Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes, Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-9843
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi DNB Pank hagi AP (P) vastu 166 423 euro 19 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus
Tsiviilasja hind
166 423 eurot 19 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts DNB Pank apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts DNB Pank (endised ärinimed AS DnB NORD Liising ja AS DNB Liising, registrikood 11315936), tehinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AP (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Istungi toimumise aeg
01.02.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Indrek Leppik ja kostja esindaja Rainer Kuulme
1(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista AP-lt Aktsiaseltsi DNB Pank kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitis 13 724,75 eurot (kolmteist tuhat seitsesada kakskümmend neli eurot ja 75 senti), otsuse tegemise hetkeks (s.o 29.02.2016 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 5571,06 eurot (viis tuhat viissada seitsekümmend üks eurot ja 6 senti) ning viivis alates 01.03.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (13 724,75 eurot) tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Poolte maakohtu menetluses kantud ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts DNB Pank (hageja) esitas 08.03.2011 Harju Maakohtule hagi AP (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja 163 154 eurot 87 senti. 19.01.2012 avalduses muutis hageja nõuet ning palus mõista kostjalt välja 166 423 eurot ja 19 senti ning viivise sellelt seadusjärgses suuruses kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hageja väitel sõlmisid nüüdseks pankrotistunud Aktsiaselts HOTRONIC (edaspidi Hotronic) ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKA) 31.03.2008 müügilepingu, mille järgi Hotronic müüs RKA-le turvakontrolliseadmeid – ühe inimese skaneerimise seadme ja kolm X-Ray seadet (seadmed). Hotronicu esindajana kirjutas lepingule alla kostja kui Hotronicu tolleaegne juhatuse liige. 02.10.2008 sõlmisid hageja ja OÜ STAFORD & KO (edaspidi Staford) müügilepingu, millega hageja ostis Stafordilt samad seadmed. Müügilepingule kirjutas Stafordi esindajana (juhatuse liikmena) alla kostja. Samal päeval sõlmisid hageja ja Hotronic liisingulepingu, mille alusel liisis hageja liisinguandjana seadmed Hotronicule. Kostja tasus liisingumakseid kuni 28.04.2010. Hageja ütles liisingulepingu 30.09.2010 üles. 13.02.2011 sai hageja teada, et RKA on seadmed juba varem omandanud.
2(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843
3.Kostja on tekitanud hagejale kahju, sest hageja ei saanud müügilepingu järgi seadmete omanikuks (need oli varem omandanud RKA). Kuna Hotronic on pankrotis, pole hagejal võimalik temalt nõuda liisingumaksete täielikku tasumist. Kostja oli Hotronicu juhatuse liige perioodil 25.11.1996-25.06.2008 ja suuraktsionär kuni 01.07.2008. Seejärel oli kostja Hotronicu suurosanikuks oleva OÜ Hotronic Grupp asutaja ja juhatuse liige. Seega oli kostja Hotronicuga seotud nii müügilepingu kui ka liisingulepingu sõlmimise ajal. Kostja oli ka Stafordi juhatuse liige ja suurosanik alates 03.11.1998. Lisaks oli Staford OÜ Hotronic Grupp osanik. Seega pidi kostja hagejaga müügilepingu sõlmimise ajal teadma, et seadmed on juba müüdud RKA-le ja et hagejaga sõlmitud müügilepingut ei ole võimalik täita. Kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Lisaks vastutab kostja hageja ees karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1 alusel (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kostjale etteheidetavaks teoks on müügilepingu sõlmimise läbirääkimistel valeandmete avaldamine vastuolus VÕS §-ga 14. Kostja pidi hagejat teavitama, et Stafordil ei ole seadmete käsutusõigust. Hageja küll teadis, et seadmed asuvad Viru Vanglas, kuid ei teadnud, et need on RKA omandis, vaid arvas, et need on antud RKA kasutusse. Hageja ei ole esitanud nõuet Stafordi vastu, kuna viimane on faktiliselt maksejõuetu. Sellele viitab asjaolu, et Stafordi vara koosneb peamiselt nõuetest seotud isikute vastu ja väärtusetust osalusest OÜ-s Hotronic Grupp, mille pankrotimenetlus lõppes raugemisega. Samuti on Stafordil maksuvõlg, üks tema kinnisasjadest on koormatud hüpoteegiga ja kahele kinnisasjale on seatud keelumärked Maksu- ja Tolliameti kasuks.
4.Hageja kahjuks on müügilepingujärgne turvaseadmete ostuhind 5 732 872 krooni 64 senti (366 397 eurot ja 34 senti), sest hageja ei saanud samaväärset asja vastu. Kahjust tuleb maha arvata Hotronicu tasutud liisingumaksed 199 974 eurot ja 15 senti. Seega on hageja otsene varaline kahju 166 423 eurot ja 19 senti. Kui hageja oleks saanud seadmete omandi, oleks ta kahju saanud katta seadmete müügist saadud summaga.
5.Alternatiivselt leidis hageja, et talle on tekkinud puhtmajanduslik kahju, mis koosneb liisingulepingu täitmata jätmisest tekkinud 158 450 euro ja 35 sendi suurusest kahjust ja 30.09.2010 tasumata liisingumaksetelt sissenõutavaks muutunud viivisest 0,25% päevas 4704 eurot ja 62 senti. Kokku on hagejal tekkinud puhtmajanduslik kahju 163 154 eurot ja 97 senti.
6.Kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, sest hagejal ei oleks topeltmüügilepingust ega ka täitmata jäänud liisingulepingust kahju tekkinud, kui Staford oleks võimaldanud seadmete omandi ülemineku hagejale. Kui hageja oleks saanud seadmete omanikuks, oleks ta liisingulepingu rikkumisest tekkinud kahju saanud katta seadmete müügist saadava summaga. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli seadmete hinnanguline turuväärtus 185 343 eurot ja 79 senti. Hageja ei oleks müügilepingut sõlminud ega varakäsutust teinud (müügihinda tasunud), kui kostja oleks esitanud seadmete kohta õigeid andmeid.
3(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja arvates ei saa hagi õiguslikult rahuldada. Kostja pole hagejaga ega RKA-ga müügi- ega liisingulepinguid sõlminud. Liisingulepingu poolteks olid hageja ja Hotronic ning müügilepingu poolteks hageja ja Staford. Kui hageja leiab, et Staford rikkus müügilepingut, peab ta esitama nõude Stafordi vastu. Kostja ei ole kellelegi kahju tekitanud ega ole rikkunud kohustusi juhatuse liikmena.
8.Seaduses ei ole keeldu sõlmida müügilepingut eseme suhtes, mis ei ole lepingu sõlmimise ajal müüja omandis. Kostja ei ole lepingueelsetel läbirääkimistel hagejale väitnud, et Staford on seadmete omanik. Staford omandas seadmed Hotronicult ja müüs seejärel hagejale. Müügilepingu sõlmimisel anti hagejale üle seadmete kaudne valdus, mis oli hageja omandiõiguse tekkimise aluseks. Seega ei ole Staford müügilepingut rikkunud. Nii müügi- kui ka liisingulepingust nähtub, et hageja teadis nende sõlmimise ajal, et vara asub Viru Vanglas. Hageja teadis müügilepingut sõlmides, et seadmed omandab RKA. RKA ja Politseiamet tasusid seadmete eest alles 2010. a-l. Hageja pole pöördunud Stafordi poole ega nõudnud müügilepingu rikkumise kõrvaldamist, mistõttu on ta samuti minetanud nõuete esitamise õiguse kostja vastu. Kui kostja oleks kahju tekitanud juhatuse liikmena Stafordile, saaks hageja selleks vajalike eelduste olemasolul nõuda kahju hüvitamist Stafordile. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ei saa nõuet rahuldada Stafordi vara arvel. Hageja väidetava kahju suurus on tõendamata, ta ei saa nõuda kostjalt liisingulepingust tulenevate Hotronicu kohustuste täitmist. Hageja esitatud hindamisaktis on seadmete turuväärtus ilmselgelt üle hinnatud. Kostja esitatud tõendi kohaselt ei ole sedalaadi seadmetel Eestis ega Euroopas järelturgu. Lisaks on võimalikud müügilepingust tulenevad nõuded aegunud ja seega on aegunud ka nõue kostja vastu (VÕS § 220 lg 3). Hageja ei ole pidanud Stafordiga lepingueelseid läbirääkimisi müügilepingu sõlmimiseks. Vajalikud andmed esitas hagejale liisinguvõtja Hotronic. Kuna hageja oli eeltoodud asjaoludest teadlik, on nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kui hageja ei ole liisinguandjana taganud vara omandamist liisinguvõtja huvides, vastutab hageja endale sellega tekitatud kahju eest ise. Sellises olukorras tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel vähendada nullini. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus jättis 23.04.2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Otsuse põhjenduste järgi vastutavad äriühingu juhtorgani liikmed võlausaldaja ees juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. VÕS § 14 näeb kohustuse ette eeskätt läbirääkimisi pidavatele tulevastele lepingupooltele. Kui läbirääkimisi pidav isik avaldab võimalikule lepingupartnerile läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid, vastutab selle eest läbirääkimisi pidanud isik, mitte tema esindaja. Läbirääkimiste käigus müüdud eseme kuuluvuse kohta ebaõigete andmete esitamine lepingu pooleks 4(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 olnud juriidilise isiku juhatuse liikme poolt ja seeläbi müügilepingu sõlmimine olukorras, kus müüjal müüdava asja suhtes omandiõigust ei ole, ei saa iseenesest olla heade kommete vastane tahtlik käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
11.Hagi alusena esile toodud asjaolude põhjal ei saa tuvastada kostja kui Stafordi juhatuse liikme heade kommete vastast tahtlikku käitumist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks Stafordi juhatuse liikmena avaldanud müügilepingu sõlmimise läbirääkimistel hagejale ebaõigeid andmeid. Kui hageja väited selle kohta, et ta ei teadnud müügilepingu sõlmimise ajal seadmete kuuluvusest ega pidanudki teadma, leiaks tõendamist, oleks tal õigus esitada lepingu rikkumisest tulenev nõue Stafordi vastu.
12.Kuigi tunnistajate ütlused on vastuolulised, nähtub neist siiski selgelt, et müügilepingu sõlmimise eel ei pidanud hageja ja Staford sisulisi läbirääkimisi ning hagejal puudus huvi tuvastada, kes on seadmete omanik. Seadmete valduse ja omandi tegeliku üleandmise kohta hagejale ei ole tõendeid esitatud ning juba liisingulepingu sõlmimise ajal oli hagejale teada, et seadmed asuvad Viru Vanglas. Seega pidi hageja teadma, et seadmed ei ole tegelikult Stafordi valduses ja müügilepingu sõlmimine võis endast kujutada näilikku tehingut, mille tegelikuks eesmärgiks oli liisingulepingu sõlmimist võimaldava skeemi elluviimine. Seadmete tegelikku valdust ei antud hagejale kunagi üle. Kui hageja tahe oleks olnud suunatud müügilepingu sõlmimisele ja seadmete omandamisele, pidanuks ta tundma huvi seadmete enda valdusesse saamise vastu. Valduse saamata jäämisel pidi hageja eeldama, et ta ei saa ka seadmete omandit. Hageja ja Stafordi vaheline müügileping ning hageja ja Hotronicu vaheline liisinguleping on näilikud ning hageja ja Hotronicu tegelikuks eesmärgiks oli laenulepingu sõlmimine. Hagejal võib olla nõudeõigus Hotronicu või Stafordi vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 3 alusel, kuid see välistab deliktiõigusliku nõude kostja vastu, sest hageja oli tehingu näilikkusest teadlik.
13.Isegi kui hageja oleks tõendanud, et kostja pani toime etteheidetava teo, pole hageja tõendanud, et tal oleks sellest tekkinud kahju hagiavalduses märgitud ulatuses. Hageja väited põhjusliku seose ja kahju kohta on vastuolulised. Müügilepingu väidetavast rikkumisest tulenevat otsese varalise kahju hüvitamise nõuet ei saa hageja esitada kostja vastu deliktilisel alusel. Lepingu rikkumisest tuleneva nõude saab hageja esitada lepingupoole vastu. Samuti on tõendamata hagejal väidetavalt tekkinud puhtmajandusliku kahju suurus ja põhjuslik seos kostjale ette heidetud, kuid tõendamata teo ja tekkinud kahju vahel. Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse alusel puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õiguslike huvide kahjustamise eest. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud, et kostja oleks kahju tekitanud sellise käitumisega, mis rikkus puhtmajandusliku kahju eest kaitsvat normi. VÕS § 14 sellise kahju eest ei kaitse. Isegi kui hageja saaks kostja vastu esitada deliktilisel alusel puhtmajandusliku kahju nõude, ei ole ta tõendanud nõude suurust ega põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Puhtmajanduslik kahju tekkis hagejal eeskätt Hotronicu pankroti tõttu. Kostjale etteheidetava teo ja Hotronicu
5(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 pankroti vahelisi seoseid pole hageja välja toonud. Hageja ei saa esitada kostja vastu nõuet, mille suuruseks on liisingulepingu järgi saamata jäänud summa.
14.Tõendamata on, et liisingueseme väärtus on 185 343 eurot 79 senti. Hageja esitatud hindamisaktist ei nähtu, et väärtuse määramisel oleks arvesse võetud seadmete turuhinda või et akti koostamisel oleks seadmeid üle vaadatud. Turuhinna määramisel oleks tulnud välja tuua, milliste hindadega on analoogilisi seadmeid Eestis või lähiriikides viimasel ajal võõrandatud. Aktis on üksnes üldsõnaliselt viidatud seadmete eripärale, kasutusvaldkonnale ja arvestatud ekspluatatsioonist tulenevat 40%-list amortisatsiooni ning sellest lähtuvalt on arvutatud nende väidetav väärtus 2010. a-l. Kohtule esitatud akt on allkirjata. Seega ei tõenda kõnealune dokument kohtu hinnangul seadmete turuväärtust 2010. a-l. Kostja esitatud hindamisaktist nähtub, et 2010. a oktoobris on ühe röntgenskanneri turuväärtus olnud 12 000 USA dollarit. Keha skaneerimise seadmetel ei ole hindamisakti kohaselt ei Eestis ega Euroopas järelturgu. Järelturg on vähesel määral olemas vaid röntgenseadmetel. Hinnangu andja on kinnitanud, et on konsulteerinud seadmete valmistajatehase Euroopa esindajaga ja hinnang on nendega kooskõlastatud. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja väited talle tekitatud kahju suuruse kohta pole tõendatud. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 23.05.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada.
16.Juriidilise isiku juhatuse liige vastutab isiklikult võlausaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Juriidilise isiku juhatuse liikmena toimepandud teod ei välista juhatuse liikme vastutust füüsilise isikuna, sest juriidilise isiku juhatuse liikme tegevus loetakse juriidilise isiku tegevusest (TsÜS § 31 lg 5). Kostja on lepingueelsete läbirääkimiste käigus rikkunud tõeste andmete esitamise kohustust (VÕS § 14). Kui juhtorgani liige avaldab läbirääkimiste käigus teadvalt ebaõigeid andmeid juriidilise isiku võlausaldajale, millega kaasneb võlausaldajale kahju tekkimine, on võlausaldajal võimalik nõuda kahju hüvitamist solidaarselt nii juriidiliselt isikult kui ka tema ees oma kohustust rikkunud juhtorgani liikmelt. Kelmuse toime pannud juhatuse liige võib vastutada isiklikult kannatanu ees VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Ka on võimalik juhatuse liikme vastutus õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kannatanu ei pea tõendama kahju tekitaja otsest tahtlust, piisab sellest, kui kahju tekitaja sai aru või pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje.
17.Müügilepingu kehtivust ja sellest tulenevate kohustuste täitmist tuleb eristada ebaõigete andmete avaldamisest lepingueelsetel läbirääkimistel ja sellega kaasnevast vastutusest. Hageja ei nõua lepingulise kohustuse täitmist Hotronicult ega Stafordilt, vaid viimase juhatuse liikme poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Seega ei saa tekkida VÕS § 1044 lg-s 2 märgitud nõuete konkurentsi.
6(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843
18.VÕS § 14 lg 1 ja TsÜS § 139 kohaselt peab kostja tõendama, et ta ei ole avaldanud lepingueelsetel läbirääkimistel ebaõigeid andmeid. Ostja ei pea kontrollima müügilepingu sõlmimisel, kas müüja avaldused on tõesed või mitte. Seega oli kostjal kohustus teavitada lepingueelsetel läbirääkimistel hagejat sellest, et tal puudub vaidlusaluste turvakontrolliseadmete omandiõigus ja seetõttu peab ka kostja tõendama, et ta teavitas hagejat omandiõiguse puudumisest. Maakohus pole tuvastanud, et kostja oleks seda teinud. Vastupidi. Maakohus järeldas, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale teavet turvakontrolliseadmete kuuluvuse või omandiõiguse ülemineku aja kohta, ning et kostja ei esitanud hagejale 31.03.2008 RKA-ga sõlmitud müügilepingut. Kui kostja teadis, et ta on asjad maha müünud, kuid sõlmis teadlikult teise äriühingu juhatuse liikmena sama asja suhtes teise müügilepingu ja kinnitas, et tal on omandiõigus, siis on ta teadlikult viinud hageja eksitusse.
19.Kui kohus jõuab tõendite hindamisel järeldusele, et kokkulepe omandi üleandmiseks müüja ja ostja vahel oli küll olemas, kuid otsest valdust ei ole üle antud, siis tuleb kontrollida, kas ei ole toimunud asja väljanõudeõiguse loovutamist omandajale (asjaõigusseaduse (AÕS) § 93) või omandamist asja jätmisega võõrandaja valdusse (AÕS § 94). Hageja ega kostja pole kordagi väitnud, et turvakontrolliseadmete üleandmine oleks toimunud muul viisil kui väljanõudeõiguse loovutamisega. Hageja omandas turvakontrolliseadmed liisinguvõtja Hotronic juhiste järgi. See, kas liisinguese on müüja otseses või kaudses valduses, ei oma majandus- ja kutsetegevuses mingit tähtsust. Hageja on liisinguandja, kes finantseerib asja ostmist selliselt, et omandab asja liisinguvõtja eest ja annab asja liisinguvõtja kasutusse. Liisinguandja ei vali üldjuhul ostetavat liisingueset ning tal ei ole muud õiguslikku huvi kui üksnes tagatishuvi krediidi tasumise vastu. Seega ei pea liisinguandjal kui krediteerijal olema huvi selle vastu, kas liisinguese on müüja otseses valduses või kaudses valduses, sest liisinguandja omandab asja väljanõudeõiguse ning asi jääb liisinguvõtja või liisinguvõtja poolt nimetatud kolmanda isiku valdusesse.
20.Kostja pole apellandi nõude suurusele vastu vaielnud. Hageja on üheselt mõistetavalt lahti kirjutanud, kuidas on arvestatud vara jääkmaksumus, tasumata liisingumaksed ja viivis, on esitanud pangakonto väljavõtte, mis tõendab tasutud summasid, ülesütlemisteate ja maksegraafiku, millest nähtub, kui palju Hotronic oleks pidanud tasuma. Nende tõenditega on hageja oma nõude suuruse tõendanud. Kahjuhüvitis on võimalik kindlaks määrata ka puhtmajandusliku kahju kaudu ning hageja jätab kohtu otsustada, millist kahju hüvitamise arvestamise alust peab kohus põhjendatuks. Kahju hüvitamise nõudega on hõlmatud ka need kahjulikud tagajärjed, mis hagejal tekkisid seoses Hotronicuga sõlmitud liisingulepingu mittetäitmisega.
21.ValueExpert OÜ hindas turvakontrolliseadmete väärtuseks 185 343,79 eurot. Kostja tellitud asjatundja on hinnanud turvakontrolliseadmete turuväärtuseks praktiliselt 0 eurot. Hindamisaktile ei ole lisatud ühtegi kooskõlastust seadmete tootjaga ega põhjendust, et turvakontrolliseadmetel puudub järelturg. Hinnangu andnud OÜ
7(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 Hotronic Lääne on asutanud kostja ja see kuulub kostjaga seotud äriühingute gruppi. Absurdseks tuleb pidada väidet, et seadmed, mis maksid 2008. aastal ca 366 000 eurot, on kaks aastat hiljem sisuliselt väärtusetud. Samas ei oma maakohtu otsuses toodud etteheited apellandi esitatud eksperthinnangule ja liisingueseme väärtuse kindlaksmääramisele materiaalõiguslikku tähendust kahju suuruse kindlaksmääramisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-12).
22.Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest ilma kostjale etteheidetava teota (ebaõigete andmete esitamine omandiõiguse kohta) ei oleks kahjulikku tagajärge (varakäsutus) saabunud.
23.Hageja on seisukohal, et menetlus tsiviilasjas polnud õiglane ega näi õiglane, mistõttu tekkis apellandi esindajatel kahtlus kohtuniku erapooletuses. Hageja palus ringkonnakohtu seisukohta, kas maakohtu poolt läbiviidud menetlus on mõistlik ning mida advokaadid peavad tegema olukorras, kus kohtunik heidab alusetult ette advokatuuri eetikakoodeksi rikkumist ning teeb esindatavale ettepaneku esindajate vahetamiseks. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
25.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.01.2013 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
26.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale 14.02.2013 kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada.
27.Riigikohus tühistas 05.06.2013 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu hinnangul leidsid kohtud ekslikult, et kostja ei saa vastutada VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustuste rikkumise eest, ega hinnanud seetõttu ka kostja võimalikku vastutust VÕS § 1043 jj alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostja võimalikku vastutust Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohtade valguses uuesti hinnata. Seejuures tuleb käsitleda kostja võimalikku vastutust erinevatel õiguslikel alustel, kui hageja mõnda neist ei välista. Hinnata tuleb ka kõiki kostja vastuväiteid nõudele.
29.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ning ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja kahjuhüvitis 13 724,75 eurot, samuti käesoleva otsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 5571,06 eurot ning viivis alates 01.03.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti tuleb kolleegiumi hinnangul osaliselt muuta menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
30.Juriidilise isiku juhtorgani liikmete, sh osaühingu juhatuse liikmete, vastutus juriidilise isiku võlausaldajate ees saab põhineda deliktiõigusel, kuna juhatuse liikmetel lepinguline suhe võlausaldajatega puudub. Osaühingu juhtorganite liikmed võivad vastutada ühingu võlausaldajate ees eeskätt juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt Riigikohtu 22.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12, või 25.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures võib tulla kõne alla juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 ple 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu 02.11.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13).
31.Käesolevas asjas 05.06.2013 tehtud otsuses on Riigikohus leidnud, et VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 on kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, mida rikkunud isiku käitumist saab lugeda õigusvastaseks. VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 järgsed kohustused ei laiene Riigikohtu hinnangul mitte üksnes isikutele, kelle nimel läbirääkimisi peetakse, vaid ka nende esindajatele või muudele lepingueelsetest läbirääkimistest osa võtvatele isikutele isiklikult. Eelkõige tuleb esindaja vastutus kõne alla, kui teisel poolel on konkreetse läbirääkimisi pidanud isiku vastu eriline usaldus nt tulenevalt tema ametiseisundist läbirääkimistel osalevas äriühingus või kui tema majanduslikud huvid kattuvad äriühingu huvidega. Lisaks peavad esindaja vastutuseks olema täidetud ka muud deliktilise vastutuse eeldused, mh peab isik olema kahju tekitavas käitumises süüdi. Esindaja saab tugineda VÕS §-le 1050 juhul, kui kannatanu ei tugine sellele ega tõenda, et esindaja rikkus VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 tahtlikult. Hageja kahjuks saab olla eelkõige Stafordile seadmete eest tasutud raha. Sellise kahju hüvitamise nõue on hõlmatud VÕS § 14 lg 1 ja 2 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine võib olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane.
32.Eelmärgitut arvestades leidsid madalama astme kohtud Riigikohtu hinnangul asja varasemas menetluses ekslikult, et kostja ei saa vastutada VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustuste rikkumise eest ning jätsid seetõttu hindamata kostja võimalikku vastutuse VÕS §-de 1043 jj alusel. Riigikohtu juhise kohaselt tuleb asja uuel
9(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 läbivaatamisel kostja võimalikku vastutust uuesti hinnata. Seejuures tuleb käsitleda kostja võimalikku vastutust erinevatel õiguslikel alustel, kui hageja mõnda neist ei välista. Hinnata tuleb ka kõiki kostja vastuväiteid nõudele. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
33.Pooled ei ole menetluses vaielnud järgmiste oluliste asjaolude üle: Hotronic ja RKA sõlmisid 31.03.2008 müügilepingu, mille järgi müüs Hotronic RKA-le seadmed, Hotronicu esindajana kirjutas lepingule alla kostja kui Hotronicu tolleaegne juhatuse liige; 02.10.2008 sõlmisid hageja ja Staford müügilepingu, mille järgi ostis hageja Stafordilt samad seadmed, Stafordi esindajana kirjutas lepingule alla kostja kui Stafordi juhatuse liige; 02.10.2008 sõlmisid hageja ja Hotronic liisingulepingu, millega hageja liisis samad seadmed liisinguandjana Hotronicule; nii müügi- kui ka liisingulepingu sõlmimisel teadis hageja, et seadmed asuvad Viru Vanglas; Hotronic tasus kuni 28.04.2010 liisingumakseid, seejärel aga lõpetas maksete tasumise ja hageja ütles liisingulepingu 30.09.2010 üles; 06.10.2010 kuulutati välja Hotronicu pankrot; kostja oli 25.11.1996 kuni 25.06.2008 Hotronicu juhatuse liige ja kuni 01.06.2008 suuraktsionär ning alates 03.11.1998 Stafordi juhatuse liige ja suurosanik.
34.Hageja väitel on kostja tekitanud talle kahju sellega, et ei avaldanud hagejale enne Stafordi nimel müügilepingu sõlmimist asjaolu, et müügilepingu esemeks olevad seadmed on juba müüdud RKA-le, kes on saanud ka seadmete omanikuks, olgugi et kostja oli neist asjaoludest teadlik. Sellega kallutas kostja hageja arvates hagejat sõlmima müügilepingut (ja ka liisingulepingut), kuigi teadis, et Staford ei saa täita oma VÕS § 208 lg 1 järgset kohustust anda hagejale üle seadmete omand.
35.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus selliselt käitudes VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ja/või on pannud toime kelmuse KarS § 209 lg 1 mõttes või on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ning peab vastutama õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 7 või 8 alusel.
36.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise (vt nt Riigikohtu 25.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Juhul kui hageja tugineb kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta seda tõendama ning kostja tahtluse korral on ta õigusvastase teo toimepanemises igal juhul süüdi, st ta ei saa vabaneda vastutusest VÕS § 1050 järgi.
10(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843
37.Kolleegiumi hinnangul on kostja VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi rikkunud. VÕS § 14 lg 1 järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega ning kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 kohustab lepingueelseid läbirääkimisi pidavat või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistavat isikut teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Müügilepingu sõlmimisel tuleb vähemalt eelduslikult lugeda müüja VÕS § 14 lg-s 1 või 2 nimetatud kohustuste rikkumiseks seda, kui potentsiaalsele ostjale ei teatata asjaoludest, mis võivad takistada müüjal müügilepingut täita, mh anda üle müügiesemeks oleva asja valdus või omand. Valduse üleandmine ja omandi ülemineku võimaldamine on VÕS § 208 lg 1 järgi müüja põhikohustused, mille täitmise vastu on ostjal eelduslikult alati oluline huvi. Seega on ostjal ka huvi saada teavet asjaolude kohta, mis võivad takistada müüjat neid kohustusi täitmast.
38.Praegusel juhul ei olnud hageja majanduslik eesmärk müügilepingu sõlmimisel mitte niivõrd seadmete omandamine, vaid nende Hotronicule liisimisest tulu teenimine. Hageja kui liisinguandja jaoks oli eelkõige oluline seadmete nn tagatisfunktsioon, st võimalus liisingulepingust tulenevate Hotronicu kohustuste rikkumise korral seadmed teisiti realiseerida. Seetõttu tuleb eeldada, et hagejal oli oluline huvi selle vastu, et enne müügilepingu sõlmimist teavitataks teda kõigist asjaoludest, mis võivad välistada seadmete omandi saamise. Ringkonnakohtu hinnangul pidi selline huvi olema kostjale ka äratuntav. Hagejal võis olla kostja vastu ka eriline usaldus nii tulenevalt tema ametiseisundist Stafordis (juhatuse liige) kui tema majanduslike huvide kattuvusest äriühingu huvidega (kostja oli Stafordi suurosanik).
39.Kostja üheks keskseks vastuväiteks on menetluses olnud see, et hagejale esitati enne 02.10.2008 müügi- ja liisingulepingu sõlmimist ka Hotronicu ja RKA vahel sõlmitud müügileping, mistõttu oli hageja juba müügilepingut sõlmides teadlik, et seadmed omandatakse RKA poolt. Seda on kostja soovinud tõendada eelkõige TP ja H. Saarsoo vahelise e-kirjavahetusega 2010.a jaanuaris (II kd, tl 182-183), kostja ja EK (hageja töötaja) vahelise e-kirjavahetusega 2008.a juulis (I kd, tl 93) ning hageja poolt vaidlustamata asjaoluga, mille kohaselt ta teadis, et seadmed asuvad Viru Vanglas. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et Hotronicu ja RKA vahel sõlmitud müügileping esitati hagejale juba enne 02.10.2008 müügi- ja liisingulepingu sõlmimist. 2010.a jaanuaris peetud e-kirjavahetusest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et Hotronicu ja RKA vahel sõlmitud müügileping oli Hotronicule saadetud juba 2008.a juulis (ning 2010.a jaanuaris saadeti see lihtsalt uuesti). Osundatud 2008. aasta e-kirjavahetusest ilmneb küll, et seadmed on tellinud RKA ning riik tasub nende eest jooksvalt 4 aasta jooksul, kuid seadmete omandiõiguse ja selle ülemineku kohta e-kirjades teave puudub. TP on kohtule antud ütlustes kinnitanud, et enne müügi- ja liisingulepingu sõlmimist 02.10.2008 esitati hagejale ainult seadmete ostuarve (II kd, tl 191pöördel ja tl 192). Sisuliselt samu
11(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 asjaolusid on kinnitanud TP ka tsiviilasja materjalide juurde võetud kriminaalasja kohtueelses menetluses koostatud ülekuulamise protokollidest nähtuvates ütlustes (III kd, tl-d 158pöördel). Asjaolu, et seadmed asuvad Viru Vanglas, võis olla hagejale teada TP ja EK telefonisuhtlusest kostjaga. TP on käesolevas asjas antud ütlustes mh kinnitanud, et asjaolusid täpsustati ka telefoni teel. Samuti ei saa seadmete asukoha põhjal teha veel järeldusi omandiõiguse kuuluvuse kohta.
40.Kostja ei ole menetluses väitnud, et esineksid VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud asjaolud, mis välistaksid kostja rikkumise õigusvastasuse. Nagu ringkonnakohus juba eelpool märkis, on kostja poolt rikutud VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuleneva kohustuse eesmärk muu hulgas läbirääkimiste teise poole kaitsmine sellise kahju eest, mis praegusel juhul seisneb Stafordile seadmete eest tasutud rahas (VÕS § 1045 lg 3).
41.Kostja vastutus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi eeldab ka rikkuja süüd. Kolleegiumi hinnangul on kostja hagejale põhjustatud kahju tekkimises süüdi. Kostja süü puudumise tuvastamine kriminaalasjas ei oma siinkohal õiguslikku tähtsust. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 2 arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2).
42.Ringkonnakohus leiab, et esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole tuvastatav kostja tahtlus. Samas on kostja käitunud VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevate nõuete eiramisel vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Mõistlik isik kostja olukorras oleks pidanud aru saama, et hagejal on huvi teada asjaoludest, mis võivad takistada müüjal (Stafordil) müügilepingut täita, mh anda üle müügiesemeks oleva asja valdus või omand. Kostja ei ole tõendanud, et kirjeldatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav. Kohus märgib, et kuivõrd äriühingu juhatuse liige peab oma kohustusi eelduslikult täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, ei saa kostja vaidlusalune rikkumine olla (subjektiivselt) vabandatav.
43.Hagejal on tekkinud kostja rikkumise tõttu varaline kahju (VÕS § 127 lg 1). Kahju ei ole siiski tekkinud hageja poole väidetud ulatuses. Hageja ei ole oma väidetes selle kohta, milles tema kahju seisneb, olnud menetluses järjepidev. Hageja on mh pidanud oma kahjuks Hotronicu poolt liisingulepingu alusel tasumata jäänud makseid koos viivisega ning turvaseadmete lepingujärgset jääkmaksumust. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse põhjenduste p-des 21 ja 22 leidnud, et hageja kahjuks ei saa olla Hotronicu tasumata jäänud liisingumaksed, kuna need ei ole põhjuslikus seoses
12(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 kostjale etteheidetava rikkumise ehk andmete avaldamata jätmisega, mille tulemusena ei oleks hageja enda väitel liisingulepingut sõlminud. Lepingueelsete kohustuste rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue on VÕS § 127 lg 1 järgi suunatud eelkõige läbirääkimistest ja sellele tuginemisest tingitud negatiivsete varaliste tagajärgede kõrvaldamisele ehk nn negatiivse kahju (usalduskahju) hüvitamisele. Praegusel juhul on hageja jaoks negatiivseks tagajärjeks eelkõige Stafordile seadmete eest tasutud raha. Kostja õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohtul puudub mõislik põhjus kahelda, et juhul kui hageja oleks teadnud, et ta ei saa seadmete omanikuks, ei oleks ta Stafordiga müügilepingut sõlminud ega sellega seonduvaid kulusid kandnud. Seda järeldust toetavad mh TP kohtule antud ütlused (II kd, tl 192), samuti tsiviilasja materjalide juurde võetud kriminaalasja eeluurimise käigus koostatud TP ja EK ülekuulamise protokollidest nähtuvad ütlused (III kd, tl-d 157 ja 159).
44.Nimetatud kahjusummast tuleb vastavalt Riigikohtu juhistele VÕS § 127 lg 5 järgi esmajoones maha arvata võimalik raha, mille hageja saaks nõuda tagasi Stafordilt müügilepingu rikkumisest tulenevalt ning Hotronicu poolt tasutud liisingumaksed (seda on hageja hüvitisnõude esitamisel sisuliselt ka teinud). Arvestada tuleb ka seda, et hageja ei saa olla kahjuhüvitise saamise tõttu paremas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui ta saanuks Stafordilt seadmete omandi, kuid Hotronic oleks lõpetanud liisingumaksete tasumise. Selline kahju hüvitamine ei oleks VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 kohustuste eesmärgiga kooskõlas. Nii tuleb arvestada ka võimalikku tagatisväärtust, mis seadmetel oleks olnud ehk millises ulatuses oleks hageja saanud oma nõuded rahuldada seadmete arvel, st arvestada tuleb ka nende väärtust.
45.Hageja esitatud väidete ja tõendite kohaselt pidi ta müügilepingu alusel Stafordile tasuma 4 858 366,37 krooni (310 506,20 eurot), koos käibemaksuga 5 732 872,30 krooni (366 397,32 eurot) (I kd, tl-d 42 ja 61). Hageja poolt müügilepingu alusel Stafordile 4 858 366,37 krooni tasumise on kostja menetluses omaks võtnud (II kd, tl 76). Hageja väidete kohaselt on Hotronic tasunud liisingumakseid kokku summas 199 974,15 eurot. Kostja ei ole väitnud, et liisingumakseid tasuti tegelikult rohkem, see ei nähtu ka kohtutele esitatud tõenditest.
46.Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud müügilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid Stafordi vastu. Hageja väitel on Staford maksejõuetu äriühing, mille vastu nõuete esitamine on perspektiivitu. Olemasolevad tõendid ei võimalda Stafordi maksevõimelisuse kohta kindlaid järeldusi teha. Kostja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõte ja 2010.a majandusaasta aruanne (II kd, tl-d 82 ja 83-100) ei veena kohut, et Stafordilt saaks raha tagasi nõuda. Hageja on põhjendatult märkinud, et viidatud Staford majandusaasta aruande lisast 12 nähtuvad Stafordi nõuded seotud osapoolte vastu summas ca 2 miljonit krooni (ühingu kohustused seotud osapoolte suhtes on seejuures 10 miljonit krooni). Stafordi nõuded seotud isikute vastu võivad olla perspektiivitud. Hotronicu 2009. aasta majandusaasta aruandele lisatud sõltumatu audiitori aruandest (I kd, tl-d 121-122) nähtub, et selle
13(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 äriühinguga seotud isikud ei pruugi olla võimelised ühingu ees oma kohustusi täitma. Kuna Staford ja Hotronic on sama kontserni ettevõtjad (I kd, tl 126), siis pole ka Stafordi puhul selge, kas nõuded seotud osapoolte vastu on perspektiivsed. Lisaks nähtub aruande osaks olevast juhatuse tegevusaruandest, et ühing on saanud 2010. aastal majandustegevusest kahju rohkem kui 17 miljonit krooni ning üks peamistest majandustegevusest (autode käsipesu) on sisuliselt peatunud. Bilansist nähtub 31.12.2010 seisuga käibevara 5 370 699 krooni (sh raha 338 832 kr), samas kui lühiajalised kohustused moodustavad 17 737 462 krooni. Kostja ei ole Stafordi maksevõime tõendamiseks muid tõendeid esitanud.
47.Eelmärgitut arvestades võib kahjust 366 397,32 eurot maha arvata Hotronicu poolt tasunud liisingumaksed 199 974,15 eurot. Sellise arvestuse kohaselt oleks hüvitise suuruseks 166 423,17 eurot. Samas ei või hageja olla kahjuhüvitise saamise tõttu paremas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui ta saanuks Stafordilt seadmete omandi, kuid Hotronic oleks lõpetanud liisingumaksete tasumise. Seetõttu tuleb arvestada ka võimalikku tagatisväärtust, mis seadmetel oleks olnud ehk millises ulatuses oleks hageja saanud oma nõuded rahuldada seadmete arvel. Seadmete väärtuse osas nõustub kolleegium maakohtu järeldustega. Olemasolevad tõendid ei võimalda järeldada, et seadmete koguväärtus liisingulepingu ülesütlemise ajal oli hageja väidetud 185 343,79 eurot, seadmete ligikaudseks väärtuseks võib lugeda 27 449,49 eurot.
48.TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on esitatud Value Expert OÜ hindamistakti (II kd, tl-d 159-161), mille järgi on seadmete väärtuseks kokku 185 343,79 eurot (käibemaksuta). Samas ei nähtu esitatud aktist, et väärtuse määramisel oleks arvesse võetud seadmete turuhinda või et akti koostamisel oleks reaalselt seadmeid üle vaadatud. Maakohtus on põhjendatult märkinud, et turuhinna määramisel oleks tulnud välja tuua, milliste hindadega on analoogilisi seadmeid Eestis või lähiriikides viimasel ajal võõrandatud, kuid selliseid andmeid kõnealune akt ei sisalda. Akti koostamisel on üksnes üldsõnaliselt arvestatud seadmete eripärast, kasutusvaldkonnast ja ekspluatatsioonist tulenevat amortisatsiooni 40% ulatuses ning on sellest lähtuvalt arvutatud nende väidetav väärtus 2010. aastal. Kostja on esitanud seadmete väärtuse kohta Hotronic Lääne OÜ hindamisakti (II kd, tl 181), millest nähtub, et 2010. aasta detsembri seisuga on röntgenskannerite turuväärtuseks hinnatud 12 000 USA dollarit (01.12.2010 seisuga oli euro ja USA dollari kurss Eesti Panga andmetel 1:1,3115) ühe seadme kohta. Keha skaneerimise seadme turuväärtuse kohta hinnangut antud ei ole selle puudumise tõttu. Akti kohaselt puudub sellele seadmele nii Eestis kui Euroopas järelturg, järelturg on vähesel määral olemas vaid röntgenseadmetel. Hinnangu andja on kinnitanud, et on hinnangu tegemisel konsulteerinud seadmete valmistajatehase L3 COMMUNICATIONS Euroopa esindaja Gate Technologies Ltd-ga ja hinnang on nendega kooskõlastatud. Gate Technologies Ltd on kinnitanud, et Hotronic Lääne OÜ on Gate Technologies Ltd volitatud esindaja Eestis vastavate seadmete turustamisel, müügil ja hooldamisel (II kd, tl 186, tõlge tl 187). Võttes aluseks kolme
14(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 röntgenskänneri väärtuse 2010. aastal, võib seadmete tagatisväärtuseks pidada 27 449,49 eurot (3*9149,83).
49.Kolleegium möönab, et Hotronic Lääne OÜ on kostjaga seotud äriühing, mis kostja esitatud hindamisakti kui tõendi kaalu kindlasti vähendab. Samas on hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi kahju suurusega seonduvate asjaolude tõendamiskoormis ja ringkonnakohtu hinnangul oleks põhjendamatu jätta Hotronic Lääne OÜ hindamisakt kui ebausaldusväärne tõend asja lahendamisel tervikuna arvestamata (TsMS § 238 lg 5 teine lause). Seejuures puudub alus kahelda Gate Technologies Ltd kinnituses, et Hotronic Lääne OÜ on Gate Technologies Ltd volitatud esindaja Eestis.
50.Kohtu hinnangul ei saanud hageja eeldada, et maakohus Hotronic Lääne OÜ hindamisaktiga ei arvesta. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Asja materjalid ka ei toeta hageja apellatsioonkaebuse väiteid, et Hotronic Lääne OÜ hindamisakt esitati alles 02.04.2012 kohtuistungil, mistõttu hagejal puudus võimalus sellele oma vastuväiteid esitada. Toimikust nähtuvalt on vastav tõend kohtule ja hageja esindajale esitatud 20.02.2012 (istungil on täiendavalt esitatud ainult ülalviidatud Gate Technologies Ltd kinnitus). Samuti on hageja apellatsioonkaebusele lisanud üksnes juba maakohtule esitatud Value Expert OÜ hindamistakti, allkirjastatult, muude seadmete tagatisväärtust puudutavate tõendite vastuvõtmist või kogumist kaebuses taotletud ei ole. TsMS § 652 lg 3 p 2 põhimõtteliselt annab ringkonnakohtule õiguse hinnata maakohtu poolt hindamata tõendeid, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 633 lg-st 6 tuleneb aga, et kui apellant soovib, et kohus kuulaks ära tunnistaja või korraldaks ekspertiisi, tuleb seda koos põhjendusega kaebuses märkida. Sel juhul tuleb kaebuses märkida tunnistajate või ekspertide nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid, kui need on teada. Hageja poolt 01.02.2016 istungil esitatud taotlused kõnealuste asjaolude kohta uute tõendite kogumiseks, on eelmärgitut arvestades esitatud hilinenult.
51.Ülalmärgitut arvestades tuleb hageja kahju suuruseks VÕS § 127 lg-te 1 ja 5 alusel lugeda 27 449,49 eurot. Juhul kui hageja saanuks Stafordilt seadmete omandi, oleks Hotronic poolt liisingumaksete tasumata jätmisel hageja kahju 27 449,49 euro võrra väiksem.
52.Ringkonnakohtu hinnangul esinevad lisaks VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud alused kahjuhüvitise vähendamiseks. Hageja on jätnud müügi- ja liisingulepingu sõlmimisel tegemata toimingud, mida temalt kui professionaalselt liisinguandjalt võinuks mõistlikult oodata. Poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saanud hageja müügi- ja liisingulepingu sõlmimisel eeldada, et seadmed on Stafordi omandis, kuid hageja ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Hageja enda väidete kohaselt oli enne nende lepingute sõlmimist esitatud kostja poolt ainult seadmete ostuarve (Gate
15(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 Technologies Ltd 27.03.2008 arve). Seda kinnitavad ka tunnistaja TP poolt antud ütlused, seejuures ei mäletanud tunnistaja, kes oli selle arve saajaks (II kd, tl 191pöördel). Arvestades, et arve oli Gate Technologies Ltd poolt esitatud 27.03.2008 ning seadmete müügileping RKA-ga oli sõlmitud 31.03.2008, peab kolleegium sarnaselt maakohtuga tõenäoliseks, et Gate Technologies Ltd arve oli esitatud Hotronicule (mitte Stafordile). Eelmärgitut toetab ka asja materjalide hulgas olv Hotronic 07.10.2008 arve (nr 2009-M0667) Stafordile (II kd, tl 180), mis on esitatud müügilepingus kajastatud seadmete eest maksetähtajaga 10.10.2008. Arve kommentaaridesse on märgitud: "DnB NORD Liising leping 093842". Seega tasus Starford seadmete eest Hotronicule, mitte Gate Technologies Ltd-le. Järelikult ei saanud ka Gate Technologies Ltd ostuarve Stafordi omandiõigust tõenäoliselt kinnitada.
53.Hageja enda väidete kohaselt teadis ta, et vaidlusalused seadmed asuvad Viru Vanglas. Seega teadis hageja, et need ei ole müüja ega liisinguvõtja otseses valduses. Nagu eelnevalt märgitud, ei esitatud kostja poolt hagejale ka mingeid tõendeid Stafordi omandiõiguse kohta seadmetele. TP ütlustest ilmnevalt ei peetud vajalikuks täiendavaid tõendeid ka nõuda (II kd, tl 191pöördel). Hageja pidi teadma, et AÕS § 92 lg 1 järgi on vallasomandi tekkimise üheks eelduseks valduse üleandmine. Iseenesest võib nõustuda hagejaga, et AÕS § 93 järgi on võimalik vallasasja omandamine ka asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Käibes pole ilmselt ka tavapäratu, et liisinguandja omandabki üksnes liisingueseme väljanõudeõiguse ning asi jääb liisinguvõtja või liisinguvõtja poolt nimetatud kolmanda isiku valdusse. Samas ei nähtu hageja ja Stafordi vahel sõlmitud müügilepingust (I kd, tl 42) AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid. Lisaks on ilmselge, et võõrandaja saab väljanõudeõigust kehtivalt loovutada eeldusel, et ta on asja omanik. Kostja poolt avaldatu põhjal eeldas hageja (TP ja EK isikus) müügi- ja liisingulepinguid sõlmides, et seadmed on Stafordi poolt RKA-le renditud. Taoliselt ei ole aga hageja järginud liisinguandjalt käibes oodatavat hoolsust. Hagejal puudus tegelikult mõistlik põhjus eeldada, et seadmed on Stafordi omandis, kuid ta ei pööranud sellele lepingute sõlmimisel tähelepanu. Kolleegiumi arvates pidanuks hageja professionaalse liisinguandjana juba enne müügi- ja liisingulepingute sõlmimist välja selgitama, millisel õiguslikul alusel RKA seadmeid valdab. Nagu nähtub hagile lisatud hageja kirjavahetusest RKA-ga 2011. aastal (I kd, tl-d 43, 44-46), olnuks vastavate asjaolude kontrollimine suuremata raskusteta võimalik. Tegelikult on hageja hakanud liisinguesemete õigusliku seisundi vastu huvi tundma alles siis, kui liisingumaksete laekumine lakkas. Selliseid asjaolusid, mis võimaldanuks hageja poolt seadmete omandamist AÕS §-s 94 sätestatud viisil, kolleegiumi hinnangul kohtu ette toodud ei ole.
54.Eelmärgitut arvestades peab kolleegium põhjendatuks vähendada VÕS § 139 lg 2 alusel kahjuhüvitist 50% võrra ning rahuldada hageja põhinõue 13 724,75 euro ulatuses.
16(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843
55.Seonduvalt kostja ülalkäsitlemata vastuväidetega märgib kolleegium, et ÄS § 178 lg 4 kuuluks kohaldamisele juhul, kui hageja nõuaks kostjalt kahju hüvitamist, mida viimane on (oma juhatuse liikme kohustuste rikkumisega) tekitanud Stafordile. Sellist nõuet ei ole aga hageja esitanud. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seadusest tulenevate kohustuste rikkumise eest, mis on kehtestatud mh hageja kaitseks. Seega ei ole kostja viited ÄS § 187 lg-le 4 asjakohased. Kostja arvates välistab tema vastutuse praegusel juhul ka VÕS § 1044 lg 2, mille kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist VÕS 53. peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul VÕS § 1044 lg-s 2 sisalduv piirang ei kohaldu, sest kohtu ette toodud asjaoludel saab hagejal olla kostja vastu ainult õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet hagejal samadele asjaoludele tuginedes kostja vastu esitada ei oleks võimalik.
56.Hageja on nõudnud ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest (08.03.2011) seadusjärgses suuruses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kolleegiumi hinnangul on viivisenõue nimetatud perioodi eest õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 saab hageja taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna viivist nõutakse kahju hüvitamisega viivitamise eest, tuleb arvestada ka VÕS § 113 lg-s 2 sätestatut. Selle lõike esimesest lausest tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, sh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
57.Viivise seadusjärgseks suuruseks oli VÕS § 113 lg 1 teise lause kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013 jõustunud redaktsiooni järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga poolt avaldatud teadetest lähtuvalt tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 08.03.2011-30.06.2011 lugeda 8% aastas; 01.07.2011-31.12.2011 – 8,25% aastas; 01.01.2012-31.12.2012 – 8% aastas; 01.01.2013-14.04.2013 – 7,75% aastas, 15.04.2013-30.06.2013 – 8,75% aastas, 01.07.2013-31.12.2013 – 8,5% aastas, 01.01.2014-30.06.2014 – 8,25% aastas, 01.07.2014-31.12.2014 – 8,15% aastas ning alates 01.01.2015 – 8,05% aastas.
17(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843
58.Arvestades, et kalendriaastas on 365 päeva, on hagejal õigus nõuda 13 724,75 euro suuruse hüvitise tasumisega viivitamise eest 29.02.2016 seisuga viivist kokku 5571,06 eurot vastavalt järgnevale arvestusele. Periood 08.03.2011-30.06.2011 01.07.2011-31.12.2011 01.01.2012-31.12.2012 01.01.2013-14.04.2013 15.04.2013-30.06.2013 01.07.2013-31.12.2013 01.01.2014-30.06.2014 01.07.2014-31.12.2014 01.01.2015-29.02.2016
59.Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Lahendi tegemisele järgneva perioodi eest mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
60.Seonduvalt apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetega lisab kolleegium, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väited, mille kohaselt on kostja seadmete omandi üleminekut takistavatest asjaoludest teavitamata jätmisega pannud toime kelmuse KarS § 209 lg 1 mõttes või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Ka Riigikohtu poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses (p-s 17) märgitu kohaselt on karistusseadustikus sätestatud normi kui kaitsenormi rikkumisel vastutuse eeldused rangemad kui ainuüksi VÕS § 14 lg-st 1 või 2 tulenevate kohustuste rikkumise puhul. Esiteks peab tegu KarS § 209 lg 1 järgi seisnema tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamises, teiseks peab selline tegu olema KarS § 15 lg 1 järgi toime pandud tahtlikult. Samuti on vastutuse eeldused rangemad selleks, et lugeda isiku käitumine heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Sel juhul peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Nii KarS § 209 kui VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul peab kostja tahtlust tõendama hageja.
61.Ringkonnakohtu arvates ei ole leidnud tõendamist asjaolud, millest võiks järeldada, et kostja kavandas vaidlusalust seadmete müümise ja liisimise skeemi algusest peale eesmärgiga petta hagejalt raha tagatiseta välja. Kostja tahtlikku pettuslikku käitumist Stafordi ja hageja vahel lepingu sõlmimisel hageja arvel kasu saamiseks või tema kahjustamiseks ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada. TP ütlustest ilmneb, et hageja oli ka varasemalt sõlminud Hotronicuga sarnaseid liisingulepinguid ning nende täitmisel liisinguvõtjal probleeme ei tekkinud (II kd, tl 191 ja 191pöördel). Samuti ei ole vaidluse all, et Hotronic täitis ka 02.10.2008 sõlmitud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ca 1,5 aasta vältel kohaselt. Need asjaolud ei võimalda kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja jättis hageja müügilepingu esemeks olevate 18(19)
Tsiviilasi nr: 2-11-9843 seadmete omandiõiguse osas olulistest asjaoludest teavitamata eesmärgiga hagejat kahjustada.
62.Eelmärgitut arvestades on maakohus kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et kostja ei vastuta hageja ees KarS § 209 ega ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Ainuüksi vara topeltmüük ei anna alust rääkida tehingu heade kommete vastasusest, sellega peab kaasnema teise poole kahjustamise tahe. VÕS § 12 lg 1 järgi ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et poolel puudus lepingu sõlmimise ajal lepingu esemeks oleva asja käsutamise õigus. Menetluskulude jaotus
63.Kolleegium leiab, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel jätta täies ulatuses poolte endi kanda. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hagi vähem kui 10% ulatuses, poleks hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades mõistlik lahendus, et hageja peaks lisaks enda menetluskuludele kandma ka suurema osa kostja menetluskuludest. Kohtu hinnangul on kostja hagejale kahju tekitanud, kuid hagetava kahju suuruse on hageja suutnud tõendada üksnes osaliselt. Teisalt on kostja kohtumenetluses kompromissina pakkunud isegi käesoleva otsusega väljamõistetavast suurema summa tasumist. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul TsMS § 163 lg-st 2 lähtuvalt õiglane, et kostja ei pea kandma vähemalt hageja menetluskulusid. Toimikust nähtuvalt puuduvad menetluses TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.