Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

15.02.2016 esitas hageja M G Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas avalduse tuvastamaks, millistel alustel KÜ Tormiiil on kohustatud hagejale langeva keskkütte tasu suurust arvestama alates 2014. a Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tema kasuks kahjuhüvitis summas 685,46 eurot. 18.02.2016 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 29.02.2016. Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. 18.02.2016 kohtumääruses märgitud puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli 29.02.2016. Hageja ei ole kohtu määratud ajaks hagis esinevaid puudusi kõrvaldanud. Hageja on Kärdlas * asuva korteriomandi omanikuks alates 15.07.2015. Asjaolu, et hageja täitis eelmise omaniku eest kohustusi korteriühistu ees, ei anna talle alust esitada tuvastushagi, mille alusel on arvestatud soojusenergia tasu, mis kuulub tasumisele Kärdlas * korteri eest perioodil, mil hageja ei omanud korteriomandi omanikuks. Seega esineb hagi menetlusse võtmise keeldumise alus, kuna hagi ei ole selles osas esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja jättis kohtu poolt viidatud puudused kõrvaldamata hagiavalduses selles osas, mis puudutab perioodi, mil hageja on korteriomandi ühisomanikuks. Seega ei vasta hagi hagiavaldusele esitatud nõuetele ning esineb menetlusse võtmise keeldumise alus vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9. Hageja poolt esitatud kahjunõude osas tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, sest hagi ei vasta vorminõuetele. Hagiavaldusest ei selgu asjaolud, mille alusel kahju on tekkinud ega kahju arvutamise käik. Hagejal on esitatud nõuetelt tasumata riigilõiv, mis on hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseks vastavalt TsMS §371 lg 1 p 10. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskulusid kandnud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.