Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue 02.04.2015.a esitas OÜ XXX Pärnu Maakohtule avalduse XXXvastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 09.04.2015.a on tehtud võlgnikule makseettepanek. 09.04.2015.a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 08.05.2015.a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule 08.06.2015.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse väiketraktori Bobcat. Pooled leppisid kokku, et traktori kasutamise tasu on 40.00 eurot tunnis ning traktori transport kostja objektile 150.00 eurot. Hageja tõi kostjale traktori, kostja kasutas traktorit kokku 57,5 h. Hageja esitas kostjale traktori kasutamise eest 19.03.2013.a arve nr. 50 summas 940.00 eurot. Kostja palvel väljastas hageja arve kolmandale isikule XXX OÜ-le. Kostja ei ole arvet tasunud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 10. kohaselt on hagejal õigus nõuda arve tasumisega viivitamisel viivist 0,5 % päevas. Hageja vähendas viivist määrani 0,2 %. Kuna vaatamata kostja suulistele lubadustele on arve jätkuvalt tasumata nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1 880.00 eurot (sh põhivõlgnevus 940.00 eurot ning viivis 940.00 eurot). Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja ei vaidle asjaolu üle, et ta on poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hageja traktorit kasutanud, kuid leiab, et kõik hageja poolt kostjale esitatud arved, sh vaidlusalune arve, on tasutud. Vaidlusaluse arve tasus kostja hageja töötajale sularahas 29.03.2013.a. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning nende esindajad, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 20.02.2013.a käsunduslepingu nr. A1651713, mille alusel hageja andis kostjale üürile väiketraktori Bobcat. Kohus leiab, et tegemist on üürilepinguga, juhindudes VÕS § 271. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga

kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas traktori kasutamise eest esitatud 19.03.2013.a arve nr. 50 summas 940.00 eurot on kostja poolt tasutud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väitel kostja lepingust tulenevat kohustust tasuda traktori kasutamise eest täitnud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja väited selle kohta, et tal puudub kohustus 19.03.2013.a arve nr. 50 summas 940.00 eurot tasumiseks, kuivõrd kostja on vaidlusaluse arve hageja töötajale sularahas tasunud 29.03.2013.a, paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millelt nähtub, et kostja on 28.03.2013.a hagejale teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid arve tasumiseks ning ta loodab arve tasuda aprillikuu jooksul (oodates PRIA rahade laekumist) (tlk 31). Seega olukorras, kus kostja on hagejale 28.03.2013.a ise avaldanud, et tal puuduvad rahalised vahendid ning et arve tasutakse mitte varem kui aprillikuu jooksul, ei saa olla eluliselt usutav, et juba järgmisel päeval, s.o 29.03.2013.a, tasus kostja arve hageja töötajale sularahas ära. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tunnistaja Allar Pärjamäe ütluste kohaselt sai ta kostjalt küll 600 eurot, kui see oli kostjaga eraldi kokkuleppe alusel lisatööna metsaraja kõrvale tehtud platside ja mahasõidu eest (tl 89). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kostja enda kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli PRIA projekti raames oluline kõikide kulude dokumenteerimine ning korrektne rahaline arvestus. Kostja on küll väidetavalt 940 eurot hageja töötajale tasunud, kuid selle summa tasumise kohta kviitungit käesolevas menetluses esitada ei ole. Kostja enda palvel on hageja väljastanud arve nr 50 XXX OÜ-le (tl 30). Kohus peab eluliselt ebausutavaks, et olukorras kus kostja soovib arveldada läbi äriühingu ning vajab maksedokumenti PRIA projekti jaoks, jätab ta siiski sularaha kviitungi hagejalt võtmata. Kohtu hinnangul kinnitab see üksnes tunnistaja poolt öeldut, et 940 euro tasumist tegelikkuses ei toimunud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja poolt kohustuse täitmise kohta ning kostja ei ole nimetatud asjaolu mitte mingil moel tõendanud. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud. Hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 940.00 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hagejale traktori kasutamise eest arvel märgitud ajaks tasunud. Hageja on esitanud viivisenõude. Hageja on lepingust tulenevat viivisemäära vähendanud määrani 0,2 %. Seisuga 08.06.2015.a moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 940.00 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 940.00 eurot. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 114,16 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 225.00 eurot, lepingulise esindaja kulu 568.33 eurot ning 03.02.2016. a kohtuistungiga seotud esindaja kulu 320,83 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 56.40 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 168.60 eurot, kokku 225.00 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 880.00 eurot tasumisele riigilõiv 225.00 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 5 tundi 10 minutit, määraga 110.00 eurot (käibemaksuta) tunnis. Kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemise ajakulu oli 2 tundi ja 55 minutit. Hageja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ning vastuse koostamiseks jne. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110.00 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 110.00 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu)) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 114,16 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 225.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 889,16 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.