Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav osa Korteriühistu Narv-Keskring (hageja) esitas 25.novembril 2015 Viru Maakohtule hagi A G (kostja)vastu, milles palus välja mõista kostjalt majandamiskulude võlgnevuse summas 853,12 eurot. 16.01.2016. a täpsustuse kohaselt nõuab hageja kostjalt 205,11 eurot. Lisaks sellele hageja palub jätta kostja kanda menetluskulud 175 eurot riigilõivu ja 45 eurot õigusabikulude eest. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja liige, talle kuulub elamus korteriomand ja selle reaalosana korter nr 30. Kostjal on tekkinud hageja ees majandamiskulude maksete võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt 2009. a novembrist kuni 30. oktoobrini 2015 tekkinud võla tasumist. 30.oktoobri 2015 seisuga oli kostja hagejale võlgu 853,12 eurot. Hageja on majandamiskulud jaotanud vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-le 1 ja hageja põhikirja p-dele 4.2. f) ja g). Hagi 16.01.2016 täpsustuse kohaselt on kostja pärast hagi esitamist võlgnetavat summat vähendanud 648,01 euro võrra ning seisuga 15.01.2016 seisuga moodustab võlgnevus 205,11 eurot. Hageja on seisukohal, et tema nõude õigus kostja vastu tuleneb KOS § 13 lg 1, mille kohaselt korteriomanik peab tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma kõik avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Hageja leiab, et nõue tuleneb seega seadusest ja seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, samuti tuleb arvesse võtta aegumise katkemist ja uuesti algamist alates kostja poolt nõude tunnustamisega. Kostja on alates 2009 oma võlgnevust osaliselt tunnistanud, tasudes igakuiselt osa võlast.

Kostja tunnistab hagi osaliselt ning palub kohaldada nõude aegumist perioodil 01.11.200931.10.2012, kokku 205,11 eurot. Kostja võttis omaks nõude 648,01 eurot ning on selle hagejale tsiviilasja menetluse käigus hüvitanud. Pooled on nõus asja kirjaliku menetlusega. Maakohtu põhjendused Maakohus, tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks alus puudub. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Maakohus võtab võla arvestamisel aluseks hageja esitatud arvete tasumise tabeli, kuna selle üle pooled ei vaidle. Maksetähtpäev on järgneva kuu viimane päev. Maakohus arvestas võla arvutamisel, et 2012 1.novembril oli hageja nõue kostja vastu 205,11 eurot, mille üle poolte vahel on vaidlus nõude aegumise osas. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerib TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus nõustub kostjaga, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Seega on aegumisele kohalduv nõude aegumistähtaeg käesolevas asjas kolm aastat. Majandamiskulud korteriühistuseaduse

(KÜS) § 151

mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul lepitud kokku ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt iga kuu. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eelnevat arvestades algaks hageja majandamiskulude eest tuleneva võlgnevuse perioodil 1.november 2009 kuni 1.detsember 2009 aegumine 1.jaanuaril 2010. Aegumistähtaeg lõppeks 31.detsember 2012; perioodil 1.jaanuar 2010 kuni 1.detsember 2010 algaks aegumine 1.jaanuaril 2011 . Aegumine lõppeks 31.detsember 2013; perioodil 1. jaanuar 2011 kuni 1.detsember 2011 algaks aegumine 1. jaanuar .2012. Aegumine lõppeks 31.detsember 2014; perioodil 1.jaanuar 2012 kuni 1 detsember 2012 algaks aegumine 1.jaanuaril 2013 ja lõppeks 31.detsember 2015. Samas TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, kusjuures nõude tunnustamine võib seisneda TsÜS § 158 lg 2 kohaselt õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Maakohus tuvastas,et kostja maksis ajavahemikus 1.12.2009 kuni 1.10.2015 (tl 7-8) hagejale perioodiliselt osa võlast ning kohtul on sellest tulenevalt alust asuda seisukohale, et kohustise osalise täitmisega katkes TsÜS § 146 lg – s 1 nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg ning jaanuarist 2016 algas tasumata summa osas uuesti aegumistähtaeg. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 esitas hageja nõude kostja vastu enne aegumistähtaja möödumist. Aegumine võla osalise tasumisega tuleb lugeda katkenuks, sest võla osaline tasumine on nõude tunnustamine ja TsÜS § 158 lg 1 mõttes ka aegumise katkemise alus.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et haginõue kuulub rahuldamisele summas 205,11 eurot. Menetluskulude jaotusest TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.