lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13816/20

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-13816/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1225
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-21-13816

Otsuse avalikult tegemise aeg

teatavaks 28. aprill 2022, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

V K hagi O K vastu elatise nõudes

Hagihind

4964 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: V K (ik xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: A K (ik xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: O S (e-post: xxx) Kostja: O K (ik xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: P P (e-post: xxx) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada V K hagi osaliselt.
2.Välja mõista O K`lt elatis V K kasuks alates 02.09.2021 summas 213, 44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, kuni V K täisealiseks saamiseni.
3.Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt rahuldamata.
4.Otsuse täitmisel arvestada O K poolt alates 02.09.2021 lapsele elatisena makstud summasid. Menetluskulud
5.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt elavad vanemad lahus ja hageja elab alates 10. jaanuarist 2021 oma isa juures. Kostja alates 2021 jaanuar ülalpidamiskohustust ei täida. Elatise miinimummäär on sätestatud perekonnaseaduses. Alates jaanuarist 2021.a. kuni septembrini 2021.a. pidi kostja tasuma hagejale elatisraha summas (8 kuud x 292 eur) = 2336 eur. Seega ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitas kostja hagejale kahju summas 2336 eurot, mis tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista. Kostja elab üksinda kolmetoalises korteris, mille 1⁄2 kuulub temale. Kostjal oli alates jaanuarist võimalus taotleda kohtus korteriomandi võõrandamist ja müügist saadud 1⁄2 tulu kasutada lapse ülalpidamiseks.
2.Antud juhul puuduvad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Riigikohtus lahendist 2-16-2343 tuleneb, et kostja ei vabane elatise maksmisest selle tõttu et tal ei ole sissetulekut. Ei ole alust elatise vähendamiseks alla miinimumi põhjusel, et lapse isa saab toetust. Hageja palub välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest igakuine elatis miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Välja mõista kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 2336 eurot.

KOSTJA VASTUS

3.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Tagasiulatuva elatise nõudes on hageja jätnud tõendamata oma kulud ja tagant järele elatise väljamõistmine seab kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja on töötu ja tal puudub vara, mille arvelt oleks olnud võimalik tasuda tagasiulatuvat elatist. Arvestades praegu kehtivat miinimumpalga alammäära ja 01.01.2022 kehtima hakkavat miinimumpalga alammäära suuruseid on kostja seisukohal, et elatise suurus on ülemääraselt suur. Hiljuti läbiviidud uuringute kohaselt on laste tegelikud vajadused tunduvalt väiksemad kehtivast miinimumpalga alammäärast ja seetõttu on alusetu nõuda kostjalt elatist miinimummäära ulatuses.
4.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et osa lapse kuludest katab lastetoetus, mis laekub lapse isale. Kostja sissetulek on tunduvalt väiksem, kui hageja isa sissetulek ja hageja isa on tunduvalt paremine majanduslikult paremini kindlustatud kui kostja. Kostja on nõus tasuma elatist mitte rohkem kui 150 eurot kuus ja sedagi alles peale töö leidmist. Hageja lepingulise esindaja poolt viidatud kohtupraktika seisukohad on vananenud ega kuulu enam kohaldamisele. Hageja isa poolt 2000 aastal miinimummäärast kõrgema elatise tasumine tõendab ainult seda, et hageja isa sissetulekud ja elatise tasumisevõime on tunduvalt kõrgemad hageja ema omadest kuid ei tõenda lapse tegelikke vajadusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus elatist tasuma 150 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) §de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib mh. olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13).
6.Kostja Swedbank konto väljavõttest nähtub, et kostja on alates 01.02.2022 saanud töötasu 1000 eurot ja hüvitisi xxx. Arvelduskontole on 03.03.2022 tehtud sissemakse 650 eurot ja 08.03.2022 on laekunud tulumaksu tagastus 1055, 99 eurot. Maksu ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud perioodil 01.03.2021–28.02.2022 väljamakseid 5469, 77 eurot (s.h palgatulu – 5338, 93 eurot ja haigekassa hüvitis – 130, 84 eurot). Kohus nõustub kostja viitega Riigikohtu lahenditele, kus on leitud, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKTKo 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Samuti on menetluse ajal (alates 01.01.2022) muutunud elatise suurust reguleerivad sätted.
7.Alates 01.01.2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb sellega arvestada. Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuda kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on ka kooskõlas PKS §-ga 2172. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 01.01.2022 välja mõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis 213, 44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Arvestades sellega, et kostja saab töötasu ja hüvitisi, on kostja sissetulek piisav selleks, et tasuda elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas (käesoleval ajal 213, 44 eurot kuus).
8.Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse

märkimisväärse kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 02.09.2021, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist ca 8 kuu eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Mõistlik ei ole ka olukord, kus kostja peaks elatise maksmiseks võõrandama eluasemeks oleva kinnisvara. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval