Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas 17.12..2015 Viru Maakohtule avalduse N P pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, sest võlgniku pärandvara arvel ei olnud võimalik katta pärandvara inventuuri tegemise kulusid, pärija kulusid ning rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. N P suri 05.11.2011. Narva notar Tatjana Boitsova poolt on 04.03.2015 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (notari ametitegevuse raamatu registri nr 627), pärijaks on Narva linn. Kohus 04.01.2016 määrusega võttis avalduse menetlusse ja nimetas N P pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.01.2016 ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne N P suri 05.11.2011.a. Narva notar Tatjana Boitsova poolt on 04.03.2015 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. N P pärandvara pärijaks on Narva linn. Võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused Võlgniku pärandvara kohustused on alljärgnevad: 1) Narva linna kulud seoses võlgniku matusega, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemisega on kokku 313,77 eurot; 2) Sotsiaalkindlustusamet nõue summas 195,89 eurot. Kokku summas 509,66 EUR.

2(6)

Järelpäringute vastuste kohaselt võlgnikul puudusid lepingulised suhted ja kohustused alljärgnevate krediidiasutuste ees: Swedbank AS; Eesti Krediidipank AS; Swedbank Liising AS; ALG Liisingu AS; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS DNB; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal; LHV Pank AS; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal; AS SEB Liising; Versobank AS, Nordea Finance Estonia AS ja AS SEB Pank. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris Võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Eesti väärtpaberite keskregistri vastuse kohaselt ei ole Võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Isik ei ole liitunud kogumispensioniga. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule ei ole ka kunagi kinnisvara kuulunud. Ehitisregistri andmetel võlgnikul vallasvara puudub. Võlgnikul oli pärandi avanemise hetkel avatud AS Swedbank konto, millel oli raha jääk 7,67 EUR, kui konto suleti panga poolt seoses võlgnevustega 16.11.2014.a., seega saldo 4.1.2016. on 0 EUR. Võlgnikule on AS SEB Pank avatud arveldusarve, mille saldo 4.1.2016. on 0 EUR. Ajutine haldur on päringute vastuste põhjal välja selgitanud, et võlgnikul pankrotivara puudub (summa 0 EUR) ning võlgniku pärandvaral lasuvaid kohustusi summas 509,66 EUR. Võlgniku kohustused ületavad varasid umbes kahekordelt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal olemasolev vara on ebapiisav pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused (PankrS § 22 lg 2 p 11) Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale, kes teatas, et pooleli olevad (lõpetamata) täitemenetlused puuduvad. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (PankrS § 22 lg 2 p 2) Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgniku pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku vara säilimine (PankrS § 22 lg 2 p 3) 3(6)

Võlgniku olemasoleva vara säilimist ei ole vajadust tagada, kuna vara puudub. Nõusolekud/keeldumised võlgniku vara käsutamiseks (PankrS § 22 lg 2 p 4) Kuna võlgnikul puudub vara ei ole halduril võimalik anda nõusolekuid/keeldumisi võlgniku vara käsutamiseks. Hinnang tagasivõtmiste/tagasinõudmiste esitamise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmist ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur koostanud halduri toimiku PankrS § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras (PankrS § 22 lg 41). Haldur jätab nimetatud ettekandele lisamata vastused päringutele, millel puudub varade ja kohustuste tuvastamise seisukohalt tähendus, kuid lisab nimetatud järelpäringute vastused ajutise halduri toimikusse. Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4(6)

Kohus, tuginedes ajutise halduri aruandele, loeb tõendatuks, et võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused on summas 509,66 eurot, pärija kulud on 313,77 eurot, Sotsiaalkindlustusameti nõue 195,89 eurot. Võlgnikul vara on summas 0 eurot. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 11 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund.. Kokku on ajutise halduri tasu 405 eurot (sisaldab kõiki makse). Tasule töö eest lisanduvad kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega 63,30 eurot (sisaldab kõiki makse). Kuna pankrotivarast ei piisa ajutise halduri tasu hüvitamiseks ajutine haldur palub ajutise halduri töötasu ja kulud välja mõista võlgnikult, sh juhul, kui menetluskulude katteks laekub deposiit ja pankrot välja kuulutatakse, deponeeritud rahaliste vahendite arvelt, ning menetluse raugemise korral pankrotti välja kuulutamata, riigi vahenditest 397 eurot. Tasu 5(6)

taotletakse välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Vajalike kulutuste hüvitamist ajutine pankrotihaldur ei taotle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri tasuks tuleb määrata PankrS § 23 lg 4 nimetatud summa 397 eurot. Tasu tuleb hüvitada riigi vahenditest ning välja maksta OÜ Menetlus arveldusarvele. /digitaalselt allkirjastatud/ Pille Aver

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.