Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
16.jaanuaril 2018.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-3941 XXX hagi Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu vastu tuvastada korterimakse 218,28 eurot ning sellelt arvestatud viivise 108,29 euro võlgnevuse puudumine ja kohustada kostjat tegema sellekohane ümberarvestus kooskõlas kohtuotsusega ja Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu vastuhagi XXX vastu põhivõlgnevuse 212,28 euro, viivise 11,11 euro ja täiendava viivise nõudes 320,57 eurot
Vastuhagi hind
240,36 eurot
nende Hageja/ vastuhagis kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov (Statam International OÜ, Trummi 30L, 12617 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja/ vastuhagis hageja: Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu (registrikood 80173849, asukoht Katleri 360, 13915 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office, Raua 34, 10152 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 02.11.2017.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja/ vastuhagis kostja lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov Kostja/ vastuhagis hageja lepinguline esindaja Marko Jaani
Resolutsioon
1.Jätta XXX taotlus vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
Tuvastada XXX kohustuse Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu 08.08.2016.a arvel nr. 7/8 ja 08.09.2016.a arvel nr. 8/8 märgitud võla sissenõudmise tasu kokku summas 218,28 eurot ja nimetatud summalt arvestatud viivise võlgnevuse puudumine ning kohustada kostjat Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistut tegema sellekohane ümberarvestus kooskõlas kohtuotsusega.
4.Jätta Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu vastuhagi XXX vastu põhivõlgnevuse 212,28 euro, viivise 11,11 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras nõudes rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu kanda.
6.Välja mõista Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistult XXX kasuks menetluskulu kokku summas 395,57 eurot.
7.Välja mõista Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistult XXX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395,57 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX esitas 13.03.2017.a kohtule hagi Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu vastu tuvastada korterimakse 261,16 eurot ning sellelt arvestatud viivise 59,91 euro võlgnevuse puudumine ja kohustada kostjat tegema sellekohane ümberarvestus kooskõlas kohtuotsusega. Hageja poolt kohtule 25.05.2017.a esitatud nõude täpsustuse kohaselt palub hageja tuvastada korterimakse 218,28 eurot ning sellelt arvestatud viivise 108,29 võlgnevuse puudumine ja kohustada kostjat tegema sellekohane ümberarvestus kooskõlas kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ja hageja vahel tsiviilasjas nr. 2-15-14486 kohtuvaidlus, milles korteriühistu esitas hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtuvaidluses on jõustunud 29.02.2016.a kohtuotsus, milline on kohtutäituri Marek Laanemets ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud ja vastavalt täiteasja nr. 014/2016/1003 täitemenetluse lõpetamise 21.09.2016.a otsusele on tasutud summa sissenõudjale üle kantud. Kostja on palunud hagejal hüvitada arve juulikuu eest - võla sissenõudmise tasu – 69,60 eurot (Bene Est Law Office arve 2108 01.08.2016) ja arve augustikuu eest menetluskulud – 142,68 eurot (Bene Est Law Office arve 2143 05.09.2016). Seega on tegemist kostjale Bene Est Law Office õigusbüroo poolt esitatud arvetega, millele kostja arvestab viivised ja hiljem lisab viivised põhivõlgnevuse hulka arvestades sellelt summalt uusi viiviseid. Hageja leiab, et kostja poolt nõutav summa ja viivise summad ei tulene ühestki seaduse või põhikirja sättest ning nimetatud summade nõudmine on alusetu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 3 060 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja poolt viidatud arvete summa
on kokku 212,28 eurot (69,60 + 142,68), mitte 261,16 eurot. Sarnaselt on vastavate Bene Est Law Office OÜ arvete põhjal hagejale esitatud arvetel väljatoodud kulukirjete summa 212,28 eurot, mitte 261,16 eurot. Hagist ei nähtu, kuidas kujuneb vaidlusealuse põhivõla summaks 261,16 eurot. Ebaõige ja alusetu on hageja väide nagu kostja arvestaks viivise järgnevates arvetes võlgnevuse hulka arvestades sellelt summalt uuesti viiviseid. Kostja ei ole viiviselt viivist arvestanud. Hagejale esitatud arvetel on kajastatud õigusteenuste kulud seotud hageja suhtes algatatud täitemenetlusega ning seetõttu otseselt hagejast tingitud kulud. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist vastavalt Bene Est Law Office OÜ 01.08.2016.a arvele nr 2108 summas 69,60 eurot ja vastavalt 05.09.2016.a arvele nr 2143 summas 142,68 eurot. Hageja viivisenõue on ebaselge. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 551,58 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi nõue ja põhjendused
3.Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu esitas 17.05.2017.a vastuhagi XXX vastu põhivõlgnevuse 212,28 euro, viivise 11,11 euro ja täiendava viivise nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt osutas Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu lepinguline esindaja Bene Est Law Office OÜ seoses täitemenetluse ja selle kulgemisega korteriühistule õigusteenust. Vastavad kulutused on otseses seoses XXXu poolt seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega, st kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse ja menetluskulude tasumata jätmisega. Bene Est Law Office OÜ 01.08.2016.a arvest nr 2108 ja vastavast spetsifikatsioonist nähtub, et hagejale osutati õigusteenust summas 69,60 eurot seoses kostja osas algatatud täitemenetlusega tegelemisega. Sarnaselt ilmneb Bene Est Law Office OÜ 05.09.2016.a arvest nr 2143 ja vastavast spetsifikatsioonist, et hagejale osutati õigusteenust summas 142,68 eurot seoses kostja osas algatatud täitemenetlusega tegelemisega. Vastav õigusteenus kujutas endast asjakohast suhtlust kohtutäituriga seoses täitemenetluse läbiviimisega kostja suhtes sh võlgnevuse arvestust lähtuvalt sellest, et osaliselt tasuti täitemenetluses olev nõue. Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Katleri tn 3 korteriühistu palub menetluskulud jätta XXX kanda ja välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 369,75 eurot, mille lisandub käibemaks. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagis kostja vastuväited ja põhjendused
4.XXX palub kohtule esitatud vastuhagi jätta läbi vaatamata. Vastuhagi aluseks on kostjale esitatud õigusteenuste arved Bene Est Law Office OÜ poolt 01.08.2016 arve nr 2108 summas 69,60 eurot ja 05.09.2016 arve nr 2143 summas 142,68 eurot, kokku 212,68 eurot. Hageja poolt 13.03.2017 esitatud tuvastushagis on vaidlustatud kostja nõue, milline tuleneb samadest kostjale Bene Est Law Office OÜ poolt esitatud arvetest, koos viivise nõudega. Hagi ja vastuhagi on esitatud samadel alustel ning mõlemates on vaidlustatud üks ja sama kostja nõue hageja vastu. Vaidlus käib samade poolte vahel, sama eseme kohta ja samal alusel. Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise juhul kostja saaks oma nõude rahuldada kahel korral. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Käesoleva tsiviilasja hind on 320,57 eurot ja vastuhagi hind 240,36 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ning vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 11.08.2017.a kohtumääruses (t/l 106) kui ka 02.11.2017.a kohtuistungil (t/l 134-135).
8.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on kohustus tasuda kostjale õigusbüroo Bene Est Law Office OÜ poolt 01.08.2016.a esitatud arve nr. 2108 summas 69,60 eurot ja 05.09.2016.a esitatud arve nr. 2143 summas 142,68 eurot ning nimetatud arvete alusel arvestatud viivis.
9.Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja on alustanud hageja suhtes 19.05.2016.a täitemenetlust nr. 014/2016/1003 tsiviilasjas nr. 2-15-14486 29.02.2016.a tehtud kohtulahendi täitmiseks (t/l 60-64, 65-66). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et eelpool viidatud täitmenetlus on lõpetatud 21.09.2016.a (t/l 5).
10.Kostja on esitanud hagejale 08.08.2016.a arve nr. 7/8 summas 794,38 eurot, mis muuhulgas sisaldab võla sissenõudmise tasu summas 69,60 eurot (t/l 6) ning 08.09.2016.a arve nr. 8/8 summas 261,16 eurot, mis sisaldab võla sissenõudmise tasu summas 142,68 eurot (t/l 7).
11.Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nr. 9/8 (t/l 8), 10/8 (t/l 9), 2/8 (t/l 10) nähtub, et nimetatud arved sisaldavad muuhulgas ka võla sissenõudmise tasu, kuid nimetatud summasid hageja kohtus vastavalt 25.05.2017.a nõude täpsustusele hagenud ei ole (t/l 87-90).
12.Kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 kohaselt lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
13.Kostja põhikirja punkti 3.2.4 kohaselt on KÜ Katleri Kolm liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrastamine, üldelekter, makseid kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud korteriühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korteri kogupinnas ja punkt 3.2.5 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt
juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras (t/l 1720).
14.Kohus nõustub antud juhul hagejaga, et kostjal puudus õigus nõuda hagejalt täitemenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamist selliselt, et vastavad summad lisatakse kostja poolt hagejale esitatud arvetele. Selleks, et hagejal oleks kohustus tasuda kostjale täitemenetluses tekkinud õigusabikulusid, tuleb kostjal esitada hageja vastu iseseisev nõue. Seega on kohtu arvates kostja hagejalt nõudnud alusetult arvete nr. 7/8 ja 8/8 alusel 212,28 euro (69,60 +142,68) ja sellelt arvutatud viivise tasumist. Seega kuulub nimetatud nõude osas hagi rahuldamisele.
15.Hageja on palunud kohtule esitatud nõude täpsustuses tuvastada ka viivise summas 108,29 eurot võlgnevuse puudumine (t/l 89 pöördel). Kostja vaidleb nimetatule vastu, kuivõrd kostja viivisenõude suuruseks on 11,11 eurot ning hageja ei ole tõendanud kostja viivisenõuet summas 108,29 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud juhul on tegemist kostjapoolse viivise nõudega, millise kujunemine ja määr ei nähtu kohtule esitatud arvetest, siis ei saa hagejale ette heita viivise nõude kujunemise ebaselgust (t/l 6, 7).
16.Küll aga leiab kohus, et kuivõrd võla sissenõudmise tasu kogusummas 212,28 eurot väljamõistmine hagejalt on põhjendamatu, siis on ka sellelt summalt arvestatava viivise nõudmine hagejalt alusetu.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue, millisega viimane palub tuvastada korterimakse 212,68 eurot ja viivise võlgnevuse puudumine kuulub rahuldamisele ning kostjal tuleb teha vastav ümberarvestus kooskõlas kohtuotsusega.
18.Kostja on kohtule esitatud vastuhagiavalduses palunud hagejalt välja mõista kahjuhüvitisena 212,28 eurot, viivise summas 11,11 eurot ning täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta vastav nõue läbivaatamata.
19.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine aluseid kostja poolt esitatud vastuhagiavalduse läbivaatamata jätmiseks, kuivõrd hageja on esitanud kohtule tuvastushagi ning kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude. Nimetatud hagide vahel on vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiret läbivaatamist (TsMS § 373 lg l p 3).
20.Kostja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue hageja vastu on tekkinud täiteasja nr. 014/2016/1003 õigusabikuludega seoses. Kohtule esitatud täitmisavaldusest nähtub, et kostjat on täitemenetluses esindanud õigusteadmistega isik Marko Jaani (t/l 65-66).
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
22.Riigikohus on 02.05.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-134-16 punktis 56 leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes
juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-16, p 14; 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
23.Kohus leiab, et antud juhul tuleb hinnata, mida kostja ise oleks saanud teha kahju vältimiseks. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et täitemenetlust on hageja suhtes alustatud 19.05.2016.a (t/l 65-66) ning lõpetatud 21.09.2016.a (t/l 5). Seega on täitemenetluses olnud nõue täidetud lühikese aja jooksul pärast täitemenetluse algatamist.
24.Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 3 lg 1 korraldavad kohtutäiturid täitedokumentide täitmist ja § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
25.Kohus leiab, et tsiviilasja materjalidest ei tulene asjaolusid, mis oleksid tinginud kostjal vajaduse kasutada täitemenetluses õigusteadmistega isiku teenuseid, kuivõrd käesoleval juhul on täitemenetluses esitatud üksnes täitmisavaldus (t/l 65-66). Täitmisavalduse vorm on eelnevalt väljatöötatud ning sätestatud kohtutäiturimäärustiku Lisa 5 alusel.
26.Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et täitemenetluse nr. 014/2016/1003 raames oleks täitemenetluse osaline esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vms, mis oleks võinud tingida kostjal vajaduse kasutada õigusteadmistega isiku abi.
27.Ka kohtule esitatud 21.09.2016.a. täitemenetluse lõpetamise otsusest tuleneb, et nõue on täielikult rahuldatud kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel (t/l 5). Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja tegevus eelpool viidatud täitemenetluse läbiviimisel oleks tekitanud kostjale kahju, mille hüvitamine oleks antud juhul põhjendatud.
28.Kostja poolt kohtule esitatud 01.08.2016.a arve nr. 2108 (t/l 67) ja 05.09.2016.a arve nr. 2143 (t/l 68) spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on tegelenud täitemenetlusega. Kohus leiab, et antud selgitus on üldsõnaline ning nimetatust ei ole võimalik järeldada kostja vajadust õigusteadmisi omava isiku järele. Kohus nõustub hagejaga, et täitemenetluse algatamise avalduse esitamisega oleks hakkama saanud ka kostja seaduslik esindaja.
29.Seega on olnud kostja enda otsustus kasutada täiemenetluses lepingulise esindaja abi ning kohus leiab, et sellega kaasnenud kulu ei pea hageja kostjale hüvitama, kuivõrd antud juhtumil ei ole tegemist olnud õiguslikult keeruka täitemenetlusega, mis oleks tinginud vajaduse kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutaja järele.
30.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tuvastada tuleb hageja kohustus arvetel 08.08.2016.a nr. 7/8 ja 08.09.2016.a nr. 8/8 märgitud võla sissenõudmise tasu kokku summas 218,28 eurot ja nimetatud summalt arvestatud viivise võlgnevuse puudumine ning kohustada kostjat tegema sellekohane ümberarvestus kooskõlas kohtuotsusega. Kostja poolt esitatud vastuhagi 212,28 euro, viivise summas 11,11 euro ning täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hagejalt väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 320,57 eurot ja vastuhagi hinnaks 240,36 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
33.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 3 060 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 39-43, 92-97, 121-128, 135). Kostja vaidleb hageja õigusabikuludele vastu ning peab põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot ja põhjendatud ajakuluks 10 tundi (t/l 137-139).
35.Kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 04.10.2016.a pidanud nõu kliendiga 0,5 tundi, 24.11.2016.a tutvunud dokumentidega 1 tund ja koostanud pretensiooni 2 tundi, 25.11.2016.a saatnud pretensiooni ja teabenõude 0,5 tundi, 06.03.2017.a tutvunud dokumentidega 1 tund, 07.03.2017.a koostanud võlgnevuse puudumise tuvastushagi 2 tundi, 13.03.2017.a vormistanud hagi lisad ja saatnud hagi 0,5 tundi, 22.04.2017.a kõrvaldanud tuvastushagi puudused 2 tundi, 23.05.2017.a tutvunud kostja 17.05.2017.a dokumentidega 1 tund, 24.05.2017.a koostanud hagiavalduse täpsustuse ja vormistanud lisad 3 tundi, 25.05.2017.a vormistanud menetluskulude nimekirja ja lisad 0,5 tundi, 01.11.2017.a ettevalmistunud kohtuistungiks ja koostanud teesid 2 tundi, osalenud 02.11.2017.a kohtuistungil 1,5 tundi. Seega on esindaja ajakulu kokku 17,5 tundi.
36.Kohus nõustub antud juhul kostja esindaja seisukohaga, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonides märgitud ajakulu on põhjendamatult suur arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning hagihinda.
37.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on antud tunnitasu määrale vastu vaielnud. Kohus nõustub antud juhul kostja seisukohaga, et tegemist on ebamõistlikult suure tunnitasu määraga ning nimetatu ei ole kooskõlas käesoleva tsiviilasja keerukusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %.
38.Kohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu hageja taotlus välja mõista kostjalt ajakulu mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega, kuivõrd Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. punkt 13) tulenevalt vastav kulu kokku 0,5 tunni ulatuses hüvitamisele ei kuulu.
39.Ülejäänud ajakulu s. o 17 tunni ulatuses oleks kohtu hinnnagul põhjendatud. Samas on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel arvestada ka hagihinda.
40.Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav
menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
41.Seega arvestades Riigikohtu praktikat ning käesoleva tsiviilasja keerukust, leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu vastavalt hagihinnale, s.o summas 320,57 eurot.
42.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot (t/l 24). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 75 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
43.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 395,57 eurot, millest riigilõv 75 eurot ja õigusabikulu 320,57 eurot.
44.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud 26.02.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.