Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

23.02.2016 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-12142

Tsiviilasi

AS hagi SS-F vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.01.2016 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS (IK XXXXXXXXXXX), esindaja Lembit Nurk Kostja SS-F (IK XXXXXXXXXXX), esindaja Peeter Malve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Tühistada Harju Maakohtu 05.01.2016 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-12142 ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Rahuldada AS määruskaebus. Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik AS esitas 14.08.2015 Harju Maakohtusse hagi SS-F vastu võla 14 923,38 euro väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt oli ta kostjaga abielus 23. septembrist 2005 kuni septembrini 2013. Abielust sündis XX.XX.XXXX tütar S ja hageja lapsendas kostja tütre L 10.12.2007. Hageja võttis pere huvides Hansapangast 04.07.2007 sõlmitud laenulepinguga laenu 44 063 eurot.

Laenust kandis hageja kostjale üle 140 000 kr., samuti andis ta kostjale viimase võetud laenu ennetähtaegseks tagastamiseks vajaliku summa. Hageja võetud laenu kasutati pere huvides; kostja ise ei käinud tööl 2006. aastast kuni 2012.a. suveni. Hageja väidete kohaselt leppisid pooled nende lahkuminekul kokku, et kostja ei nõua laste jaoks hagejalt elatist ja tema jätkab üksinda laenu kustutamist. Käesoleva aasta kevadel aga esitas kostja hageja vastu elatise saamise hagi, millega rikkus nende kokkulepet. Hageja on tasunud oma nimel võetud laenu makseid kokku 20 893,12 eurot, milles poole peab kostja kui PKS §-st 18 lg. 1 ja 2 tulenev solidaarvõlgnik hagejale hüvitama. Samuti peab kostja hüvitama poole talle üleantud laenusummast (140 000 kroonist), s.o. 4473,82 eurot. 04.11.2015 hageja loobus 4473,82 euro nõudest kostja suhtes ja 04.11.2015 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas 2-15-12142 osaliselt AS hagis SS-F vastu. Kohus palus hagejal teatada kohtule hiljemalt 24.11.2015, kas hageja jääb praeguse hagi juurde või esitab ühisvara jagamise nõude. Hageja märkis, et jääb esitatud hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu ja pidas hagi perspektiivituks. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 05.01.2016 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et esitatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja nõude täitmist kostja lahusvara arvelt. Enne 01.07.2010 kehtinud ja hiljem kehtima hakanud Perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Eeltoodust tuleneb, et kui üks abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Selle sätte järgi saab üks abikaasa nõuda oma lahusvarasse kulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte aga nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Vastavale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus otsuses 3-2-1-164-14. Seega on hagejal õigus PKS § 29 lg 1, § 29 lg 4, § 34 lg 2 ja § 38 I lause kohaselt nõuda ühisvara jagamist ning sellest tulenevalt oma lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud kulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte aga kulutuste hüvitamist kostja lahusvara arvelt, nagu hageja seda praegu soovib. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Laen võeti perekonna igapäevaste kulutuste kandmiseks, kuid tagasimakseid pangale on teinud hageja ainuisikuliselt. Kostjal on tekkinud kohustus hüvitada hagejale osaliselt pangale tagastatud laenusummad. Hageja ei näe põhjust, miks ühise kohustuse täitmist ei või käsitleda võlaõigusseaduse sätete alusel. Menetluse edasine käik Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule.