lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14486/9

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-14486/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14486

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXhagi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

977,54 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX); Lihtmenetluses

XXXvastu

võlgnevuse

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu Korteriühistu XXXosaline hagist loobumine ning lõpetada menetlus põhinõude summas 183,12 eurot väljamõistmise osas.
2.Rahuldada Korteriühistu XXXhagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Välja mõista XXXpõhivõlgnevus summas 506 (viissada kuus) eurot ja 58 senti Korteriühistu XXXkasuks.
4.Välja mõista XXXviivis summas 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot ja 38 senti Korteriühistu XXXkasuks.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista XXXKorteriühistu XXXkasuks viivis põhinõudelt (s.o. 506,58 eurot) alates 29.01.2016. a kuni kohustuse kohase täitmiseni määraga 0,07 % kalendripäevas. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses XXXkanda.
7.Välja mõista XXXmenetluskulud summas 853 (kaheksasada viivkümmend kolm) eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 678 eurot) Korteriühistu XXXkasuks.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXtasuda Korteriühistule XXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 853 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 29.09.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt on Svetlana Soljanik korteriomandi registriosa numbriga 15292601, asukohaga Tallinn, XXX korteri nr 8 omanik. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest. Kostja on hageja poolt esitatud majandamiskulude arveid alates 2014.a juunikuust tasunud mittetäielikult ja mittetähtaegselt. Hageja selgitab, et nõude aluseks olev hageja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: põhihooldustasu, sh hooldus ja prügi; remondifond; vesi ja kanalisatsioon; küte; soojusenergia kulu kuuma vee tsirkulatsioonile; vee soojendamine; üldelekter; remondifondi reserv; külm üldvesi; elektrikäiduteenus; veetarbimise arvestus; ehitise kindlustus. Iga eelnimetatud teenuse kogus, ühiku hind ja summa vastavas kuus on igal kostjale esitatud arvel eraldi välja toodud. Sõltumata asjaolust, et kostja on lisaks tarbitud teenustele jätnud tasumata ka võlgnevuselt igakuiselt arvestatud viivise, mis on kostjale esitatud arvetel samuti kajastatud, ei sisalda alltoodud põhivõlgnevuse arvestus viivist. Kostja võlgneb hagejale alljärgnevate arvete eest: 10.06.2014.a arve nr 5/8 mai 2014.a teenuste ja maksete eest summas 91,63.- eurot, millest kostjal on tasumata 39,23.- eurot; 10.07.2014.a arve nr 6/8 juuni 2014.a teenuste ja maksete eest summas 58,33.- eurot; 11.08.2014.a arve nr 7/8 juuli 2014.a teenuste ja maksete eest summas 78,80.- eurot, millest kostjal on tasumata 10,58.- eurot; 09.09.2014.a arve nr 8/8 augusti 2014.a teenuste ja maksete eest summas 71,19.- eurot; 08.10.2014.a arve nr 9/8 septembri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 71,97.- eurot, millest kostjal on tasumata 10,21.eurot; 11.11.2014.a arve nr 10/8 oktoobri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 71,11.- eurot, millest kostjal on tasumata 10,87.- eurot; 15.12.2014.a arve nr 11/8 novembri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 84,64.- eurot; 11.01.2015.a arve nr 12/8 detsembri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 87,81.- eurot, millest kostjal on tasumata 11,68.- eurot; 14.02.2015.a arve nr 1/8 jaanuari 2015.a teenuste ja maksete eest summas 94,89.- eurot; 08.03.2015.a arve nr 2/8 veebruari 2015.a teenuste ja maksete eest summas 80,03.- eurot; 09.04.2015.a arve nr 3/8 märtsi 2015.a teenuste ja maksete eest summas 86,20.- eurot, millest kostjal on tasumata 13,86.- eurot; 07.05.2015.a arve nr 4/8 aprilli 2015.a teenuste ja maksete eest summas 74,21.- eurot; 09.06.2015.a arve nr 5/8 mai 2015.a teenuste ja maksete eest summas 67,96.- eurot; 09.07.2015.a arve nr 6/8 juuni 2015.a teenuste ja maksete eest summas 54,32.- eurot, millest kostjal on tasumata 8,98.- eurot; 11.08.2015.a arve nr 7/8 juuli 2015.a teenuste ja maksete eest summas 53,04.- eurot. Seega võlgneb kostja eeltoodud perioodidega seonduvate arvete eest hagejale kokku 689,70.- eurot. Kostja on rikkunud oma kohustusi ning jätnud esitatud arved summas 689,70.- eurot tasumata. Kostja võlgnevuse tekkimise aluseks on ajavahemikus 2014.a mai kuni 2015.a juuli osutatud teenused ja erinevad kehtestatud maksed. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Põhikirja punkti 3.2.8. järgselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ XXXjuhatus nõuda korteriomanikelt viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostja on viivituses hageja poolt esitatud arvete tasumisega, on hagejal KÜS § 7 lg-st 4, samuti põhikirja punktist 3.2.8. tulenevalt õigus nõuda kostjalt viivist 0,07% majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja arvestab viivist alates 01.07.2014.a. Kokku on kostja viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga (k.a 29.09.2015.a) summas 111,62.- eurot.

28.01.2016. a esitab hageja nõudest loobumise, kuna kostja on tasunud 08.10.2014.a arve nr 9/8 septembri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 71,97.- eurot õigeaegselt. Seega hageja loobub nimetatud arve osas oma põhinõudest ja viivisenõudest. Põhinõudest summas 10,21.- eurot ja viivisenõudest summas 2,38.- eurot. Kostja on 12.11.2015.a tasunud 11.11.2014.a arve nr 10/8 oktoobri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 71,11.- eurot, mille maksetähtajaks oli 30.11.2014.a. Seega hageja loobub nimetatud arve osas oma põhinõudest ja viivisenõudest. Kostja on 12.11.2015.a tasunud 15.12.2014.a arve nr 11/8 novembri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 84,64.- eurot, mille maksetähtajaks oli 31.12.2014.a. Seega kostja oli oma nõude täitmisega viivituses. Kõne all oleva arve tasumise viivitamisega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi eest 01.01.2015.a – 11.11.2015.a summas 18,66.- eurot. 12.11.2015.a teostatud maksega loeb hageja tasutuks 15.12.2014.a arve nr 11/8 viivisenõude summas 18,66.- eurot ning seega kostja võlgneb hagejale 15.12.2014.a arve nr 11/8 novembri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 18,66.- eurot. Hageja loobub arve nr 15.12.2014.a nr 11/8 novembri 2014.a teenuste ja maksete eest oma põhinõudest summas 65,98.- euro ulatuses ning muudab vastava arve osas viivisenõuet. Kostja on tasunud 11.01.2015.a arve nr 12/8 detsember 2014.a teenuste ja maksete eest summas 87,81.- eurot õigeaegselt. Seega hageja loobub nimetatud arve osas oma põhinõudest ja viivisenõudest. Põhinõudest summas 11,68.- eurot ja viivisenõudest summas 1,97.- eurot. Kostja on tasunud 16.04.2015.a arve nr 3/8 märtsi 2015.a teenuste ja maksete eest summas 86,20.- eurot õigeaegselt. Seega hageja loobub nimetatud arve osas oma põhinõudest ja viivisenõudest. Põhinõudest summas 13,86.- eurot ja viivisenõudest summas 1,48.- eurot. Kostja on 12.11.2015.a tasunud 11.11.2014.a arve nr 10/8 oktoobri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 71,11.- eurot, mille maksetähtajaks oli 30.11.2014.a. Seega hageja loobub nimetatud arve osas oma põhinõudest ja viivisenõudest. Kostja on 13.11.2015.a tasunud 09.06.2015.a arve nr 5/8 mai 2015.a teenuste ja maksete eest summas 67,96.- eurot, mille maksetähtajaks oli 30.06.2015.a. Seega kostja oli oma nõude täitmisega viivituses. Kõne all oleva arve tasumise viivitamisega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi eest 01.07.2015.a – 12.11.2015.a summas 6,42.- eurot. 13.11.2015.a teostatud maksega loeb hageja tasutuks 09.06.2015.a arve nr 5/8 viivisenõude summas 6,42.- eurot ning seega kostja võlgneb hagejale 09.06.2015.a arve nr 5/8 mai 2015.a teenuste ja maksete eest summas 6,42.- eurot. Hageja loobub arve nr 09.06.2015.a nr 5/8 mai 2015.a teenuste ja maksete eest oma põhinõudest summas 61,54.- euro ulatuses ning muudab vastava arve osas viivisenõuet Kostja on tasunud 04.08.2015.a arve nr 6/8 juuni 2015.a teenuste ja maksete eest summas 60.- eurot hilinemisega kuid tasunud maksega nii põhivõla kui ka tekkinud viivised. Seega hageja loobub nimetatud arve osas oma põhinõudest ja viivisenõudest. Põhinõudest summas 8,98.- eurot ja viivisenõudest summas 0,38.eurot. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb talle jätkuvalt järgmise arvete eest: 10.06.2014.a arve nr 5/8 mai 2014.a teenuste ja maksete eest summas 91,63.- eurot, millest kostjal on tasumata 39,23.- eurot; 10.07.2014.a arve nr 6/8 juuni 2014.a teenuste ja maksete eest summas 58,33.- eurot; 11.08.2014.a arve nr 7/8 juuli 2014.a teenuste ja maksete eest summas 78,80.- eurot, millest kostjal on tasumata 10,58.- eurot; 09.09.2014.a arve nr 8/8 augusti 2014.a teenuste ja maksete eest summas 71,19.- eurot; 15.12.2014.a arve nr 11/8 novembri 2014.a teenuste ja maksete eest summas 18,66.- eurot; 14.02.2015.a arve nr 1/8 jaanuari 2015.a teenuste ja maksete eest summas 94,89.- eurot; 08.03.2015.a arve nr 2/8 veebruari 2015.a teenuste ja maksete eest summas 80,03.- eurot; 07.05.2015.a arve nr 4/8 aprilli 2015.a teenuste ja maksete eest summas 74,21.- eurot; 09.06.2015.a arve nr 5/8 mai 2015.a teenuste ja maksete eest summas 6,42.- eurot; 11.08.2015.a arve nr 7/8 juuli 2015.a teenuste ja maksete eest summas 53,04.- eurot. Kostja viivisevõlgnevus hageja ees on seisuga 28.01.2016. a summas 124,38 eurot.

Kostja vastus

2.Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle, et omab korteri 8 majas XXX. Samuti kostja oli alati tasunud hageja arveid õigeaegselt. Seega hageja

viivisenõue on ka põhjendamatu. Isegi kui olid mingid võlgnevused, siis neid ei arvesta kogusummast, vaid kui on laekumised kostja poolt, siis kustutakse vana võlgnevusest. Samuti hageja viivisenõue vastavalt TsMS § 133 lg 2 ja § 367 on põhjendamatu. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

3.Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.28.01.2016. a esitas hageja kohtule taotluse hagist osaliselt, s.o põhinõudest summas 183,12 eurot, loobumiseks. Kuivõrd hageja on selgelt väljendanud oma soovi ja tahet hagist osaliselt loobuda, tuleb antud juhul lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 ning teistest hagist loobumist reguleerivatest sätetest. Osalise loobumise kohta seaduses erisätted puuduvad. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hageja taotlus hagist osaliseks loobumiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse põhinõude summas 183,12 eurot väljamõistmise osas.
5.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriomand asukohaga XXX , Tallinnas kuulub kostjale ja hageja vahendab elamu XXX eluruumide omanikele kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata ning võlgneb hagejale perioodil 10.06.2014.a – 11.08.2015.a esitatud arvete alusel kokku 506,58 eurot, millele lisandub viivis määraga 0,07 % päevas (tl 67). Kostja on seisukohal, et ta on põhivõlgnevuse täies ulatuses tasunud ning hageja viivise arvestus ei ole põhjendatud. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud arvelduskonto väljavõtte, millelt nähtub, et perioodil 10.06.2014 kuni 04.08.2015 (tl 57) on kostja tasunud hagejale 705,15 eurot. 8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest tuleneb seega seadusest.

9.Hageja on kostja maksete laekumiste arvestamisel lähtunud Korteriühistu XXXpõhikirja punktist 3.2.1., mille kohaselt on KÜ XXXliige kohustatud täitma käesolevat põhikirja, KÜ XXXüldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Põhikirja punkti 3.2.4. kohaselt on KÜ XXXliige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrastamine, üldelekter, makseid kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud KÜ XXXtegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korteri kogupinnas. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.5. on KÜ XXXliige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest seonduvalt XXX-8, Tallinn korteriga üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakavaga kehtestatud suuruses ja korras ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on kostja osaliselt täitmata jätnud. 10.Kostja ei vaidlusta hageja poolt teenuse osutamist või arvetel kajastatud teenuse saamist, kuid leiab, et on alati tasunud hageja arveid põhivõlgnevuse katteks õigeaegselt. Kohus siinkohal kostjaga ei nõustu. Kostja enda poolt kohtule esitatud arvestusest nähtub, et kostja on tasunud arveid pärast maksetähtaja möödumist ning osaliselt ka pärast hagiavalduse kohtusse saabumist. Samuti ei nähtu, et kostja oleks lähtunud VÕS § 88 lg 1 sätestatust ning teinud makseid konkreetse arve põhikohustuse katteks. Hageja poolt kohtule esitatud arvetelt nähtub, et lisaks igakuise arve tasumisele on kostjal kohustus likvideerida ka juba olemasolevat võlgnevust (tl 1529). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on kostja poolt hagejale teostatud maksete arvestamisel lähtunud VÕS § 88 lg 6, mille kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja on arvestanud kostja poolt teostatud maksed kõige varasemate võlgnetavate arvete, sh viiviste katteks (tl 64-67). Riigikohus on lahendis 3-2-1-138-11 leidnud, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress. Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks on Riigikohus väljendanud ka 9. mail 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p-s 54. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, hageja võis kostja tasutud summad arvestada esmalt viivise ja alles seejärel põhivõla katteks, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 506,58 eurot.

11.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja enda poolt esitatud arvestusest (tl 55) nähtub, et kostja on arvete tasumisega viivitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 124,38 eurot (tl 67) ja TsMS § 367 alusel viivise määraga 0,07 % päevas alates 29.01.2016. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 124,38 eurot ning alates 29.01.2016. a viivise TsMS § 367 alusel. Menetluskulud

12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vaatamata sellele, et hageja loobus osaliselt hagist, on kohtu hinnagul põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud siiski täies ulatuses kostja kanda, kuivõrd kostja likvideeris võlgnevuse summas 225,71 eurot alles peale hagi kohtusse esitamist.
13.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 165,06 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 990,06 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
15.Hageja tasus riigilõivu kokku 175 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 977,54 eurot tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 175 eurot.
16.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse, hagiavalduse täpsustuse koostamiseks, kohtumäärusega tutvumiseks. Hageja kasutas esindaja teenust kokku 9 tundi ja 29 minutit, tunnitasuga 87 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendamatud ja mittevajalikud.
17.Hageja esindaja poolt esitatud arvestusest nähtub, et dokumentide läbitöötamisele ning hagiavalduse koostamisele/ edastamisele on kulunud kokku 4 tundi ja 12 minutid ning täiendavate seisukohtade esitamisele 5 tundi ja 13 minutit (tl 81). Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas olev vaidlus ei ole juriidiliselt keeruline. Küsimus taandub sisuliselt arvete ja nende tasumise kontrollimisele. Sellise hagi koostamiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning hagi esitamiseks (koos lisadega) võiks kohtu arvates kuluda 4 tundi ja 12 minutit, kuid ajakulu kostja vastusele seisukoha kujundamisele ja nõude täpsustamisele on põhjendamatult suur. Arvestades dokumendi sisu, mis kordab juba eelnevalt hagiavalduses esitatut ning kus on enamjaolt väljatoodud arvete loetelu koos tasumistega, on selline dokumendi koostamise ajakulu põhjendamatu. Sellise dokumendi koostamiseks ja kostja vastuse analüüsiks, kliendiga suhlemiseks, asjaolude ja dokumentide läbitöötamiseks võiks kohtu arvates kuluda 2 tundi ja 13 minutit.
18.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
19.Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga

kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja suhteliselt madalat keerukust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 87 eurot tunnis (lisandub käibemaks)) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.

20.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 853 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 678 eurot (sh käibemaks 113 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja