Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.08.2015. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kätte toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kostja vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 909,50 eurot, millest 577,50 eurot on poolte vahel 14.08.2013. a sõlmitud järelmaksulepingu nr 1323118/96ta alusel tagastamata krediidisumma, 53,06 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, 4,79 eurot tasumata krediidiintress, 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ning 235,81 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas alates 7.07.2015. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldusest nähtub, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma majandustegevuse raames, kostjat saab eelduslikult pidada tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu 2 (3)

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 38,34 eurot. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Hageja üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus krediidisaaja hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuli hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirja kohaselt tuli meeldetuletus- ja hoiatuskirja eest tasuda 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse eest 25,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 38,34 eurot kostjale 4.12.2013. a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 30.12.2013. a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Järelmaksulepingule kohaldatavaid üldtingimusi tuleb kohtu hinnangul pidada tüüptingimusteks. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hageja saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6,39 eurot (mis vastab hageja hinnakirjas käendajale saadetava hoiatuskirja ning posti teel tõendi või päringu vastuse väljastamise tasule), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 12,78 eurot (2 × 6.39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 97,60% ulatuses ja hageja kanda 2,40% ulatuses. TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 263,52 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu 200 eurot ning õigusabikulu summas 114 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 70 eurot (TsMS § 175 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.