lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-8510/33

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-8510/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
979
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-8510/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.10.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-8510

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2022, Jõhvi kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

V. B. hagi V. B.i vastu elatise nõudes / V. B.i vastuhagi isaduse vaidlustamise nõudes 1800 eurot

Hagi hind Menetlusosalised

Vastuhagi hageja: V. B. (ik XXX, xxx,; RR-i andmete kohaselt xxx, e-post xxx, tel XXX); Vastuhagi kostja: V. B. (ik xxx, elukoht xxx), seaduslik esindaja: A. J. (ik xxx, elukoht: xxx, tel xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja: H. P. (OÜ HUGO, e-post: xxx, tel xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2021 kell 14.00

RESOLUTSIOON

1.Jätta V. B.i vastuhagi isaduse vaidlustamise nõudes, s.o tuvastamaks, et V. B. ei põlvne V. B.ist, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud V. B.i kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.Viru Maakohtu menetluses on V. B. hagi V. B.i vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 200 eurot kuus.
2.Kostja võttis hagi elatise nõudes õigeks.
3.Kostja esitas 05.07.2021 vastuhagi isaduse vaidlustamise nõudes.
4.Hageja esitas 12.08.2021 seisukoha vastuhagile. Hagejal ei ole vastuväiteid vastuhagi menetlusse võtmisel ning hageja on nõus kohtu poolt DNA-ekspertiisi määramisega.
5.Kohus korraldas tsiviilasja arutamiseks kohtuistungi 11. oktoobril 2021 kell 14.00. Kohtuistungile ilmusid hageja seaduslik esindaja, hageja lepinguline esindaja ja kostja. Kostja nõustus hageja ülalpidamiseks tasuma 200 eurot kuus ja hagi rahuldamisega elatise väljamõistmise osas õigeksvõtuotsusega.
6.Viru Maakohtu 11.10.2021 osaotsusega maakohus rahuldas hagi elatise nõudes ja jätkas menetlust isaduse vaidlustamise nõudes.
7.Maakohus tegi 24.11.2021 ekspertiisimääruse, milles esitas eksperdile küsimuse „Kas xxx sündinud V. B. (isikukood xxx) põlvneb V. B.ist (isikukood xxx)?“.
8.11.05.2022 kohtule esitatud eksperdiarvamuse kohaselt: 1) V. B.i (ik xxx) bioloogiline isadus V. B. (ik xxx) suhtes ei ole välistatud; 2) Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1012 ; 3) V. B. (ik xxx) saab >99,999999999% tõenäosusega olla V. B. (ik xxx) bioloogiline isa.
9.Pooled avaldasid soovi, et kohus lahendaks isaduse vaidlustamise nõude kirjalikus menetluses. Täiendavaid avaldusi ega taotlusi pooled kohtule ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10.Maakohus on seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 91 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus..
12.Hagi ese: isaduse vaidlustamine (PKS § 91) - hageja (vastuhagis) palub tuvastada, et V. B. ei põlvne V. B.ist.
13.Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3). Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja

kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik (PKS § 94 lg 2, 3). Asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Käesolevas tsiviilasjas on teostatud molekulaargeneetiline uuring ja kohtule esitati 11.05.2022 koostatud ekspertiisiakt nr 21E-GE1112, mille kohaselt: 1) V. B.i (ik xxx) bioloogiline isadus V. B. (ik xxx) suhtes ei ole välistatud. 2) Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1012 . 3) V. B. (ik xxx) saab >99,999999999% tõenäosusega olla V. B. (ik xxx) bioloogiline isa Eksperdi järeldusele ja põhihagis toodud asjaoludele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et V. B. põlvneb V. B.ist ja kostja/vastuhagi hageja V. B. on V. B. bioloogiline isa.

14.Tuginendes eelpool toodud ekspertiisiaktile ja hagi väljatoodud asjaoludele (V. B.i ja hageja ema kooselust sündis xxx hageja, V. B. tunnistas lapse sünnil vabatahtlikult oma isadust lapse suhtes) on maakohus on seisukohal, et vastuhagi lapse põlvnemise vaidlustamise osas tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 kohaselt: (1) Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. [RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] (11) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. [RT I, 30.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seega tegemist on hagilise perekonnasjaga. Maakohus, arvestades, et vastuhageja soov oli tuvastada, et vastuhagis kostja ei põlvne temast (negatiivne tuvastushuvi), vaidles seeläbi vastu ka elatisenõudele. Seega arvestades eelpool toodut ja asjaolu, et kostja ei osalenud piisaval määral lapse ülalpidamises, oleks elatise nõudes menetluskulude jätmine hageja kanda hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 164 lg.2). Asjas kogutud tõendite põhjal kohus tuvastas, et V. B. põlvneb vastuhagejast, jääb vastuhagi rahuldamata ning poolte menetluskulud tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta vastuhageja, s.o V. B.i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval