nende Hageja: H M T (isikukood: xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: A L (isikukood: xxx; elukoht xxx) Kostja: H T (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny PelloLepik (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
09.03.2022 eelistung hageja esindaja A L, kostja H T ja kostja esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepiku osavõtul, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt H T välja hageja H M T kasuks igakuine elatis summas 250 eurot kuus alates 01.01.2022 kuni H M T täisealiseks saamiseni Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Vanemad elavad lahus alates 2021. a augustist, laps elab emaga. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
2.Hageja igakuised kulud on järgmised: elamine (kommunaalid ja korteri üür) 375 eurot, arst ja ravimid 50 eurot, lasteaed 71,25 eurot, toit 100 eurot, esmatarbekaup 75 eurot, riided/jalanõud 75 eurot, lapsehoidja 75 eurot, kokku 821,25 eurot.
3.17.03.2022.a toimus käesolevas eelistung. Hageja loobus eelistungil tagasiulatuvast ning edasiulatuvast elatise nõudest kuni 31.12.2021.a. Samuti vähendas igakuist elatise suurust 250 euroni. Kostja ei vaielnud loobumisele vastu. Kohus on määrusega nimetatud nõuete osas menetluse lõpetanud.
4.Hageja lõplik nõue on järgmine: välja mõista H T ́lt (isikukood xxx) igakuine elatis tütre H M T (isikukood xxx) ülalpidamiseks summas 250 eurot alates 01.01.2022.a kuni H M T (isikukood xxx) täisealiseks saamiseni.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja on alates hagi esitamisest 10.09.2021.a tasunud regulaarselt hagejale elatist.
6.Lapsehoidja kulu on vajalik ja tuleb kostjalt välja nõuda. Kostja oli teadlik lapsehoidja teenusest ja lapsehoidja on ka temale tuttav isik. Hageja tervis on väga nõrk ja lasteaias käimine on antud hetkel raskendatud, kuna hageja on saanud lasteaias käia üldjuhul 3 päeva ja seejärel kohe haige nädal või kaks. Seepärast peab hageja seaduslik esindaja töötama kodus, et hageja tervis ei halveneks. Kui hageja lasteaias ei käi, siis on loomulik, et lapsega tegeleb mõned tunnid päevas lapsehoidja, kes käib lapsega õues jalutamas ja mänguväljakul mängimas, et lapsel jätkuks mitmekülgne eluviis. Seetõttu on lapsehoidja kulu vajalik ja tõendatud.
7.Eelistungil märkis hageja, et kostja on 2022. a tasunud elatist 250 eurot kuus. Eluasemekulu on 575 eurot üür ja kommunaalkulud 200 eurot, 375 eurot on lapse osa. Tervishoiukulu 50 eurot - vastavalt vajadusele ja ei ole igakuine kulu, tekib seoses eraarstiga, laps sündis xxx, visiiditasu ja analüüsid, seni käinud 3-4 korda aastas. Lastehoiukulu ei ole igakuine, tasu on 5 eurot tunnis, aasta lõikes arvestatuna ca 30 eurot kuu. Hagejale makstakse lapsetoetust 60 eurot igakuiselt.
KOSTJA VASTUS
8.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja märkis, et on tasunud regulaarselt elatist alates 10.09.2021.a.
2(7)
9.Hagiavaldustes ei ole lapse kulude osas mingisuguseid tõendeid esitatud. Hagiavaldusele on lisatud üksnes loetelu väidetavatest lapse kuludest. Kuna kulude loetelu ei tugine tõenditele, siis vaidlustab kostja nimetatud loetelu tervikuna, v.a. toidukulude osas.
10.Lapse kuludest tuleb maha arvestada ka lapsele makstavad riiklikud toetused ning ka kostja poolt vahetult suhtlemisega seonduvad kulud.
11.Väidetav lapsehoidjakulu 75 eurot kuus on täielik üllatus, kuna kostjaga ei ole lapse ema leppinud kokku seda, et laps on lapsehoidja hoole all. Laps saab olla kostjaga, eriti kui laps ei ole emaga ega lasteaias.
12.Hageja poolt esitatud konto väljavõttest xxx tehtud maksete osas detsembri kuu osas ei ole võimalik teha järeldusi lapse kulude osas. Esiteks ei ole näha seda, mida on ostetud ja kellele, seega ei ole võimalik järeldada, et tegemist on sellises mahus lapse kuludega. Teiseks on detsembri kuu ilmselgelt ka selline kuu, mil ostetakse erinevaid jõulukinke ning kulud on tavapäraselt suuremad. Ka 2021 detsembri kuu kohta kommunaalteenuste arve esitamine ei tõenda lapse keskmiseid kommunaalkulusid, sest üldteada on see, et talveperioodil on kommunaalkulud küttekulude võrra suuremad ning seega moonutab keskmist lapse kulu ainult kõige kallima kuu kommunaalkulude arve esitamine tõendina. Veelgi enam, 2021 detsembris oli elekter eriliselt kallis, mis on üldteada, ning tegemist on seega erandiliku kuluga, millise osas võib seejuures olla taotletud veel ka energiatoetust ning seega tegelik kulu erineda arvel olevast kulust.
13.Ka apteegi väljavõttega on sama, sest ravimi kirje all võivad olla ravimid ka hageja emale endale ning see, et apteegist on oste tehtud ei anna neid kõiki kulusid panna lapse kuludesse. Erakliiniku kulud ei ole lapse isa hinnangul õigustatud ega vajalikud, sest lapsel on olemas perearst ning Eestis on lastele arstiabi tasuta. Veelgi enam, hageja esitatud konto väljavõtte erakliiniku kulude seotust lapsega ei ole üldse võimalik tõendist järeldada, sest see, kelle vastuvõtud kliinikus on toimunud ei nähtu tõendist ega hageja dokumendist.
14.Maksekorraldus xxx jääb arusaamatuks, kuna aru ei ole saada, mille eest on makse tehtud ja selgitusi ei tule ka hageja dokumendist.
15.Eelistungil märkis kostja, et vaidlustab arsti ja ravimite kulu, kuna laps saab täna osaliselt piima ja eriarstikulu on langenud ära. Lasteaia- ja toidukuludega ei vaidle. Riietejalanõude kulu on kõrgem keskmisest, ei vaidle kuni summani 50 eurot. Esmatarbekaup ei tea, kas mähkmeid kulub, 10-20 eurot oleks mõistlik.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
17.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või 3(7)
kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
18.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 31 – sünni tõend); hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; kostja on 2022. a tasunud elatist 250 eurot kuus.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise hageja ülalpidamiseks summas 250 eurot alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
20.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud; (ii) arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega; (iii) hageja kulud ei ole tõendatud ning on ülepaisutatud.
21.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 821,25 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada. 4(7)
22.Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kohtu kommentaar
Eluasemekulud
361,80
Toit Tervisehoid
Riided ja jalanõud
Kulu on vajalik. Hageja pere eluaseme kulu on kokku 723,60 eurot, millest 565 eurot on üür (dtl 51) ja kommunaalkulud 158,60 eurot (dtl 53). Peres elab 2 inimest (hageja ja tema ema), mistõttu tuleb eelnimetatud kulud jagada kahega. Hageja kulu on seega eurot (726,60/2) Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Kulu tekib hageja selgituste kohaselt vastavalt vajadusele ja ei ole igakuine kulu, pigem ca 3-4 korda aastas. Peamiselt tekib kulu seoses eraarstiga, seisneb visiiditasus ja analüüsides. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et laps sündis xx. Tõendid dtl 113. Kohus leiab, et hageja tervislikku seisundit arvestades on kulu põhjendatud ja vajalik. Nimetatud suuruses kulu sisaldab ka hooajalisi ravimeid ja vitamiine (dtl 120). Tõendamata. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 75 eurot (so aastas 900 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja on kasvav laps, mis eeldab pidevat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses.
5(7)
Hügieen
Lasteaed Lapsehoidja
71,25
Kokku:
683,05 eurot
Tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil nimetatud kulud esinevad. 75 eurot kuus ei ole eluliselt usutav. Hageja vanust arvestades langeb ära või väheneb ka mähkmete vajadus. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Kulu kandmine on tõendamata. Siiski on hageja põhistanud, et nimetatud kulud aeg-ajalt tekib. Lapsehoidja võtmisega seotud kulu ei pea hageja ema kostjaga kooskõlastama. Kulu on kohtu hinnangul vajalik.
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 683,05 eurot kuus.
23.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kohus leiab, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kulud on 683,05 eurot kuus ning vastavast summast lapsetoetuse mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 623,05 euro (683,05 - 60) ulatuses. Kummagi vanema osa on 311,53 eurot kuus (623,05 / 2). Kuna nõue on esitatud summas 250 eurot kuus, on hageja elatisenõue põhjendatud.
24.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
25.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot.
26.Kostja on märkinud ja hageja on kinnitanud, et kostja on lapsele menetluse kestel tasunud elatist 250 eurot kuus. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib pöörata käesoleva otsuse sundtäitmisele, tuleb hagejal sundtäidetavast nõudest maha arvestada juba kostja poolt tasutud summad. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 6(7)
Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
29.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.