Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.05.2022.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-1944
Tsiviilasi
I. P. hagi A. U. vastu elatise vähendamise nõudes 747 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I. P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; xxxx) Kostja: A. U. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja seaduslik esindaja: N. U. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Meldjuk [email protected] )
(e-post
Kirjalik menetlus
Menetluse liik
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.02.2022 esitatud ning 08.02.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas 2-19-18314 I. P. (hageja) välja mõistetud elatis A. U.e (kostja) kasuks 303 eurot kuus. Seoses õigusliku olukorra muutumisega tuleb kohtul üle vaadata, millised kostja kulud on vajalikud ja millised mitte. Hageja on seisukohal, et elatise suurus peaks vastama elatiskalkulaatorile. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatise suurust 220 euroni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Hagiavaldus on täiesti põhjendamata ja tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et seadus on muutunud, ei anna hagejale alust nõuda kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist. Asjaolu, et hageja ei ole kehtiva kohtuotsusega rahul, ei anna alust taotleda asja uuesti läbivaatamist. Kohtu põhjendused
õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-1918314 12.06.2020 kohtulahendi tegemisel.
muutunud osas, mis puudutab miinimumelatise suurust. Tsiviilasjas nr 2-19-18314 on aga hagejalt välja mõistetud elatis suuremas summas kui miinimum ning seega tuleb lähtuda jätkuvalt lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning vanemate varalisest seisust, mitte elatiskalkulaatori arvutustest. Kohtu hinnangul ei ole seega tõendamist leidnud, et asjaolud oleksid käesoleval juhul sedavõrd oluliselt muutunud, et need annaksid aluse elatise suuruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.