nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: (Perejurist OÜ; e-post: xxx);
Vassili
Kosteitšuk
Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx). Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Y’lt X’i kasuks välja igakuine elatis summas 135 eurot kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni.
3.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu tagasiulatuva elatise nõudes.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja Y on kohustatud maksma punktis 2 nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäeval hageja ema C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“.
5.Rahuldada X’i taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ning tunnistada käesoleva otsuse resolutsiooni p 2 alates 01.05.2022 tasumisele kuuluva elatise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, 1(11)
Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagist nähtub, et 12.10.2020.a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-18692 mõisteti Qlt hageja kasuks välja elatis alates 11.12.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Nimetatud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud elatise nõue Q vastu ületab 10 000 eurot. Q suhtes on Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt algatatud täitemenetlus nr 042/2021/395. Täitemenetluse raames on võlgnikult sisse nõutud vaid 272,69 eurot. Nimetatud summa läks 2018.a detsembris ja 2019.a jaanuaris sissenõutavaks muutunud elatise katteks. Kohtutäitur on 22.10.2021 kinnitanud, et Ql puudub ametlik sissetulek, tema pangakontod on arestitud, kuid raha ei laeku. Võlgnikul puudub ka vara, mille arvelt saaks hageja nõude rahuldada. Hageja isa Q ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja selle kohustuse tulevikus täitmine on vähetõenäoline. Seetõttu nõuab hageja elatist Q emalt Ylt, hageja vanaemalt.
2.Kostjal on stabiilne sissetulek ja vara, mille arvel saab alaealise ülalpidamiskohustust täita. Kostjale kuulub xxx kinnistu suurusega 18 631 m2.
lapse
3.Hageja kinnitas, et tema igakuised vajadused kokku on 600 eurot: lasteaed ja sellega kaasnevad kulud: 80 eurot; korteri üür ja kommunaalkulud: 150 eurot; toidukulud: 100 eurot; riided ja jalatsid: 50 eurot; bassein: 20 eurot; repetiitor: 80 eurot; raamatud ja mänguasjad: 30 eurot; juuksur: 15 eurot; hügieeni ja kodutarbed: 30 eurot; ravimid ja vitamiinid: 10 eurot; vabaaeg ja meelelahutus; 35 eurot.
4.Hageja nõuab lisaks elatist tagasiulatuvalt, st ühe aasta eest enne elatishagi esitamist (so. 05.11.2020 – 04.11.2021 ajavahemiku eest) summas 3504 eurot (so. 12 kuud × 292 eurot).
5.Ligikaudu kaks aastat tagasi saatis hageja ema kostjale sõnumi, milles teatas, et kuivõrd kostja poeg ei täida hageja ülalpidamisekohustust, siis hageja nõuab elatist kostjalt. Kostja vaatas nimetatud sõnumi läbi, kuid ei vastanud. Hageja hinnangul ei ole Qlt võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. 2(11)
6.Hageja palub: mõista Y’lt X’i kasuks välja elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni; määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so. iga kuu elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1-ks kuupäevaks C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“; mõista Y’lt X’i kasuks välja ajavahemikus 05.11.2020 – 04.11.2021 tekkinud elatise võlg summas 3504 eurot; tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses; jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja poolt esitatud tööleping on näilik, kuivõrd see on sõlmitud pärast hagi esitamist ja kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamist. Tööleping on sõlmitud tähtajaliselt kuni 12.04.2022.a ja hageja isa töölepingu järgne töötasu on 584 eurot (bruto). Väidetav töösuhe ei võimalda elatise võlgnevuse kustutamist ja ülalpidamiskohustuse täitmist.
8.Kostja alaealisel lapsel on olemas teine vanem, kes täidab oma ülalpidamiskohustust alaealise suhtes. Miski ei takista kostjal isaduse tuvastamise ja elatise nõudes hagi lapse isa vastu esitamist (kui ta mingil põhjusel ei täida lapse ülalpidamiskohustust). Samas, isa kande sünnitunnistuses puudumine annab kostjale võimaluse saada sotsiaaltoetusi.
9.Kostja väidab, et tema eluasemekulud on suured. Hageja selgitas, et kostjaga koos elab tema abikaasa/elukaaslane, kes tegelikult kannab kõik eluasemekulud. Hageja hinnangul kostja küttekulud on üsna väikesed võrreldes elektri ja gaasi baasil olevate küttesüsteemidega. Kostja pole tõendanud, et võetud pangalaen oleks olnud just elamu renoveerimiseks. Samuti pole tõendatud, et nimetatud laenu eest vastutab kostja ainuisikuliselt. Kostja kontolt ei nähtu, et tagastatud pension summas 6 638 eurot oleks olnud kulutatud elamu renoveerimisele. Kostja tegelik sissetulek on tegelikult ca 1000 eurot kuus. Kostja vastuse lisast 7 nähtub, et kostjale kuulub teine pangakonto (numbri lõpp ....8804). Kostja vastuse lisast 5 kandest nr 115 tuleneb samuti, et kostjal on mitu pangakontot. Hageja leidis, et kostja kohustused ja kostja majanduslik olukord ei oma asjas tähtsust, sest hageja nõuab kostjalt elatist seadusega ettenähtud minimaalses ulatuses.
10.Kostja poolt 28.03.2022 esitatud tõend ei tõenda, et kostja pojalt on võimalik ülalpidamist saada või et seda oleks lihtne saavutada. Kostja poja tööandja on väidetavalt tasunud kohtutäiturile 780,37 eurot. Kuid sellega oli kustutatud vaid väike osa elatise võlgnevusest (kokku summas üle 10 000 eurot). Jooksvat ülalpidamist ei ole hageja seejuures üldse saanud. Kohtule esitatud kostja poja tööleping kehtib ainul kuni 12.04.2022. Seega ei ole hagejale ülalpidamise andmine millegagi tagatud.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et väidetavad hageja vajalikud kulud on ülepaisutatud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendamatu. Kostja ei olnud teadlik, et hageja isa ei täida ülalpidamiskohustust.
12.Kostja selgitas, et alates 13.12.2021.a töötab Q OÜ-s Z.
13.Kostjal on ülalpeetav alaealine laps. Kostja on üksikvanem. Kostja koos alaealise lapsega elavad xxx. Kostjal on olulised kulud transpordile ja kulud küttepuudele. Kostja 3(11)
sissetulekuks on töötasu keskmiselt 846 eurot. Kostja kulud alaealise tütre ülalpidamisel üksikvanemana on vähemalt 430 eurot. Kostja on omandanud talveperioodiks 2021/2022 küttepuid 864 euro eest ning igakuised transpordikulud on ca 100 eurot (so kütusekulud) – töökohta sõitmine ja lapse transport kooli ja tagasi. Lisaks on kostjal igakuised kohustused krediidiandjate ees summas 20,51 eurot (Tele 2) ja 158,74 eurot (Swedbank, elukoha renoveerimiseks võetud väikelaen). Kostja esitas panagakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostjal puuduvad säästud ning igakuine töötasu kulub täies ulatuses pere vajadustele (so kostja ja tütar). Septembris tagastati kostjale pension, mida kulutati eluaseme renoveerimiseks. Kostja kasvatab alaealist tütart ja täidab mõlema vanema ülalpidamiskohustust ainuisikuliselt. Ülalpidamiskohustuse lisandumine asenduskohustuse näol kahjustaks kostja enda ja tema alaealise lapse igapäevast ülalpidamist ning seaks kostja ülimalt raskesse majanduslikku seisundisse. Nimelt ei oleks kostja võimeline täitma ka laenukohustusi, mis võib lõppeda ka elukoha kaotusega.
14.Hageja ja hageja ema elukohaks on Harju maakond ning alates elukoha vahetamisest puudub kostjal suhtlus hagejaga. Kostjale oli üllatav, et hageja isa ei täida kohustusi ning mingeid sellekohaseid teateid hageja emalt ei ole kostja saanud.
15.Asenduskohustus ei pea olema ka samaväärne põhikohustusega ning kui kohus leiab, et kostjalt tuleb mingis osas elatis välja mõista, tuleb seda oluliselt vähendada. Tuleb ka arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud lapse toetusega, milline laekub hageja emale ning tuleb arvestada ka lapse ema enda majanduslike võimalustega. Käesoleval ajal on uuringutega leidnud kinnitust, et lapsele määratud elatis on arvestades tegelike lapse vajadusi oluliselt väiksem (ca 215 eurot).
16.Hageja väide, et keegi toetab kostja last, ei vasta tõele. Enamjaolt on kõik tulud ja kulud nähtavad esitatud kostja panagakonto väljavõttest. Väide, et kostja kulude kandmisel osaleb keegi kolmas, nt abikaasa, elukaaslane, ei vasta samuti tõele ja on arusaamatu, sh kostjal puudub abikaasa, elukaaslane jms. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, kui suur on kostja tulu. Kostja kannab kõik kulud, sh eluasemega seotud kulud.
17.Kostja sai lapse isalt teate, et tema detsembri kuu elatise makse on kinni pidanud hoopis teine kohtutäitur, so Kristel Maaalman. Kohtutäiturile ja tööandjale on saadetud teade, et kinnipidamine peab toimuma elatise maksete katteks. Jaanuarikuu ja märtsikuu elatisemaksete katteks ei ole lapse isa tänaseks saanud töötasu seoses tööandja poolse viivitamisega ning tööandja on lubanud töötasu välja maksta 20-ks märtsiks, siis laekub hagejale ka elatis antud kuude eest. Veebruarikuu eest on lapse isa tasunud elatisemakse 16.03.2022.a oma venna kaasabil. Töötasu väljamaksmisel lubatud ajal (sh selle kinnipidamisel elatise katteks) edastab kostja vastavad andmed ka kohtule. Lapse isa väitel ta soovib kustutada võlgnevust hageja ees ja tasuda ka jooksvaid makseid, kuid objektiivsetel põhjustel on tekkinud raskused, so viivitus töötasuga ja teise kohtutäituri poolt töötasu kinnipidamine pangakontolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 4(11)
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
19.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Alaealisele lapsele elatise maksmise kohustus läheb vanemalt üle vanavanemale perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 järgi, mis sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja X on Q ja hageja seadusliku esindaja C ühine alaealine laps; • 12.10.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-18692 (tlk 3-4) mõisteti Qlt hageja kasuks välja elatis alates 11.12.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses; • Q suhtes on eelnimetatud kohtuotsuse sundtäitmiseks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt 08.04.2021 algatatud täitemenetlus nr 042/2021/395 (tlk 5 – täituri õiend) ning sundtäidetav nõue koos täitekulude ja -tasudega 01.03.2022 seisuga on 11 793,80 eurot (tlk 66 – täituri 17.02.2022 vastus kohtunõudele); • kostja Y on Q ema ning hageja X’i vanaema; • Y on alaealise K ema (tlk 26 – sünnitunnistus; sünd 17.07.2005) ning täidab tema ülalpidamiskohustust.
21.Hageja palub mõista Y’lt X’i kasuks välja elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni; määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so. iga kuu elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1-ks kuupäevaks C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“; mõista Y’lt X’i kasuks välja ajavahemikus 05.11.2020 – 04.11.2021 tekkinud elatise võlg
5(11)
summas 3504 eurot; tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses; jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: a. tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, kuna: i. tema sissetulek on väike ning see kulub pea kogu ulatuses enda vajaduste ja kohustuste täitmiseks; ii. ta kasvatab ja peab üksikvanemana ülal enda alaealist last; iii. tal on kohustused krediidiandjate ees ning nende täitmatajätmine võib kaasa tuua elukohakaotuse; b. Q’il on töökoht ning menetluse kestel on Q asunud kohtustust täitma, mistõttu puudub alus asenduskohustuse alusel elatise väljamõistmiseks; c. hageja kulud on ülepaisutatud, arvestada tuleb ka hagejale makstava lapsetoetusega; d. tagasiulatuva elatisenõude rahuldamine: i. paneb kostja majanduslikult erakordselt raskesse seisu; ii. on põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole kostjalt varasemalt ülalpidamist nõudnud; iii. kostja ei teadnud, et Q oma kohustusi hageja ees ei täida.
23.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et vanavanemal võib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanema vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 järgi. Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb (PKS § 106 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama pool, kes mõjuvale põhjusele tugineb (PKS § 102).
24.PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Vaidlust ei ole, et hageja isalt on elatis jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud. Vaidlust ei ole, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused PKS § 106 lg 2 esimese alternatiivi järgi täidetud. Sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (PKS § 106 lg 2 esimese lause teine alternatiiv). Hageja hinnangul on praegusel juhul täidetud PKS § 106 lg 2 esimese lause teise alternatiivi 6(11)
eeldused, s.o hageja isalt elatise väljamõistmine on ülemäära raske, mis annab aluse kostja vastu nõude esitamiseks.
25.Esmalt selgitab kohus välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Q suhtes on Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt algatatud täitemenetlus nr 042/2021/395 (tlk 5 – täituri õiend) ning sundtäidetav nõue koos täitekulude ja -tasudega 01.03.2022 seisuga on 11 793,80 eurot (tlk 66 – täituri 17.02.2022 vastus kohtunõudele). 22.10.2021 õiendis (tlk 5) on märgitud, et täitemenetluse jooksul on sissenõudjale 2021. a juulis ja augustis üle kantud kokku 272,69 eurot. Õiendi kohaselt puudub võlgnikul ametlik sissetulek, tema pangakontod on arestitud, raha ei laeku. 17.02.2022 täituri seisukohast nähtub, et perioodil 01.12.2021 – 17.02.2022 ei ole hageja isa elatist tasunud.
26.Asenduskohustuse tekkimine PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Hageja isa vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei viinud soovitud tulemuseni, kuna tal puudus vara, mille arvel kohustust täita.
27.Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi.
28.Kohtu hinnangul on PKS § 106 lg-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud. Hageja isa on menetluse kestel asunud tööle metsatöölisena Z OÜ-sse (tlk 23-25 – tööleping). Töölepingust nähtub, et töösuhe on sõlmitud tähtajalisena perioodile 13.12.2021 – 12.04.2022. Töötasu suurus vastab miinimummäärale, s.o 584 eurot kuus (bruto). Siiski on kostja märkinud, et nõude rahuldamine viibib, kuna hageja isa tööandja viivitab töötasu maksmisega. Kostja lisas, et veebruarikuu eest on lapse isa tasunud elatisemakse 16.03.2022.a oma venna kaasabil. Eeltoodu valguses tuleb asuda seisukohale, et hageja isal ei ole elatisekohustuse täitmiseks piisavalt vara – vastupidist ei ole esile toodud. Hageja isa töötasu on võrdne miinimummääraga, kostja ei ole esile toonud, et hageja isal oleks muud vara. Tööandjapoolne viivitus töötasu maksmisega seonduvalt ei ole selline asjaolu, mis hageja nõude võiks välistada. Elatise tasumine hageja isa venna poolt kinnitab seisukohta, et hageja isalt endalt elatise saamine on raskendatud. Seega on praegusel juhul asjas esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske.
29.Seega eeltoodust tuleneb, et hagi aluseks olnud elatise võlgnevus ei ole hageja isa poolt täidetud. Asenduskohustuse tekkimise eeldused on täidetud.
7(11)
30.Järgnevalt selgitab kohus välja hageja kulude suuruse. Hageja kinnitas, et tema igakuised vajadused kokku on 600 eurot: lasteaed ja sellega kaasnevad kulud: 80 eurot; korteri üür ja kommunaalkulud: 150 eurot; toidukulud: 100 eurot; riided ja jalatsid: 50 eurot; bassein: 20 eurot; repetiitor: 80 eurot; raamatud ja mänguasjad: 30 eurot; juuksur: 15 eurot; hügieeni ja kodutarbed: 30 eurot; ravimid ja vitamiinid: 10 eurot; vabaaeg ja meelelahutus; 35 eurot. Kostja märgib, et hageja kulud on ülepaisutatud, arvestada tuleb ka hagejale makstava lapsetoetusega. Kohus märgib, et kostja viited hageja kulude suurusele on alusetud. Kostja väited on üldsõnalised, kostja ei ole tõendanud (põhistanud), milline konkreetne kulu on ülemäärane ja miks. Kostja ebamäärased viited lapse kulude suurust kajastavatele uuringutele on asjakohatud, kuivõrd kulude suurus tuleb kindlaks teha igakordselt ja juhtumipõhiselt. Hageja kulud ei ole kohtu hinnangul ülemmäärased, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalike kulude igakuine suurus on 600 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et arvesse tuleb võtta ka lapse eest tasutavat lapsetoetust summas 60 eurot, mille tulemusel on hageja kulude suurus 540 eurot kuus. Kumbki vanem (või siis hageja ema ja kostja) peaks kandma lapse kulusid 270 euro ulatuses (540/2).
31.Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 846 eurot (tlk 28 – töötasu tõend). Kostjale laekub igakuiselt ka peretoetus summas 79,18 eurot (tlk 29 – kostja pangakonto väljavõte), kostjale on 02.09.2021 tehtud pensioniväljamakse 6638,52 eurot (tlk 31 – kostja pangakonto väljavõte) ja AS Pensionikeskus poolt 28.09.2021 kompensatsioonimakse 508,88 eurot. Seega on kostja igakuine sissetulek 925,18 eurot, millele lisanduvad ühekordsed laekumised. Kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi ning kostja ei ole ka ise sissenõudja üheski täitemenetluses. Kostja kuulub hoonestatud elamumaa kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxx). Kinnistul puuduvad keelumärked ning hüpoteegid. Kostjale kuulub kaks sõiduautot – Volkswagen Polo (reg nr XXXXXX) ja BMW 530D (reg nr XXXXXX). Sõidukitel puuduvad keelumärked. Kostja märgib, et tal on ülalpeetav alaealine laps, kostja on üksikvanem. Kohtu hinnangul on väide tõendatud, kuna K sünnitunnistusel puudub isakanne. Seetõttu on asjakohatud hageja viited elatise nõudmisele K isalt. Kostja märgib, et kulud alaealise tütre ülalpidamisel üksikvanemana on vähemalt 430 eurot. Kohus märgib, et nimetatud väide on konkretiseerimata ja tõendamata. Tõendamata on hageja väited, et kostja perekonnas oleks veel mõni sissetulekut teeniv isik. Kohus on selgitanud nii 02.12.2021 kui ka 16.02.2022 määruses, et pool ise määrab millised asjaolud ta menetluses esile toob ning milliste tõenditega ta neid tõendab. Kostja on esitanud kohtule oma pangakontode väljavõtted, kuid ei ole esile toonud, milliseid asjaolusid (nt kulusid) ta nimetatud tõendiga tõendada soovib. Kohus ei saa ega tohi ise tõenditest asjaolusid otsida, nende esiletoomine on poole ülesanne. Kostja tõendatud kulud on seega järgmised: • küttepuud 864 eurot (tlk 41-42 – arve ja maksekorraldus), igakuine kulu ca 123 eurot (eeldusel, et kütteperiood on 7 kuud aastas); 8(11)
•
kohustused krediidiandjate ees 158,74 eurot (Swedbank AS laenuleping – tlk 5658; laenujääk ca 5300 eurot);
Kostja teeb igakuiselt erinevates, kuid märkimisväärsetes summades ülekandeid isikule nimega F (selgitus „pojale“). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on tegemist kostja lapsega, kes on täisealine. Kostjal puudub kohustus nimetatud isikut ülal pidada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisundi tõttu ei ole hageja nõue välistatud. Kostja igakuised vältimatud kulud on alla poole tema sissetulekust. On iseenesest mõistetav, et kostjal on kulud toidule, riietele, elektrile ning alaealise lapse ülalpidamisele (vaatamata sellele, et kostja ei ole neid selgesõnaliselt esile toonud ja tõendanud). Kohus arvestab nimetatud kuludega elatise suuruse määramisel.
32.Arvestades hageja põhjendatud ja vajalike kulude suurust ning kostja majanduslikku seisundit, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks asenduskohustuse korras välja mõista elatis summas 135 eurot kuus (s.o pool ühe kohustatud isiku kanda jäävatest kuludest). Nimetatud summas elatise tasumine on kostjale võimetekohane ning võimaldab mõistlikus ulatuses kanda hageja kulusid. Elatise suurust on kohus vähendanud ja kohandanud lähtudes PKS § 102 lg-s 1 sätestatust. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka asjaoluga, et tegemist on asenduskohustusega ning põhivõlgnikuna peab kohustust täitma ikkagi hageja isa (mida on ta lubanud edaspidiselt teha). Elatise väljamõistmine suuremas ulatuses kahjustaks kostja enda ülalpidamist ja hakkamasaamist – see ei saa ega tohi olla asenduskohustuse tulemiks. Seega tuleb mõista Y’lt X’i kasuks välja elatis 135 eurot kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni.
33.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 05.11.2020 – 04.11.2021 eest summas 3504 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. 9(11)
Kohus on ülal tuvastanud kostja majandusliku seisukorra ning asub seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine nõutavas ulatuses seaks kostja äärmisel raskesse majanduslikku seisu. Kostjal ei ole säästusid ega suurt sissetulekut, mille arvelt võlgnevust tasuda. Lisaks on tegemist asenduskohustusega, mitte põhikohustusega. Täiendavalt on kostja märkinud, et elatisenõue tuli talle üllatuslikult, kuivõrd varasemalt ei ole hageja temalt ülalpidamist nõudnud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Lisaks on kostja märkinud, et ta ei teadnud hageja isa elatisvõlgnevusest midagi. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega on tagasiulatuv elatisnõue käesoleval juhul kostja jaoks üllatuslik. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata.
34.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab Y’lt X’i kasuks välja elatise 135 eurot kuus alates 05.11.2021 kuni X’i täisealiseks saamiseni.
35.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kuu eest ette, so elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäeval hageja ema C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“.
36.Hageja on palunud tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtul on sellest sättest tulenevalt diskretsiooniõigus määrata üksnes viivitamata täidetava elatise suurus, mitte aga otsustada, kas elatise väljamõistmise otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte (RKTKo nr 3-2-1-93-08, p 18). Kuna TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses, ei ole senise kohtupraktika järgi põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas (vt RKTKo nr 3-2-1165-13, p 22). Eelmärgitut arvestades tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks alates 01.05.2022 tasumisele kuuluva elatise osas.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 10(11)
39.Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.