T. Ś. ja M. Ś. hagi J. Ś. vastu elatise nõudes Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
T. Ś. (IK xxx) M. Ś. (IK xxx) (elukoht: xxx) (elukoht: xxx
Hagejad:
Hagejate seaduslik A. Ś. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) esindaja: Kostja: J. Ś. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. Ś.lt elatis T. Ś. kasuks alates 24.03.2022.a igakuise elatusrahana kindla summana 200 (kakssadaeurot) kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Välja mõista J. Ś.lt elatis M. Ś. kasuks alates 24.03.2022.a igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
Tagasiulatuv elatise nõue jätta läbi vaatamata.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada J. Ś. menetluse ajal (so alates 23.03.2022.a) tasutud elatisemakseid.
J. Ś.l tuleb igakuised elatisemaksed kanda A. Ś. arvelduskontole nr EExxx iga kuu 10. kuupäevaks.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJATE ELATISE NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti A. ja J. Ś. abielu 02.03.2011.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Abielu lahutati 30.08.2021.a. Abielust südisid pojad T. (x.a.) ja M. (x.a). Lapsed on ema ülalpidamisel ning kostja J. Ś. peret materiaalselt ei toeta. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates 31.03.2021.a (esialgses hagis alates detsembrist 2021) igakuiselt 200 eurot (kummalegi lapsele).
2.Kostja vastuväidetega hageja seaduslik esindaja ei nõustu ja väidab, et kostja vastuses toodu ei vasta tõele. Alimente (elatist) tasub kostja osaliselt või ei tasu üldse, mingisuguseid ravimeid ja riideid ta lastele alates vanemate abielu lahutamisest ostnud ei ole. A. Ś. elab koos lastega kostja vanemate korteris ning hiljuti teatasid viimased, et müüvad korteri ära ning A. Ś.l ja lastel tuleb sealt välja kolida. A. Ś. töötab, kuid kogu sissetulek kulub elamisele ja laste ülalpidamisele. Hagejate seaduslik esindaja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejate seaduslik esindaja palub märkida lahendis, et igakuised elatisemaksed tuleb kostjal teha
10.- kuni 15. kuupäevani. Lisaks selgus, et kostja vanemad ei müünud korterit, lastel pole kus elada ja jäid ilma ka müügist lubatud rahalistest vahenditest. Hagejate seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista ka puudujääva elatise nende kuude eest, kus tasutud on vähem või jäetud tasumata.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja J. Ś. märgib kirjalikus vastuses hagile, et ei ole kunagi keeldunud alimentide (elatise) maksmisest. Augustis 2021.a. leppisid A. Ś. ja J. Ś. väidetavalt kokku, et J. Ś. maksab igakuiselt elatist 400 eurot (kahele lapsele kokku). A. aga otsustas esitada ametliku elatise nõue, et kohus määraks summa ja tasumise kuupäeva. Lisaks elatisemaksele 400 eurot, ostab kostja lastele kingitusi, vajadusel ka ravimeid ja riideid. Kui J. Ś. võtab lapsed nädalavahetusel kaasa Tallinna, tuleb neile selleks Kohtla-Järvele järele sõita ja pühapäeval tagasi tuua. Sellega kaasneb üksnes sõidukulu ca 60 eurot, mistõttu ei ole kostjal võimalik lapsi igal nädalavahetusel enda juurde võtta. Kui aga ei saa kostja, võtab kostja ema. Laste igakuiste vajaduste loetelus on A. Ś. märkinud ka sidekulu (telefon). Elisa liitumisleping on sõlmitud kostjal ning kostja tasub ka selle eest. Kostjal on uus abikaasa ning tema ülalpidamisel on samuti alaealine laps, lisaks on kostjal võetud väikelaen. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate seadusliku esindaja kanda, kuivõrd kostja ei ole kohtu poole pöördunud, ega pole keeldunud ka lastele elatise maksmisest, kostja on nõus kokkuleppel elatist maksma. Samuti sooviks ta näha aruannet kuhu makstav elatis kulutatakse (kuludokumendid).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et T. ja M. Ś. elatise hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
6.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. T. ja M. Ś. on J. Ś. lapsed (tl 4-5). PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
7.Hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista kummalegi lapsele elatise 200 eurot kuus. Ja viimases kirjaliku seisukohas (esitatud kohtule 10. juunil 2022) tagasiulatuvalt nende kuude eest, kus on tasutud vähem või jäetud tasumata. Hagiavalduse kohaselt on laste igakuised vajadused keskmiselt: T.il 480 eurot ja M.il 520 eurot (tl 28). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja nõutud elatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13)
Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
8.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 209,2 eurot (2022. aastal arvestades tarbijahinnaindeksi muutust 2021.a kohta), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk 2021. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. PKS §-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud 319 eurot kuus, 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulud
eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 37, 38, 39) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneks käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 209,2 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 43,44 =252,88 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 252,88-30=222,88 eurot PKS § 101 järgi arvutatav miinimumelatis kuus oleks käesoleval juhul 222,88 eurot ühe lapse kohta.
9.Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist igakuiselt 200 eurot (kummalegi lapsele, ehk kahele kokku 400 eurot), so mõnevõrra vähem kui seadusjärgne miinimum. Vastavalt PKS § 101 lg 2 järgi võib elatise välja mõista muutuva suurusena või kindla summana.
Kuivõrd hagejad nõuavad 200 eurot kuus ja kostja elatisemakse suurusele vastu ei vaidle, mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise kindla summana 200 eurot mõlemale lapsele ehk 400 eurot kahele lapsele kokku.
10.Vanemate varalist seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohus seisukohal, et kostja on suuteline nõutud elatist tasuma. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikus 01.05.2021-30.04.2022.a. saanud kostja tulu 8884,66 eurot (mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 740,39 eurot kuus), sellele lisandub Sotsiaalkindlustusameti tasutav puudega tööealise toetus 41,17 eurot, kostja on X OÜ (RK XXX) ainuosanik ja juhatuse liige. Viimased töötasu laekumised suuruses ca 600 eurot on X OÜ-lt (tl 88) Kuivõrd kostja on äriühingu juhatuse liige, on tema enda valik, millises suuruses töötasu endale maksab. A. S. saab töötasu X AS-lt 623,31 eurot, sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 120 eurot ja peretoetust 38,36 eurot (tl 6-16), Samas nähtuvad pangakonto väljavõttelt ka laenu osamaksed. Kostja on tasunud laste ülalpidamiseks, kuid erinevates summades varieeruvalt 24-200 eurot, osa neist selgitusega „alimendid“, osad selgitusega „laps“. Ilmselgelt ei ole korrapäratutes ja oma suva järgi tasutavad ülalpidamismaksed laste huvides ning ei võimalda planeerida laste igakuiseid rahalisi võimalusi. Seetõttu on elatise nõude kohtule esitamine põhjendatud olenemata sellest, kas vanemate vahel oli suuline kokkulepe elatise tasumiseks või mitte. Kostja märgib, et soovib aruannet, millele tema makstavad maksed kulutatakse (kuludokumente). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda selles, et hagejate seaduslik esindaja kasutab tema käsutuses olevaid lastele ülalpidamiseks mõeldud vahendeid laste huvides ja vastavalt nende vajadusele. On üldteada, et lastega koos elav vanem panustab lastesse rohkem sh nii rahaliselt kui vahetult, mistõttu on vanemal, kes faktiliselt lapsi igapäevaselt ei kasvata, teiselt vanemalt mistahes aruannete nõudmine küüniline ja isekas.
11.Hagis nõuavad hagejad elatist alates 31.03.2022 (tl 29), esialgses hagiavalduses alates detsembrist 2021 (tl 2 pöördel). Kuivõrd hagejad ei ole esitanud ühest seisukohta, mis ajast elatist soovitakse, mõistab kohus elatise välja alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 23.03..2022.a. Kohus nõudis 26.05.2022.a. kirjaga pooltelt lõppseisukohad (tl 138). Hagejate seaduslik esindaja esitas 10.06.2022.a. e- kirjas ebamäärase taotluse tagasiulatuva elatise nõudega ja palus välja mõista kostjalt elatise ka nende kuude eest, millal on tasutud vähem või üldse pole tasutud. Summat pole täpsustatud, pole täpsustatud ka seda millise suurusega võrreldes vähem makstud. 2021.aastal oli igakuise elatisemakse miinimumsuurus PKS § 101 järgi 292 eurot lapse kohta kuus, alates 01.01.2022.a. muutus PKS § 101 elatise arvestamise regulatsioon. Seega ei ole mõistetav, kas hagejate seaduslik esindaja pidas silmas elatise miinimumsuurust 2021.a. kohta PKS § 101 järgi või väidetava vanemate kokkuleppe järgi. Ei ole märgitud ka seda, millisest kuust alates tagasiulatuvalt elatist soovitakse. PKS § 108 tulenevalt oleks võimalus esitada tagasiulatuva elatise nõue kuni aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Nõude suurus tuleb esitada hagejal, kohus ei arvesta hageja nõude suurust oma äranägemise järgi ja kellegi pangakonto väljavõtte alusel. Nõue tuleb hagejal selgelt formuleerida. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude läbivatamata. Kohus möönab poolte seisukohtade põhjal, et vanematel võis mingisugune kokkulepe elatise tasumiseks olla, kuid millises suuruses, millises ulatuses seda täideti ning kas mingis osas täideti ka vahetult, pooled kohtule esitanud ei ole. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
13.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada J. Ś. kohtumenetluse ajal asutud elatise makseid (juhul kui neid maksti). Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.