde. Hageja esindajale on kohtumäärus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel 16.02.2016. a. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
B2 Kapital SIA on hagi esitamisel avaldanud kohtule enda esindaja e-posti aadressi *, millisele aadressile saadeti 11.02.2016. a teave hageja esindajale 11.02.2016. a kohtumääruse kättesaadavaks tegemise kohta avalikus e-toimikus. TsMS § 3141 lg 2 alusel luges kohus kohtumääruse avaldaja esindajale kättetoimetatuks 16.02.2016. a. Eeltoodust tulenevalt oli hagiavalduses ja selle lisades esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 01.03.2016. a. 04.03.2016. a seisuga ei ole hageja esindaja 11.02.2016. a kohtumääruses välja toodud puuduseid kõrvaldanud. TsMS § 371 lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 12.01.2016. a esitas hageja kohtule inglise keelse dokumendi, millest väidetavalt nähtuvad hageja äriühingu esindajad ning ühtlasi leidis hageja, et arvesse võttes dokumendi sisu ja mahtu on dokumendi tõlkimine eesti keelde ebamõistlik /tlk 51-53/. Kohus leidis 11.02.2016. a määruses, et kohtu hinnangul ei ole tegemist mahuka dokumendiga, mille tõlkimine oleks ebamõistlik ning esitatavast dokumendist peaks väidetavalt kajastuma andmed hageja seaduslike esindajate ning esindajate volituste tähtaegade ja ulatuse kohta, millest sõltub ka hageja hagi menetlusse võtmine. St dokumentaalse tõendi alusel on kohtul võimalik hinnata, kas hagi ja hagis esitatud volitused on esitatud selleks õigustatud isikute poolt ja on kehtivad. Kohus selgitas hagejale 11.02.2016. a määruses, et TsMS § 371 lg 1 p 12 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuna hageja ei ole 12.01.2016. a esitatud inglise keelsest dokumendist tõlget eesti keelde kohtule esitanud, siis õhtul puudub käesolevaga võimalus hinnata, kas hagi ja hagis esitatud volitused on esitatud selleks õigustatud isikute poolt ja on kehtivad. Seega ei ole tõendatud õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 12 ning § 3401 lõikele 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast B2 Kapital SIA hagi Piret Padu vastu laenuvõlgnevuse väljamõistmise nõudes. TsMS § 372 lg 5 ja 6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 ja 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul
arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja B2 Kapital SIA kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.