2.Välja mõista Aili Lombilt OÜ Aktiva Finants kasuks 648,13 eurot (kuussada nelikümmend kaheksa eurot ja 13 eurosenti), millest 403,19 eurot on põhinõue ja 244,94 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants nõue leppetrahvi summas 60 eurot ja sissenõudmiskulude nõue summas 121,43 eurot.
4.Välja mõista Aili Lombilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (403,19 eurot) täitmiseni viivisemääraga 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 158,25 eurot.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 69% ulatuses Aili Lomp kanda ja 31% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
8.Välja mõista Aili Lombilt menetluskulu 189,75 eurot (ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja seitsekümmend viis eurosenti) OÜ Aktiva Finants kasuks.
Tsiviilasi nr 2-15-123283
9.Välja mõista Aili Lombilt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni OÜ Aktiva Finants kasuks. Otsuse täiendamine
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 09.02.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
12.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
14.Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 28.05.2015 kostja vastase nõude põhisummas 584,62 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja sõlmisid liitumislepingu nr 10125778, 04.06.2001; liitumislepingu nr 10125778, 09.12.2012; järelmaksulepingu nr 10125778, 03.04.2013; liitumislepingu nr 10125778,
Tsiviilasi nr 2-15-123283 06.08.2013; järelmaksulepingu nr 10125778, 06.08.2013, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Arvetest nähtub, et tasumata on 588,45 eurot. Hageja on maha arvestanud arvel nr 42854472 märgitud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostjal arvete eest tasumata 584,62 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 43459797 ja mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingu(te)st kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.07.2014 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest.
PÕHJENDAV OSA
15.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
16.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 42236345; 42794013; 42854472; 43380251; 43459797) alusel võlgnevus sideteenuse eest summas 66,15 eurot, järelmaksulepingust tulenev võlgnevus summas 337,04 eurot, leppetrahv summas 60 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 121,43 eurot. Seega on hageja põhinõudeks 584,62 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus ca 26,4% võlgnevusest, summas 121,43 eurot (tlk 63)) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlgnevuse sissenõudmise kulu 121,43 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud ka reaalselt tekkinud sissenõudmiskulude suurust jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. Leppetrahvi osas (60 eurot) märgib kohus, et vastavalt VÕS § 415 lg 1 II lausele on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Seega on leppetrahvi summas 60 eurot nõue tühine ning kohus jätab selle rahuldamata. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse sideteenuse eest summas 66,15 eurot ja järelmaksulepingust tulenev võlgnevuse summas 337,04 eurot, kokku 403,19 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, vähendab kohus ka viivisenõude suurust.
Tsiviilasi nr 2-15-123283 Hageja on viivise arvestamisel lähtunud arve nr 43459797 sissenõutavaks muutumisest. Seega arvestab ka kohus viiviseid alates 19.08.2014 kuni 28.10.2015, põhinõudelt summas 403,19 eurot ja viivise suurusena 0,15% päevas. (403,19*0,15%*405 päeva =244,94 eurot). Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude 244,94 euro ulatuses. Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 158,25 eurot.
MENETLUSKULUD
17.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~69% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 189,75 eurot (69% 275 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 189,75 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.