Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx II jaos senise kande X kohta kustutamiseks ja omanikuna X sissekandmiseks.

sisse hageja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 7205.15 eurot. Kostja vastuväited hagiavaldusele Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtuotsusega jagati mh ka Eesti asuvad vaidlusalused korterid. Suurbritannia kohus jättis Eestis asuvad korterid kostja ainuomandisse ja nende omandamiseks võetud laenukohustuse kostja kanda. Kõike arvesse võttes otsustas kohus jätta ka Suurbritannias asuva kinnisasja kostjale ja anda hagejale õiguse saada kinnisasja väärtusest 30% hüvitist. Kui aga kohus leiab, et kohaldamisele kuulub Eesti õigus, siis on kostjal õigus saada 1⁄2 korterite turuväärtusest, s.o 72 082.08 eurot. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja palub asja lahendamisel arvestada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi jõustunud kohtulahendit poolte varalise seisundi tasakaalustamise osas ning jätta korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ja korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kostja ainuomandisse selle eest hüvitist väljamõistmata ning kanda kinnistusraamatu II jakku märkus, et tegemist ei ole poolte ühisvaraga ning kostja on korteriomandite ainuomanik. Alternatiivselt palub kostja tuvastada, et korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ja korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse ja asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu II jakku märkuse sissekandmiseks otsusega, et tegemist ei ole poolte ühisvaraga ning kostja on korteriomandite ainuomanik. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõistja hagejalt kostja kasuks menetluskulusid 26,75 tundi ulatuses erineva tunnihinnaga. Hageja vastuväited vastuhagiavaldusele Hageja vastuhagi ei tunnista ning jääb esitatud hagiavalduse seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused I Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad abiellusid xxxx ja nende abielu lahutati xxxx Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtus. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nad kolisid abielu ajal, s.o 1999. aastal Suurbritanniasse. Pooled vaidlevad selle üle, kas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus 30.09.2015 otsusega jagas kogu poolte ühisvara, s.o Eestis asuvad korteriomandid ja nendega seotud laenukohustuse, või mitte. Selleks, et mõista, kas Ühendkuningriigi kohus on lahendanud Eesti korteriomandite ja nende seotud laenukohustuse nõude, tuleb esmalt mõista, millised on Ühendkuningriigis abikaasade varalised suhted ja millist nõuet Ühendkuningriigi kohus sealse õiguse alusel lahendas. Erinevalt teistest, Mandri-Euroopa riikidest, kus abielu üheks olulisimaks õiguslikuks tagajärjeks on see, et abielu sõlmimine toob endaga kaasa abieluvarasuhte (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe vms), ei too abielu sõlmimine Ühendkuningriigis endaga kaasa mingit abieluvarasuhet. Seega ei teki abikaasadel abielu ajal ühist omandit ega abielu ajal omandatud vara tasaarvestamise nõuet või muid varalisi õigusi ja kohustusi alates abielu sõlmimist. Küll aga on seaduses (Martimonial Causes Act 1973 (MCA)) sätestatud abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed, mille kohaselt saab varaliselt nõrgemas positsioonis olev abikaasa nõuda abielu lahutamise korral teiselt abikaasalt enda ja/või laste huvides rahalise toetuse määramist (financial provision) ja/või kummagi abikaasa varalise seisundi tasakaalustamist (propery adjustment), sh vara ülekandmist ühelt abikaasalt teisele ja vara realiseerimist (MCA § 21, § 24). Kõik need nõuded lahendab kohus üheskoos kaalutlusotsusena (ancillary relief), arvestades nii väljakujunenud kohtupraktikat kui ka seaduses sätestatud kaalutluspiire, sh kummagi abikaasa

olemasolevat ja tulevikus tõenäoliselt omandatavat sissetulekut, sissetuleku teenimise võimalust, vara ja muid finatsallikaid (MCA § 25 lg 1 ja lg 2(a)). Seega teeb Ühendkuningriigi kohus abielu lahutuse korra kõiki kaalutlusi arvestades õigluse põhimõttest lähtuva otsuse abikaasade kõigi lahutuse puhul esitatavate varaliste nõuete kohta nii abikaasade kui ka nende laste huve arvestades ega lahenda eraldi ülalpidamise või varasuhtest tulenevaid nõudeid. Ka praeguses asjas esitatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi 30.09.2015 kohtuotsuse resolutsioonist (I kd tl 11–13, tõlge I kd tl 15–17) kohtuotsuse põhjendavast osast (II kd tl 35–39, tõlge II kd tl 93–95) ning apostilliga kinnitatud väljavõttest istungiprotokollist (II kd tl 28–34 ja III kd tl 153-160, tõlge II kd tl 42–43 ja IV kd tl 134-139) nähtub, et kohus on lahendanud nii rahalise toetuse kui ka varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, juhindudes MCA §-st 25. Selleks on kohus mh tuvastanud kummalegi abikaasale kuuluva vara, sh Eestis asuvad kinnisasjad, nende väärtuse ja neid koormava hüpoteegiga tagatud nõuete suuruse ning kokkuvõtvalt leidnud, et kokku on Eestis asuva väärtus koos kohustustega ligikaudu 15 500 Suurbritannia naelsterlingit (otsuse p 10). Samuti on kohus leidnud, et Eestis asuvad korteriomandid on kostja omandis (otsuse p 24) ja mehel on käenduslaadne kohustus maksta tagasi laenu, kuigi ta ei ole kinnisasjade omanik, ning seda tuleb kindlasti otsust tehes arvestada (otsuse p 25). Koosmõjus Ühendkuningriigi õigusega saab mõista selliselt, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus ei saa Eestis asuvate korteriomandite omandit ühelt abikaasalt teisele üle anda ega korraldada vara realiseerimist abikaasade varaliste seisundite tasakaalustamiseks MCA § 24 tähenduses, kuna kinnisasjad asuvad väljaspool kohtu jurisdiktsiooni (Ühendkuningriigi territooriumi ja õiguskorda). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kohus ei saaks ega peaks arvestama ka välisriigis asuvaid varaesemeid abikaasade varalist seisundit tuvastades ja abielulahutuse tagajärgede üle otsustades MCA § 25 lg 1 (a) järgi. Kuna praegusel juhul nähtub kohtuotsusest, et kohus võttis abikaasade abielulahutusest tulenevaid nõudeid lahendades arvesse ka kostja nimel olnud korteriomandeid ja nende omandamiseks võetud laenukohustust (otsuse p-d 10, 24–25), on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtulahendiga lahendatud abikaasade varalised nõuded teineteise vastu ka neid varaesemeid puudutavalt. Eelnevat arvestades on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus võtnud mh arvesse kummagi abikaasa varalise seisundi, sh kostjale kuuluvad Eestis asuvad kinnisasjad ja laenukohustuse, mille puhul on ka hagejal käendajaga sarnane positsioon, ning määranud nii neid kui ka kõiki teisi otsuses märgitud asjaolusid arvestades, et abikaasade ühise kodu omand tuleb kostjale üle kanda ning hagejal on õigus saada selle väärtusest 30% ulatuses hüvitist, kui saabub mõni otsuses märgitud tingimus, ning hageja peab maksma kostjale iga aasta 1 naelsterlingi rahalist toetust kuni noorim laps saab 18-aastaseks vm otsuses märgitud tingimuse saabumiseni. Samuti on kohus välistanud poolte õiguse esitada teineteise vastu täiendavaid nõudeid MCA alusel (kohtuotsuse resolutsioon, I kd tl 11–13, tõlge I kd tl 15–17). Seda, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtulahendiga on poolte abielulahutuse tagajärjed ammendavalt lahendatud, kinnitab ka kohtuistungi protokoll, millest nähtub, et kohtunik on selgitanud, et tema hinnangul on sellel otsusel kõrgem juriidiline jõud kui mistahes Eestis järgnevalt tehtaval otsusel. Samuti on kohtunik avaldanud, et ta oleks väga üllatunud, kui abikaasa (hageja) üritaks esitada nende varasemete kohta Eestis hagi ning kui see nii oleks, siis oli kohtunik kindel, et näidates seda otsust Eesti kohtus, peaks olema hageja nõuded välistatud (II kd tl 28–34 ja III kd tl 153-160, tõlge II kd tl 42–43 ja IV kd tl 134-139). Hageja etteheited selle kohta, et kostja on esitanud üksnes väljavõtte protokollist, ei anna alust järeldada, et väljavõttes esitatu ei oleks seda küsimust puudutavalt täielik. Samuti ei anna see alust jätta protokollis märgitut arvestamata. Seega on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi 30.09.2015 otsusega on lahendatud ka poolte Eestis asuvaid korteriomandeid ja nende omandamiseks võetud laenu puudutavad

abielulahutuse varalised tagajärjed. Asjaolu, et Ühendkuningriigi õiguse kohaselt on abikaasadele abielulahutuse puhuks ette nähtud teistsugused õiguskaitsevahendid kui Eestis, ei tähenda seda, et tegemist ei oleks samadel elulistel asjaoludel samasid varaesemeid puudutavate nõuete lahendamisega. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtulahendiga on lahendatud abikaasade varaline nõue (ancillary relief), mis vastab Eesti kehtiva õiguse järgi seadusjärgse varasuhte korral ühisvara jagamisele ning Eestis asuvad korteriomandid on jäänud kostja omandisse. Eelnenu alusel ei saa maakohus uuesti jagada ühisvarana korteriomandeid, mida asja lahendades arvestas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus. Seega jäävad hageja esitatud nõuded rahuldamata. Samal põhjusel jääb kostja vastuhagi esimene alternatiiv rahuldamata. Seetõttu ei anna kohus täiendavaid hinnanguid laenulepingule nr xxxx ja sellega seotud dokumentidele, kinnisvara eksperthinnagutele ja nendega seotud dokumentidele. II Küll aga tuleb maakohtul lahendada korteriomandite üleminekuga seotud küsimusi. Tsiviilkohtumenetluse seadutsiku (TsMS) § 368 lg ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi 30.09.2015 kohtuotsuse alusel tuleb tuvastada, et korteriomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ja korteriomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja taotluse alusel ja kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus hageja tahteavaldust kinnistu omanikukande muutmiseks. Kohus loeb tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse korteriomandi asukohaga Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Samuti loeb kohus tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse korteriomandi asukohaga Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid parandati resolutsiooni sõnastust vastavalt tervikresolutsioonis märgitule ja täiendati otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.