4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-104641 Asjaolud
1.Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 10.03.2015.a makseettepaneku, millele võlgnik esitas 20.04.2015.a vastuväite. Asi anti üle jätkamiseks hagimenetluses. 01.06.2015.a esitas hageja hagi. Hageja esitas 28.08.2015.a avalduse hagist loobumiseks. Kostja esitas 01.09.2015.a nõusoleku hagist loobumise vastuvõtmiseks ning koos sellega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 3483 eurot (sh käibemaks). Kostja on 09.10.2015.a avalduses täpsustanud, et 01.09.2015.a esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses oli arvutusvea tõttu ekslikult märgitud õigusabikulude suurus 3321 eurot (sh käibemaks). Hageja esitas 07.09.2015.a ja 15.10.2015.a vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja leidis, et nimetatud kulud on ebamõistlikult suured arvestades konkreetse vaidluse sisu ja mahtu.
2.Harju Maakohus võttis 20.10.2015.a määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus jättis määruses menetluskulud hageja kanda ning rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 1944 eurot menetluskulude hüvitisena. Maakohus jättis menetluskulude taotluse rahuldamata 1539 euro ulatuses. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud kostja õigusabikulud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud summas põhjendatud. Kohus leidis, et hagiavaldus ega selle lisad ei olnud mahult ega sisult tavapärasest mahukamad ega keerukamad. Hagiavalduse sisuline osa oli 2,5 lehekülge ning hagi sisu puudutavad lisad olid telekommunikatsiooni teenuse pakkumise lepingutingimused ning teenuse osutamist näitavad arved. Kostja poolt 03.07.2015.a esitatud vastuse sisuline maht oli 7,5 lehekülge. Eeltoodut ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades leidis kohus, et põhjendatud ajakulu hagiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks saab lugeda 8 t. Kohus leidis, et 06.08.2015.a täiendava vastuse sisuline osa on alla 0,5 lehekülje ning ülejäänud on toimunud menetluse asjaolude kirjeldus. Eeltoodut ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades leidis kohus, et põhjendatud ajakulu nimetatud dokumendi koostamiseks saab lugeda 0,25 t. Kohus leidis, et hageja 11.08.2015.a seisukoht oli mahult 2,5 lehekülge ning sisult polnud tegemist tavapärasest keerukama menetlusdokumendiga. Kostja enda seisukoha sisuline maht oli 4,5 lehekülge. Eeltoodut, dokumentide sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades leidis kohus, et põhjendatud ajakulu antud toimingutele on 5 t. Kohus jättis menetluskulude nimekirja koostamise kulu menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu seisukoha kujundamiseks hagist loobumise kohta ja selle vormistamiseks on 0,25 t. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud tunnitasumäär 135 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, leidis kohus, et põhjendatud tunnitasu määr on 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-21-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega leidis kohus, et kostja esindaja toimingutele kulunud põhjendatud ajakulu on 13,5 t. Arvestades, et põhjendatud tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistis kohus kostja põhjendatud õigusabikuludena välja 1944 eurot (sh käibemaks). Kohus määras kostja menetluskulude suuruse 1944 eurot (sh käibemaks) ning mõistis vastavas summas menetluskulud välja hagejalt kostja kasuks.
3.Kostja esitas Harju Maakohtu 20.10.2015.a määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada määruse osaliselt (p-d 5, 6 ja 8) ning välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena 3240 eurot. Alternatiivselt palus kostja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-104641
Määruskaebuse kohaselt ei nõustunud kostja maakohtu põhjendustega hagiavalduse vastuse koostamise kulu osas, leides et need ei arvesta tegelikkuses esitatud menetlusdokumentide mahtu ega ole kooskõlas ka kostja poolt esitatud menetluskulude arvestusega/kujunemisega. Maakohus ei ole kohtumääruse tegemisel arvestanud, et kostja poolt märgitud hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ei koosnenud pelgalt hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisest ning analüüsimisest (mille puhul on maakohus jätnud arvestamata, et hagi lisade maht oli 33 lk). Seega oli hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise ning analüüsimisele kulutatud 2,5 t igati mõistlik ja arvestab esitatud materjalide mahtu. Hagiavalduse vastuse koostamiseks kulutatud 7,5 t on mõistlik ja põhjendatud, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukohti ülejäänud kaebuse esitaja poolt avalduses esitatud menetluskulude osas, mis on tekkinud seoses eelnimetatud menetlusdokumentide ja –toimingute teostamisega, sh: nõupidamine advokaadibüroos ja materjalide analüüs (05.06.2015.a) – 1 t ning täiendav nõupidamine kliendiga seoses hagi vastuse koostamisega (29.06.2015.a) – 0,75 t. Seega on maakohus oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Eeltoodust nähtub ka, et maakohus ei ole eelkäsitletud menetluskulude põhjendatuse kindlaksmääramisel ja hindamisel arvestanud menetluskulude avalduses märgitut ega menetluskulude tegelikku kujunemist. Maakohus on 11.08.2015.a menetlusdokumendiga seotud kulude puhul jätnud tähelepanuta, et hageja 11.08.2015.a menetlusdokument sisaldas lisaks põhitekstile ka lisasid 21 lk ulatuses, mistõttu oli läbitöötatava teksti maht ca 23 lk, mitte 2,5 lk nagu maakohus on ekslikult tuvastanud. 23 lk jagu menetlusdokumentide läbitöötamiseks kulunud aeg – 2,5 t on kaebuse esitaja hinnangul olnud igati mõistlik ja vajalik. Teiseks on maakohus jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja märkis hageja 11.08.2015.a menetlusdokumendile vastuse koostamise aja 5,5 t, mitte 8 t ja vastava 24.08.2015.a dokumendi sisulise teksti maht on 5,5 lk, mitte 4,5 lk nagu kohus on ekslikult märkinud. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, oli kostja hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku aja- ja menetluskuluga, millega vähendamisel puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused. Kostja leidis, et maakohus on vääralt kohaldanud TsMS § 175 lg-t 1 ning jätnud arvesse võtmata Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, sh seda, et tunnitasu 135 eurot puhul ei olnud tegemist menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasuga, mis ületas oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohtupoolne kostja menetluskulude osaline rahuldamata jätmine on vastuolus maakohtute enda senise praktikaga ning ka reaalsusega, kuivõrd 135 eurot tunnis ei ole seisuga 2015.a ebamõistlik ega põhjendamatu tasu määr vandeadvokaadi kutsetöö eest. Tegemist on tavapärase turuhinnaga, mille põhjendatuks lugemine ei eelda keskmisest keerukama vaidluse olemasolu. Seega puudusid mõistlikud ja seadusest tulenevad alused piiramaks kaebuse esitaja lepingulise esindaja tunnitasu määra ning põhjendatuks tuleks pidada tunnitasu määra 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas asjas tuleb ka arvestada, et kostja kõik menetluskulud on tekkinud hageja pahauskse menetlusõiguse käsutamise tõttu, st hageja esitas algusest peale selgelt alusetu ja põhjendamatu hagi, millele kostja tugines nii detailselt kui võimalik juba 20.04.2015.a vastuväites maksekäsu kiirmenetluses esitatud makseettepanekule. Vaatamata eeltoodule jätkas hageja enda nõude maksmapanekut hagimenetluses. Isegi käesoleva määruskaebuse täielikul rahuldamisel jäävad kaebuse esitaja kanda menetluskulud, mis on tekkinud 01.09.2015.a menetlusdokumendi koostamisel 1 t ulatuses ning 06.08.2015.a koostatud täiendava vastuse koostamisel 0,5 t ulatuses (kohus pidas põhjendatuks 0,75 t asemel 0,25 t ja kaebuse esitaja eeltoodut ei
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-104641 vaidlusta), seega kokku 1,5 t ulatuses tasu määraga 135 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (st kokku jääb kaebuse esitajale hüvitamata 243 eurot).
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 20.10.2015.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
6.Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Määruskaebuses on kostja ette heitnud seda, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire vähendades menetluskulusid (sh nii mahtu kui ka tunnihinda). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole mõistnud kostja menetluskulude hüvitiseks ebamõistlikult väikest hüvitist ning ei ole sellega ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui eeldada, vaadates menetlusdokumenti eraldiseisvalt ning arvestamata asja sisu ja mahtu, et kostja esindaja poolt kulutatud aeg üksikult iga menetlusdokumendi koostamisel oli vajalik ja põhjendatud, ei ole hagejalt kostja menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine käesolevas asjas põhjendatud. Menetluskulusid tuleb vaadata ka tervikuna kui kahju hüvitamise nõuet konkreetse mahu ja sisuga asjas.
7.Menetluskulude summast on tervikuna lähtunud ka Riigikohus, leides et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlik piir võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Ringkonnakohus leiab, et viidatud lahendis väljendatud põhimõte on kohaldatav ka praeguses asjas, mis ei olnud eriliselt keerukas ega mahukas. Asja keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust, kuid võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Ringkonnakohus leiab, et asja olemus ei olnud eriliselt keerukas ning maht ei olnud suur, samuti ei olnud tõendite maht erakordselt suur. Tegemist oli tavapärase loovutatud telekommunikatsiooni teenuse osutamise lepingust ja järelmaksuga vara (mobiiltelefoni) müügilepingust tuleneva võlgnevusega.
8.Ringkonnakohus märgib lisaks, et kostja on hagile esitanud erinevaid vastuväiteid, kuid viivitas asja lahendamiseks olulise asjaolu tõendamisega (isikut tõendava dokumendi kuritarvitamine). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja nimetatud tõendi esitanud enne käesoleva asja kohtumenetlust küll Elisa Eesti AS-le ja Lindorff Eesti AS-le (tl 135 jj), kuid ei saa eeldada, et nimetatud tõend ja informatsioon oli enne kohtumenetlust kättesaadav ka hagejale. Seega vastupidiselt määruskaebuses väidetule, nähtub asja materjalidest, et kostja ei ole käsutanud enda menetlusõigusi efektiivselt. Hagejal ei olnud alust jätta hagiavaldust esitamata või loobuda hagist kostja paljasõnalise väite alusel. Käesoleval juhul loobus hageja
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-104641 hagist kohe pärast varguse osas kriminaalmenetluse lõpetamise tõendi esitamist kohtumenetluses. Nimetatud tõendi oleks kostja saanud esitada ka kostja esialgses vastuses hagile, kuid ei teinud seda, tekitades juurde täiendavaid menetluskulusid.
9.Seega arvestades ülaltoodud asjaolusid ning seda, et hagi hind oli 1104,45 eurot ning seda, et maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena lepingulise esindaja kulud peaaegu kahekordse hagihinna ulatuses (1944 eurot), ei näe ringkonnakohus alust mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitiseks sellest suuremat summat. Eeltoodud Riigikohtu lahendist tulenevalt puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus vastata määruskaebuses esitatud kostja üksikutele vastuväidetele eraldiseisvalt iga menetlusdokumendi osas ning samuti ka tunnihinna osas, kuna menetluskulusid kui sellised tuleb käesoleval juhul hagi hinnaga võrdlemisel vaadata tervikuna. Kuigi ringkonnakohus ei leia, et käesoleval juhul oleks põhjust mõista kostjale menetluskulude hüvitisena hagihinda ületavat summat, ei saa ringkonnakohus maakohtu poolt väljamõistetud summat vähendada, kuna hageja määruskaebust ei esitanud ja ringkonnakohus ei saa väljuda kaebuse piiridest (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659).
10.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
11.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.