Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-126375
Tsiviilasi
Express Credit AS-i hagi I Y vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Express Credit AS (RK 12338141) Hageja lepinguline esindaja: Anne Talviste (e-post: xxx) dajad Kostja: I Y (IK xxx) Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Express Credit AS esitas 07.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlg-
2-15-126375 nikult 215,17 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule. Viru Maakohus andis Express Credit AS-ile tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas hagiavalduse ning tasus täiendava riigilõivu, kuid enne hagi menetlusse võtmist esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja teatas kohtule, et kostja on võla ära tasunud. Hageja palus tagastada seoses loobumisega ka pool menetluses tasutud riigilõivust.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus selgitab, et kuna hagi polnud veel kohtumenetlusse võetud, ei saa kohus ka asjas menetlust lõpetada. Kuid kuna hageja teatas, et kostja on võlgnevuse ära tasunud, ei ole hageja õigused enam rikutud. Seetõttu on kohtul võimalik keelduda hagi menetlusse võtmisest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist täies ulatuses TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivust tagastamiseks seoses loobumisega. Kohus leiab, et pool riigilõivust on võimalik hagejale tagastada.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.