15.03.2022 kohtuistung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Julia Gramma, kostja Y’i ja kostja lepingulise esindaja Vitali Denikin osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde kostja poolt 18.04.2022 esitatud Harju Maakohtu 30.03.2022 kohtulahend tsiviilasjas nr xxx.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt Y välja hageja X kasuks: a. igakuine elatis perioodi 01.09.2021 kuni 31.12.2021 eest summas 88,25 eurot kuus; b. igakuine elatis alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 162,83 eurot.
Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja Y on kohustatud tasuma punktis 2 nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäeval Q poolt teatavaks tehtud arvelduskontole, makse selgituseks märkida „elatis“ ja kuu nimetus, mille eest makse tehakse.
5.Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude osas. 1(24)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja vanemate abielu lõppes jaanuari lõpus 2021 aastal. Hageja elab emaga ja on ema ülalpidamisel alates 01.02.2021.
2.Lapsega suhtlemiskord ei ole käesolevaks ajaks kindlaks määratud. Hagi esitamise seisuga viibib laps isaga keskmiselt seitse päeva (üks terve nädal) ja kaks päeva kuus nädalavahetusel, so kokku keskmiselt 9 päeva kuus. Augustis viibis laps isaga kaks nädalat isa puhkuse ajal ja kaks päeva nädalavahetusel.
3.Kostja tasus elatist hageja ülalpidamiseks alates veebruarist 2021 kuni hagi esitamiseni kokku summas 1400 eurot. Kostja ei ole tasunud elatist augustikuu eest. Kostja ei tasu elatist piisavas ulatuses ning kostja poolt tasutud summa 200 kuus ei vasta hageja tegelikele vajadustele.
4.Kostja ja lapse ema töötavad ja nende ülalpidamisvõime on nende varalist seisundit arvestades võrdväärne.
5.Hageja igakuiste vajaduste suurus on 556,85 eurot. Kulud on arvutatud lähtudes keskmisest kuludest, mille hageja ema alates 01.02.2021 kuni 31.08.2021 kandis.
6.Hageja ema saab Sotsiaalkindlustusametilt lapsetoetust 60 eurot ning antud summa võrra vähendatakse lapse igakuiste vajaduste rahalist suurust. Lähtuvalt ülaltoodust on kostja osa hageja ülalpidamisel 248,42 eurot kuus ((556,85 – 60)/2).
7.Kostja pidi alates 1. veebruarist kuni augustini 2021 (kaasaarvatud, so hagi esitamise kuupäev) tasuma hageja ülalpidamiseks kokku 1738,94 eurot (248,42 x 7 kuud). Kostja on tasunud perioodi veebruar 2021 - augusti 2021 eest 1200 eurot. Tulenvalt sellest palub hageja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks vähem tasutud elatist summas 538,94 eurot ajavahemiku veebruar 2021 – august 2021 eest (1738,94 – 1200). 2(24)
8.Hageja palub: mõista kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi alates 01. veebruarist 2021 kuni 31. augustini (k.a) eest summas 538,94 eurot; mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis summas 248,42 eurot kuus alates 01.09.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (05. mail 2035); määrata, et elatist makstakse iga kuu eest ette, so elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 05. kuupäeval hageja ema poolt kostjale teatavaks tehtud arvelduskontole, makse selgituseks märkida „elatis ja mis kuu eest“; jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagiavaldus ei ole pahatahtlik ja ei ole kohut põhjendamatult koormanud. Vaidlus ei käi selle üle, et kostja ei ole tasunud elatist augustikuu eest, samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole tasunud elatist tähtaegselt ja piisavas ulatuses. Kostja väide, et hagi oli tema jaoks üllatuslik, ei oma asjas tähtsust.
10.Laps ei viibi isa juures „väga suure osa ajast“ ega „pool oma ajast“. Pooltel ei ole kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas. Hetkel on Harju Maakohtu asjas nr xxx menetluses hageja avaldus suhtlemiskorra määramise kohta ja hageja vanematel on erinevad seisukohad lapsega suhtlemiskorra osas. Tulenevalt sellest ei vasta tõele kostja väide, et poolte vahel oli kokkulepe suhtlemiskorra kohta. Seega tsiviilasjas nr xxx kostja poolt pakutud suhtlemiskorra kohaselt viibib laps kostjaga koos keskmiselt 9 – 10 täispäeva kuus. Kui kohus määrab suhtluskorra hageja ema poolt pakutud graafiku alusel, siis viibib laps isaga keskmiselt 4 täispäeva kuus. Asjaolu, kui palju aega veetis laps isaga enne elatise hagi esitamist ja kas ning mis ulatuses kandis isa lapsega seotud kulud sellel ajal, on oluline elatise tagasiulatuva nõude määramiseks. Kostja poolt on esitatud kalendrikoopia, millele hageja vaidleb vastu, ei ole tähtis igakuise elatise summa kindlaks määramisel, kuna see ei tõenda, kui palju aega laps veedab isaga suhtlemiskorra kohaselt.
11.Kostja võtab valesti arvesse päevi, mil ta võtab last lasteaiast (reedeti) ja toob last lasteaeda tagasi (esmaspäevadel). Reedel, mil isa võtab lapse lasteaiast, ei teki tal üldjuhul kulusid, välja arvavatud kulud õhtusöögiks, kuna laps viibib terve päeva lasteaias ja toitub ka lasteaias. Esmaspäevadel, mil kostja võtab lapse lasteaiast, ei saa samamoodi isal üldjuhul tekkida kulusid, sest laps toitub lasteaias (hommikusöök, lõunasöök ja vahepala), välja arvatud õhtusöögi kulud. Tulenevalt sellest tuleb arvestada perioodil, mil isa võtab lapse reedel lasteaiast ja toob lasteaeda tagasi, kahe täispäevaga, so laupäev ja pühapäev, mitte nelja päevaga (reede, laupäev, pühapäev ja esmaspäev), nagu ekslikult arvutab kostja. Tulenevalt ülapool toodud vastuväidetest tunnistab hageja järgmisi kuupäevi, mil laps viibis isa juures perioodil veebruar-oktoober: - veebruaris 6,7,13,14,20 ja 21, so kokku 6 päeva - märtsis 1,2,3,4,5,6,7,20,21,30 ja 3, so kokku 11 päeva, - aprillis 1,2,3,4,17,18,27,28,29,30, so kokku 10 päeva, - mais 1,2,15,16,25,26,27, 28, 29,30,so kokku 10 päeva, - juunis 12,13,21,22,23,24,25,26,27,so kokku 9 päeva, - juulis 3,4,10,11,20,21,22,23,24,25, so kokku 10 päeva - augustis (isa puhkuse ajal) 3,4,5,6,7,8,9,10,11,12,13,14,20,21, so kokku 14 päeva ning 30 ja 31 kuupäevadel viibis laps isa juures alusetult ja ebaseaduslikult; 3(24)
-
septembris 1,2,3,4,5, 18,19, 28,29,30 so kokku 10 päeva ja 10 kuupäeval viibis laps isa juures alusetult ja ebaseaduslikult; oktoobris 2,3,16,17, 26, 27, 28, 29, 30, 31, so kokku 10 päeva.
Tulenevalt ülaltoodust on näha, et laps viibis isaga keskmiselt 10 täispäeva kuus ja augustis viibis laps isaga 14 päeva isa puhkuse ajal. Ajavahemikul veebruar – oktoober 2021 viibis laps isaga keskmiselt 10 täispäeva kuus.
12.Tõele ei vasta kostja väiteid, et ta kannab märkimisväärseid kulusid seoses lapsega või see, et ta kannab samasuguseid kulusid nagu lapse ema. Kostja väited on paljasõnalised. Ajal, mil laps viibib kostjaga, elavad kostja ja laps kostja ema (hageja vanaema) juures
Käesoleval juhul elab laps vähemalt 70% ajast ema juures ja kõik lapse eest hoolitsemise, kasvatamise ja arendamisega seotud kulud kannab hageja ema. Ajal, mil laps viibib kostja juures, tekivad lapsega seoses vajalikest kuludest ainult toidukulud. Kuid ka toidukulud, mis tekivad ajal, mil laps viibib kostjaga, kannab kostja ema. Samuti kannab korteriga seotud kommunaalkulud kostja ema. Kostja ei osta lapsele toitu ega maksa muid lapsega seotud kulusid.
13.Kostja eesti keele kursusega seotud kulud on põhjendamatud ja mittevajalikud. Antud kulud on tekkinud kostja enda alusetu tegevuse tõttu, mis ei olnud hageja emaga eelnevalt kooskõlastatud ja ei olnud vajalik. Kostja soov registreerida laps eesti keele kursusele ei ole seotud kostja sooviga, et laps õpiks eesti keelt, vaid kostja pahatahtliku sooviga võtta last enda juurde talle sobival ajal. Hageja ema vaidles sellele vastu, kuna kostja üldjuhul ei saa aidata last eesti keele õppimisega, sest kostja ei valda eesti keelt üldse. Juhul kui kostja ei oleks põhjendamatult keeldunud lapse eestikeelsesse lasteaeda registreerimisest, oleks laps juba septembrist hakanud käima eesti lasteaias ja õpiks eesti keelt loomulikus ja sobivas keskkonnas ning täiendavateks kuludeks puuduks vajadus. Hageja ema tegeleb lapse eesti keele õppimisega, loeb hagejale raamatuid eesti keeles, õpib sõnu ja luuletusi. Lisaks õpib laps eesti keelt lasteaias. Kursus, mille valis kostja, ei ole vajalik kulu.
14.Hageja poolt hagiavalduses esitatud andmed kulude kohta on õiged ning ei ole ülepaisutatud. Kostja väidab, et laps ei käinud lasteaias suvekuudel ja veebruaris, märtsis ning aprillis ja et hageja ei ole antud kulusid kandnud. Antud väide ei vasta tõele. Hageja ema tasus lasteaia eest suvekuudel keskmiselt 73 eurot. Lasteaia arve märtsis oli 24,24 eurot ja aprillis 1,12 eurot. Hageja ema tasub tantsuringi kuutasu 10 eurot sõltumata sellest, kas laps käib huviringis või ei käi. Hageja ema tasus tantsuringi eest 10 eurot kuus perioodil jaanuar – mail 2021, alates juunist tasus ta 40-50 eurot tasuringi eest. Alates novembrist hakkab laps käima uues tantsuringis teise õpetaja juures ja selle tantsuringi maksumus on 35 eurot kuus. Kostja vastuväite kohaselt ei ole eluaseme kulud summas 123,33 eurot põhjendatud, kuna hageja emal on olemas teine korter, mille eest hageja laenu ei maksa. Antud kostja vastuväide on põhjendamatu. Esiteks on korter, kus praegu elab hageja, omandatud ajal, kui hageja vanemad olid abielus ja see oli ostetud elamispinna suurendamiseks peale hageja sündimist ja selleks, et hagejal oleks enda tuba. Vastab tõele, et hageja emal on teine korter, kuid see korter on kahetoaline ja on halvemas seisukorras ning seal puudub lastetuba. Korteris, kus praegu elab hageja ja tema pereliikmed (ema ja vend), on hagejal oma tuba, mis on viimistletud ja sisustatud lähtuvalt hageja soovist ja vajadustest ning kus hageja elab alates oma 11.elukuust. Korter soetati 2018. aastal ja ajal, mil hageja vanemad elasid koos, kuid peale lahkuminekut 2021 aastal jäi korter hageja ainuomandisse ja 4(24)
hageja võttis endale kõik laenulepinguga seotud kohustused. Seega tuleb elatise maksmise kontekstis arvestada, et vanemate lahkuminekul pidi hageja ema võtma endale kõik kulud, mis on seotud eluaseme soetamisega. Hageja ja tema perekond elavad Tallinnas ja pealinnas on korterite hinnad märgatavalt kõrgemad kui mujal. Hageja ja tema perekonnaliikmed elavad kolmetalises korteris, mille igakuise laenu suurus on 370 eurot.
15.Kostja väide, et hageja ema saab laenu arvelt teha aasta lõpus mahaarvamisi ja saab EMTA-lt tagasi rahalisi vahendeid, on täies ulatuses põhjendamatu. Hageja võttis laenu 2021. aastal ja ei ole mistahes maksusoodustust Maksumetilt saanud. Eluasemelaenu intresse võib maksustatavast tulust maha arvata üldjuhul kuni 300 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, selle kohta, et hageja emale antakse eluasemelaenu intressi maksusoodustust ja kui antakse, siis mis ulatuses.
16.Hageja elatise nõude hüvitamine tagasiulatuvalt ei ole alusetu. Hageja tõendas kulude suuruse ja pöördus kohtusse kohe, kui selgus, et kostja ei tasu elatist nõuetekohaselt. Kostja ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks kohus ei pea mõistma kostjalt välja vähem tasutud elatist tagasiulatuvalt.
17.Kostja esitas kalendri koopia, kuhu on märgud kuupäevad, mil väidetavalt oli laps isaga. See on ilmselt ebausaldusväärne dokument, kuna on väidetavalt täidetud kostja poolt, kuid kostja on asjas huvitatud pool ning tema poolt täidetud kalender ei saa olla käsitletud erapooletu ja usaldusväärse tõendina. Ei ole eluliselt usutav, et alates poolte lahkuminekust täidab kostja igapäevaselt kalendrit.
18.Kostja tasus elatis hageja ülalpidamiseks alates veebruarist 2021 kuni septembrini kokku summas 1400 eurot ning alates oktoobrist kuni detsembrini 2021 tasus kostja kokku 600 eurot, so kokku 2000 eurot ajavahemiku 01.02.-30.12.2021 eest. Kostja tasub igakuiselt 200 eurot. Kostja ei ole tasunud elatist augustikuu eest.
19.Hagiavalduse kohaselt on hageja kulud tantsuringile 40 eurot kuus (hagi lisad 24 ja 25). Alates jaanuarist 2022 suureneb tantsuringi maksumus 5 euro võrra ning tantsuring maksab 45 eurot. Kulud hageja talveriietele ja jalatsitele novembris ja detsembris on 227,13 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kulud riietele, jalanõudele ja isiklikele asjadele 7 kuu eest on kokku 682,33 eurot, so keskmiselt 97,48 eurot kuus ning antud kulud ei sisaldanud talveriiete-jalanõudele kulusid. Tulenevalt käesolevaga esitatud tõenditest olid hageja kulud riietele 9 kuu eest 909,46 eurot, so 101,05 eurot. Tulenevalt hagiavalduses toodud arvestusest ja käesolevaga esitatud tõenditest on hageja igakuised kulud 565,42 eurot. Sotsiaalkindlustusametilt lapsetoetuse summas 60 eurot ning antud summa võrra vähendatakse lapse igakuiste vajaduste rahaline suurus. Lähtuvalt ülaltoodust on kostja osa hageja ülalpidamisel 252,71 eurot kuus ((565,42 – 60)/2), so 4,29 euro võrra rohkem, kui hageja hagiavalduses nõudis. Hageja ei suurenda elatise nõuet ning jätkuvalt nõuab igakuist elatist summas 248,42 eurot kuus.
20.Hageja ema saatis kostjale 12.augustil 2021 kirja, kus hageja ema palub kostjalt selgitust, miks kostjalt ei ole elatiseraha laekunud. Hageja ema kirjutab „Arvestades sellega, et täna on juba 12. kuupäev ning mulle ei ole laekunud elatiseraha, ma saan aru, et sa ühepoolselt muutis meie kokkulepet. Vastasel juhul, ma ei saa aru, miks sa ei kanna elatist üle“. Tulenevalt sellest, nõudis hageja ema elatise tasumist kostjalt enne hagi esitamist ning hagejal on alus nõuda elatise tasumist tagasiulatuvalt. 5(24)
See, kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, ei tähenda, et kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Kostja peab tõendama ja põhjendama, et tagasiulatuv elatis summas 538,94 eurot oleks kostjale ebamõistlikult koormav ja asetab teda äärmiselt raskesse olukorda.
21.Pooltel ei ole siduvat suhtlemiskorda lapsega suhtlemise osas. Suhtlemiskorra tingimused lepivad pooled kokku eraldi iga jooksva kuu osas kuni asjas nr xxx lahendi jõustumiseni. Asjaolu, et pooltel ei ole kindlaks määratud ajagraafikut lapsega suhtlemise osas, tõendab ka lapse vanemate vahel sõlmitud kokkulepe, mis reguleerib suhtlemiskorda ajavahemikul 20.12.2021 - 02.01.2022 (vt. kostja 30.12.2021 vastuse lisa 1). Lapsega suhtlemise graafik, millele viitab kostja, kus laps viibib täisnädala kuus kostja juures, on ühepoolselt hageja emale peale surutud kostja poolt.
22.Kostja valetab kohtule, et detsembris oli laps kostjaga 1,2,8,9,10,17,18,19,20,21,22,23,24 ehk 14 päeva“ (vt. kostja 30.12.2021 vastuse punktis 8). Detsembris oli laps isaga alates
10.12.kuni 13.12 (2 ööpäeva) ja alates 20.12. kuni 27.12. (6 ööpäeva), kokku 8 ööpäeva. Hageja jääb esitatud asjaolude juurde, et kostja veetis lapsega ajavahemikul veebruar – kuni detsember 2021 keskmiselt 8 ööpäeva kuus.
23.Kostja poolt esitatud tõenditest moodustavad suurima osa kulud meelelahutusele, puhkusele ja vaba aja veetmisele, mis on tehtud paari kuu jooksul. Kostja poolt esitatud kulud ei ole seotud lapsega, muud kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Hageja tunnistab põhjendatuks ainult toidukulud, kuid mitte sellises ulatuses, nagu kostja 30.12.2021 vastuses märgib. Hageja esitab vastuväited XXX, Tallinn ja CCC, Tallinn korterite kommunaalkulude, elektri, TV- ja interneti ning eluasemelaenu kulude hüvitamisele ja palub jätta antud kulud täies ulatuses arvestamata lapsega seotud kulutuste jaotuses. Kostja esitas kommunaalkulude arved kahe korteri eest. Kui laps viibib kostja juures, siis elavad laps ja kostja viimase ema juures aadressil XXX, Tallinn. Antud korter oli kostja ema omandis ja peale kostja ning hageja ema abielulahutust kinkis kostja ema korteri kostjale. Käesoleval ajal elab kostja ja tema ema XXX, Tallinn korteris ja kui laps viibib kostjaga, siis elavad nad selles korteris kolmekesti. Arved on tehtud kostja ema D nimele ja kostja ema kannab antud kulud ise. Vaatamata sellele, et XXX korteri omandiõigus kuulub kostjale, kannab kõik korteriga seotud kommunaalkulud kostja ema mitte kostja. Kostja esitas CCC, Tallinn korteri kommunaalkulude, elektri, TV- ja interneti kulud ning sama korteri eluaseme laenugraafikud ja maksekorraldused. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas antud kulud on lapsega seotud. Hageja (ega kostja) ei ela antud korteris. Asjaolu, et kostja ei ela korteris, kinnitas kostja istungil asjas nr xxx. Asjaolu, et korteris mitte keegi ei ela, tõendavad korteri vee tarbimise näidud (veetarbimine on ca 0,15- 0,38 m3 kuus). Tulenevalt sellest ei ole CCC, Tallinn korteriga seotud kulud (kommunaalkulud, elektri, TV- ja internetikulud ning eluasemelaen) lapse vajadustega seotud ja kostjal puudub alus nõuda antud kulude hüvitamist või nõuda tegelikult kandmata kulude arvestamist elatise jaotuses. Toidukulud on vajalikud kulud ja vanemal on õigus toidukulude arvestamisele lapsega seotud kulutuste jaotuses. Kostja poolt esitatud toiduarved ei ole suuremas osas seotud hagejaga, sest toit oli ostetud ajal, mil laps ei viibinud kostja juures. Kostja väidab, et kahe 6(24)
kuu jooksul kulutas kostja 1464,91 eurot (570,26 + 894,65), mis annab ühe inimese peale 244,15 eurot (1464,91 : 2 kuud : 3 inimest), mitte aga 149.10 eurot. Toidukulud kahe kuu eest summas 1464,91 eurot / 149.10 eurot kuus on ilmselgelt ülepaisutatud. Vaidlus puudub selle üle, et laps ei viibi kostja juures terve kuu. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et kostjal on alus vähendada elatise suurust 149,10 euro võrra. Kostja poolt esitatud toiduarvetest on näha, et arved olid makstud nelja erineva pangakaardiga, osaliselt oli toidu eest makstud sularahas. Kostjale kuuluvad pangakaardid, mis lõppevad numbritega ****5733 ja ****2612. Ülejäänud kaartidega (kaardid, mis lõppevad numbritega *****3017 ja *****1145) ja sularaha eest ostetutud toit oli tõenäoliselt ostetud kolmandate isikute poolt ning ei ole seotud hageja toidukuludega. Tulenevalt sellest tunnistab hageja ainult neid kulusid toidule, mis olid tehtud kostja pangakaartidelt ja mis olid tehtud kuupäevadel, mil hageja tegelikult viibis kostja juures. Kostja kulud toidule kahe kuu jooksul (25.10-22.12.2021) päevadel, mil laps oli tema juures, olid 163,77 eurot, so keskmiselt 27,30 eurot kuus ühele inimesele (arvutuse käik: 163,77 : 2 kuud : 3 inimest). Tulenevalt sellest, et laps viibib kostjaga 8 ööpäeva kuus, siis kulud lapse toidule on 3,40 eurot päevas (27,30 : 8 päeva). Hageja ei tunnista kulusid pesuvahenditele täies ulatuses. Kostja väidete kohaselt on igakuised kulud pesuvahenditele 62,29 eurot, so 10,38 eurot lapsele. Laps viibib kostja juures 8 ööpäeva ja on ilmselge, et antud viibimise aja jooksul on 4,5 - aastase lapse pesuvahendite tarbimine minimaalne. Kui laps läheb isa juurde, siis võtab laps enda igapäevased riided kaasa, mida peseb hageja ema, seega ei pea kostjal tekkima kulusid lapse riiete pesemisele. Kostja ja tema ema elavad ühetoalises korteris ja sellised kulud pesuvahenditele on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja vaidleb täies ulatuses vastu kostja riiete kuludele. Riided olid ostetud koos toiduga ja kulud riietele kajastuvad toidutšekkides. Vastavalt kostja poolt esitatud dokumentidele ja väidetele osteti lapsele oktoobris, novembris ja detsembris järgmised riided: 20.12. – laste dressipluus, summa 22.90; 21.12. – seelik/pluus, summa 26,20; 25.11. – sukkpüksid, summa 12,90; 18.11. – sukkpüksid, summa 12,99; 19.11. – sukkpüksid, summa 8,74;
28.11.– seelik + peavõru, summa 14,08; 27.11. – aluspesu, summa 5,70; 29.10. – püksid, summa 22,23; 26.10. – alussärk ja dressipluus, summa 17,18; 26.10. - sukkpüksid, summa 4,90; 26.10. – müts, kleit, summa 35,10; 27.10. – halloween müts, summa 1,50; 27.10. – karnevalikostüüm, summa 1,80. Käesoleval juhul ei ole kostja poolt lapsele ostetud riided vajalikud, kuna lapsel on olemas sukkpüksid, seelikud, pluusid, aluspesu, mütsid ja kleidid ning antud riided on ostetud hageja ema poolt ja kulud antud riietele kajastuvad ema poolt esitatud kulude arvestuses (vt. hagi punkt 11). Lapsele ei ole vajalik osta topelt riideid. Lisaks sellele ei ole hageja ema näinud antud riideid lapsel ja ei saa kinnitada, et kulud tegelikult lapsega seotud on. Hageja rõhutab, et kõik riided olid ostetud oktoobris detsembris, so peale seda, kui kohus määras kostjale aja enda kulude tõendamiseks. Enne seda ei ole kostja lapsele mistahes riideid ostnud, mis tõendab seda, et kostja eesmärgiks on kunstlikult tekitada ebavajalikud kulud lapsele ning selle võrra vähendada elatise suurust. Märkimisväärne on ka see, et kostja ostab mittevajalikke ja ebaväärtuslikke riideid, kui kõik ülejäänud kallid asjad, näiteks joped, talveriided, jalanõud ostab ainult hageja ema. Hageja vaidleb antud kuludele vastu täies ulatuses. Kostja kulud „Isla juunior“ tablettidele ei ole põhjendatud ja kulud olid tehtud ajal, mil laps ei viibinud isa juures. Kulud „Bioderma“ kreemile ei ole põhjendatud, kuna lapsele on antud kreem ostetud ema poolt ja puudub vajadus täiendavate ning ebavajalike kulude tekitamiseks. Laps ei kasuta kreemi iga päev ja sama asja ostmine kostja poolt ei ole vajalik ega põhjendatud. Samad 7(24)
vastuväited on hagejal Quix ninasprei ja vitamiinide osas. Antud ravimid ostetakse hageja ema poolt ja hageja ema on hagiavalduses sellest teatanud (vt. 22.09.2021 hagi punkt 11). Seega pidi kostja olema teadlik vähemalt 22.09.2021, et kõik antud asjad on lapsel olemas ja puudus mistahes vajadus samade asjade soetamiseks. Laps saab võtta antud asjad kaasa, kui läheb isa juurde. Kostja hakkas ostma lapsele nimetatud ravimeid ainult peale seda, kui kohus selgitas, et kostja peab enda kulusid tõendama, enne oktoobrit 2021 ei ole kostja ühtegi ravimit lapsele ostnud. Hageja vaidleb vaba aja veetmise ja kooli jaoks vajalike asjade kulutustele ning ürituste, meelelahutuse, puhkuse ja ajaveetmise kuludele vastu täies ulatuses. Kostja väidete kohaselt kulutab ta 10,73 eurot kuus (107,31 eurot 10 kuu jooksul) lapse kooli jaoks vajalikele asjadele. Hageja ei käi koolis ja lähima 2,5 aasta jooksul ei saa kostjal tekkida kulusid kooliasjade soetamiseks. Hageja ei pea hüvitama kostjale kulusid, mis tal tekivad seoses lapsega vaba aja veetmisel. Lapse vaba aja veetmisega seotud kulud ei ole vajalikud ja nende suurus sõltub iga vanema majanduslikust seisust. Asjaolu, et „laps pidevalt soovib midagi“ ei saa olla põhjuseks ebavajalike kulutuste tekkimiseks ja ei saa olla aluseks antud kulude hüvitamiseks teise vanema poolt. Kostja puhkusega seotud kulud (30.12.2021 lisad 17 ja 18) ei ole vajalikud ja hageja ei pea kostja puhkusekulusid hüvitama. Teised kulud meelelahutusele (30.12.2021 vastuse lisas 19 – 28) ei ole vajalikud ega põhjendatud. Põhjendatud ei ole nõuda meelelahutuskulude hüvitamist, mis ei ole hageja emaga kooskõlastatud ega pole vältimatu lapse arendamiseks. Ilmselge, et meelelahutus on vajalik lapsele ja on osa lapsele vältimatult vajalikust arengust, kuid meelelahutus ei pea olema kallis ja rahaliselt koormav. Tallinnas on piisavalt palju tasuta üritusi, piletid muuseumites on lastele tasuta, multikaid ja filme saab vaadata kodus.
24.30.03.2022 tegi maakohus asjas nr xxx määruse, mille resolutsiooni punkti 1 ja 2 kohaselt viibib laps isaga paarisnädalal esmaspäeval kuni järgneva nädala esmaspäeva hommikul kuni lasteaia või kooli alguseni ning järgmisel paarisnädalal reedel, laupäeval, pühapäeval ning järgneva nädala esmaspäeval kuni lasteaia või kooli alguseni (lisa: kohtumäärus asjas nr xxx). Kohtumääruse põhjenduste punkti 2.3. kohaselt viibib laps isaga käesoleval ajal 9 päeva kuus. Kohtumäärus asjas nr xxx on osaliselt vaidlustatud lapse ema poolt, kuid määruse resolutsiooni punktid 1-10 jäid vaidlustamata ja jõustusid 14.04.2022. Seega on määrus jõustunud osas, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures ja määruse resolutsiooni punktides 1-10 määratud suhtlemiskord on lapse vanematele siduv. Hageja palub võtta antud asjaolu arvesse kohtulahendi tegemisel käesolevas asjas.
25.Istungil märkis hageja, et keskmiselt viibib laps isaga 8 ööpäeva kuus.
KOSTJA VASTUS
26.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja märkis, et hagiavaldusavaldus on pahatahtlik, kostjat üllatav ning koormab põhjendamatult kohut. Laps viibib väga suure osa ajast isaga ja lapse isa kannab märkimisväärsed kulud lapsele. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses, hageja on ülepaisutanud lapsega seotud kulud ning on arvutanud kulud lapsele ebaõigesti. Näiteks nõuab hageja lasteaia eest tasumist ka suvekuu eest ehk ajal, millal tegelikkuses on puhkus ja lasteaia eest tasuda vaja pole (samuti nõuab veebruari, märtsi ja aprilli eest, kuigi laps lasteaias ei käinud ja tasuda pole vaja olnud, lisaks ei käinud laps ka juulis). Seoses tantsudega käis laps ühtlasi alles kaks kuud ja ülejäänud ajal ei ole käinud tantsukursustel seoses COVID-19-ga jne. Ka muud kulud on arvutatud ebaõigesti ja ülepaisutatud või arvestatud topelt. Lisaks eeltoodule eksitab hageja faktiliste asjaolude osas kohut, muuhulgas ka päevade arvu osas, millal lapse isa viibib koos lapsega (ehk millal laps elab isa juures). 8(24)
27.Kostja selgitab, et alates vanemate lahkuminekust ja ka tänase päevani kehtib vanemate vahel kokku lepitud suhtluskord lapsega, nimelt, alates veebruarist (ehk ca 8,5 kuud) toiminud kokkuleppe kohaselt laps viibis ja ka jätkuvalt viibib koos isaga üks nädal, mis on "pikk" ehk 7 päeva (võtab esmaspäeval lasteaiast ja viib järgmisel esmaspäeval lasteaeda). "Lühikesel" nädalal viibib laps isaga alates reedest esmaspäevani ning alles peale lasteaeda võtab ema esmaspäeval last enda juurde. Lisaks on vanemate vahel kokkulepe, et lisaks kokkulepitud päevadele viibib laps täiendavalt 2 nädalat järjest vanemaga, kellel on puhkus, kokku 4 nädalat aasta jooksul. Taoline kokkulepe kehtib ja toimib tänase päevani (vt lisa 1, kalender). Lisaks võtab isa last enda juurde ka täiendavalt vastavalt lapse isa ja ema kokkulepetele.
28.Laps viibis koos isaga: • veebruaris 5,6,7,12,13,14,19,20 ja 21 kuupäevadel. (9 päeva) • märtsis 1,2,3,4,5,6,7,19,20,21,22,28,29,30 ja 31 kuupäevadel. (15 päeva) • aprillis 1,2,3,4,16,17,18,25,26,27,28,29,30 kuupäevadel. (13 päeva) • mais 1,2,8,14,15,1,24,25,26,27, 28, 29,30 kuupäevadel. (13 päeva) • juunis 6,7,8,10,11,12,13,21,22,23,24,25,26,27 kuupäevadel. (14 päeva) • juulis 3,4,9,10,11,19,20,21,22,23,24,25 kuupäevadel. (12 päeva) • augustis 2,3,4,5,6,7,8,9,10,11,12,13,14,19,20,21,30,31 (18 päeva) • septembris 1,2,3,4,5,10,18,19,27,28,29,30 (12 päeva) • oktoobris 1,2,3, 15,16,17 (hetkeseisuga 6 päeva kuid tulemas üks pikk nädal isaga ehk vähemalt veel 7 päeva), ehk oktoobris vähemalt 13 päeva. Eelnevast on näha, et laps viibib koos isaga pool oma ajast.
29.Alles hagiavalduses mainib hageja esimest korda seda, et ta soovib saada elatist tagasiulatuvalt, varasemalt ei ole sellest kunagi juttu olnud. Tegemist kostja jaoks üllatava nõudega (v.a. augustikuu nõue summas 200 eurot). Seoses 2021. a augustikuuga selgitab kostja, et laps viibis koos isaga (isa puhkuse ajal) rohkem kui pool kuud, mistõttu ei saa väideta elatise tasumine kõne alla tullagi. Isa kulud sellel perioodil olid ka väga suured, kuna koos lapsega väga palju reisiti.
30.Hageja seaduslikul esindajal on tegelikkuses olemas korter, mis ei ole koormatud laenumaksega. See on hageja ema enda valik, et ta otsustas teostada täiendava investeeringu ja endale igakuiselt teise korteri arvelt investeeringuna korteri laenumakseks raha hankida. Kostja ei ole nõus tasuma lapse ema laenumakse osa, enamgi saab ta selle laenu arvelt teha aasta lõpus mahaarvamisi ja saab EMTA-lt tagasi rahalised vahendid. Seejuures ka kostjal on laenumaksega ostetud korter, mille eest ta tasub igakuiselt ca 150 eurot. Seega on kulud võrdväärsed. Kostja viitab, et ta kannab samad kulud nagu ka lapse ema, lisaks kannab ka eesti keele kursustega seotud kulud 12 eurot nädalas ehk ca 52 eurot kuus ning ka teised kulud lapsele.
31.Kostja märgib, et lõviosa hageja poolt toodud kuludest on lapse ema püsikulud ja ta oleks pidanud need tasuma ka siis kui lapse ema elaks üksi (nt TV, internet, laen, kommunaaltasu, kulud elektrile). Seejuures lõviosas ostab riideid ja jalanõud siiski lapse isa. Käesoleval juhul osaleb lapse isa lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel tegelikkuses suuremat rolli kui lapse ema. Seega ei ole mistahes alust elatise tasumiseks.
32.Hageja vastusest tulenevalt on näha, et laps viibib isaga hageja käsitluse järgi keskmiselt 10 päeva kuus ning seega kuulub rakendamisele alates 01.01.2022. a kehtiva 9(24)
Perekonnaseaduse redaktsiooni §101 lg 6. Ehk tuleks elatise summat vähendada proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
33.Hageja hinnang isaga veedetud ajale on aga ebaõige, kuna alates veebruarist tänaseni kehtinud (ehk faktiliselt kehtinud) graafiku kohaselt laps viibis ja ka jätkuvalt viibib koos isaga üks nädal, mis on "pikk" ehk 7 päeva (isa võtab esmaspäeval lasteaiast ja viib järgmisel esmaspäeval lasteaeda). "Lühikesel" nädalal viibib laps isaga alates reedest esmaspäevani ning alles peale lasteaeda võtab ema esmaspäeval last enda juurde, seejärel graafik kordub (ehk keskmiselt on laps isaga ca 3 nädalal kuus). Vanemate vahel on ka kokkulepe, et lisaks viibib laps täiendavalt 2 nädalat järjest vanemaga, kellel on puhkus, kokku 4 nädalat aasta jooksul. Lisaks on vanemad suutnud leppida kokku sotsiaaltöötaja juures suhtluskorra osas perioodil 20.12.2021-02.01.2022, mille kohaselt 20.12.2021 lapse isa võtab tütre lasteaiast ja veedab temaga aega kuni 27.12.2012; 27.12.2021 lapse ema võtab oma tütre lasteaiast ja veedab temaga aega kuni 01.01.2022; 01.01.2022 kell 13:00 lapse isa võtab tütre aadressilt xxx ja viib 03.02.2022 hommikul lasteaeda. Samas kokkuleppes ära toodud suhtluskord, mis kehtis vanemate vahel, ehk paaritu nädala reedest kuni esmaspäevani (ehk 4 päeva) on laps koos isaga ja järgmisel paaritul nädalal 17-24.01.22. a on laps koos isaga. Nähtuvalt isegi antud dokumendist viibib laps koos isaga üle 10 päeva kuus, tegelikkuses detsembris siis 1,2,8,9,10,17,18,19,20,21,22,23,24 ehk 14 päeva. Lapse ema arvestab enda ja lapse isa poolt veedetava aja lapsega ebaõigesti, näiteks ei arvesta ta neid päevi kui isa võtab lapse reedel lasteaiast, samuti ei arvesta ta ka esmaspäeva, millal laps viibib koos isaga ca 8 või 8,15-ni (või lausa 10.00-ni või 16.00 kui laps on nt haige), ehk aega millal isa viib lapse lasteaeda/ema juurde ja ema võtab ta lasteaiast alles peale kell 17.00 või lausa 17.30 (samas kui lapse ema arvestab enda ajaks lapse lasteaias viibimise reedel ja esmaspäeval). Kui rääkida perekonnaseaduses sätestatud uuest mõistest ööpäev, siis olekski loogiline kohaldada lühikese nädala puhul neljast päevast reedest esmaspäevani koosneks 3 ööpäeva (ehk möödub täpselt 3 ööpäeva sellest kui isa võtab last lasteaiast ja ema võtab seejärel esmaspäeval last lasteaiast) ja pikal nädalal esmaspäevast esmaspäevani oleks 7 ööpäeva. Kuna aga nädalaid on kuus keskmiselt 5, siis paratamatult langeb veel kas poolik või terve nädal, mida laps veedab koos isaga. Ning tulebki kindlasti üle 10 ööpäeva kuus, ehk ca 12-13 ööpäeva (kui arvestada veel lisaks puhkusel järjest veedetava aega kaks nädalat talvel ja kaks nädalat suvel, siis tulebki välja, et pool aega viibib laps isaga).
34.Lisaks veedetud ajale kannab lapse isa märkimisväärseid kulusid lapsele, kuna lapsel on kaks (kodu ema juures ja kodu isa juures, seejuures lahutuse ajal andis isa ära kõik lapse esemed ja ka ühise kodu ära ning peab käesoleval juhul kõik need asjad lapsele uuesti soetama, muuhulgas mööbli, korterisse kuhu varsti kolitakse). Paratamatult vajab laps lisaks eeltoodule riideid, esmatarbekaupu, toitu, pesemis- ja pesuvahendeid, ravimeid ning muid eluks vajalike asju mõlemas kodus. Kostja elab hetkel koos lapsega ja oma emaga ühetoalises korteris, kuid soetas kahetoalise laenuga korteri selleks, et ta saaks kahekesi koos lapsega elada peale varsti lõppevat remonti. Kostja kulud lapsele on olnud alates veebruarist 2021. a keskmiselt 573,32 eurot ja alates kolimisest lisandub veel 3,06 eurot seoses TV ja internetiteenuse kallinemisega (võetakse sama pakett nagu hagejal). Kostja on ta tasunud alates veebruarist 200 eurot lapse emale n-ö lapse kulude katteks, kuid need summad ei olnud seotud reaalsete kuludega lapsele. Seda summat tasus Y, kuna 10(24)
lapse ema ähvardas, et selle summa tasumata jätmisel ei võimalda ta kostjal last näha. Nii see ka juhtus augusti kuus.
35.Lisaks sellele, et laps viibib Yga ja kostja kannab püsikulud lapsele keskmiselt 573,32 eurot kuus, siis täiendavalt toimusid isal lapsega järgnevad üritused: • 06.06 - vaatamisväärsused Kadriorus (makse sularahas) vähemalt 7.00 eurot; • 12.06 - käisid McDonaldsis 15.90 eurot (väljavõte on olemas), Kadrioru vaatamisväärsustes 8.50 eurot; • 13.06 - jalutasid vanalinnas (sularaha, on jäätisega foto), atraktsioonid 23.00 eurot; • 23.06 -käisid Kabernõmme rannas, mis toob kaasa kütusekulu; • 25.06 - sõit Mustvee järve äärde 165 km (ca 20 eurot bensiin), hotell 55 eurot (broneering); • 26.06 - terve päev reisitud + piknikud - kulud kütusele jne; • 03.07 - käisid lapse sõbra Eva sünnipäeval (sularaha kingitusena) 30 eurot; • 04.07 - Vembu Tembumaal Kurtnas - 26 km 20.00 eurot sissepääs lapsele (sularaha), toitlustamine ka sularaha eest ca 10.00 eurot. Tagasiteel tegid söögipeatuse 5.00 eurot lapse kohta; • 10.07 - Harkus ujumas, ostsime täispuhutava rõnga ja käevoldid (ca 6.00 eurot); • 11.07 - Sky Park 12.00 eurot; • 22.07 - Kadrioru atraktsioonid, labürint - 7.00 (sularaha); • 23.07 - Löwenruh park + restoran. Restoran 17.50 eurot (kassa), lapsele pool, batuut 3.00 eurot • 24.07 - Shtromka, kirjutusmasinal sõitmine 6.60 (väljavõte), Löwenruh batuudipark 6.00 (väljavõte); • 25.07 - Harku. Ujuma; • 04.08 - Jurmalasse sõit 350 km (bensiin mõlemas suunas 97,93). Ööbimiskoha eest tasumine 680.00 eurot (väljavõte ülekandest broneerimisele ja broneerimisele); • 05.08 - sõit Riiga, bussiekskursioon lapsele 7.00 eurot, jõeretk 10.00 eurot lapsele (tasutud sularahas); • 06.08 - rongiga Jurmalasse 7.47 eurot, kohvikus 18.00 eurot; • 07.08 - matk veeparki 35.00 eurot, söömine Lidos 11.40 eurot; • 08.08 - sõit Tallinnas, toitumine kohvikus 15.00 eurot; • 10.08 - Löwenruh pargi batuudid 6.00 eurot; • 11.08 - Polli loomaaed 40 km 15.00 eurot (pangakonto väljavõte); • 13.08 - Kadrioru vaatamisväärsused 26.00 eurot (pangakonto väljavõte); • 14.08 - Sõit metsa (Kahala 40km), Skypark 11.00 eurot (pangakonto väljavõte); • 20.08 - Tivoli 12.00 eurot + 8.00 eurot (vt lisa 23); • 21.08 - Sõit metsa (Kahala 40km). Tivoli 7.00 (väljavõte); • 31.08 - Tivoli 4.00 eurot + suhkruvatt 3.00 eurot; • Kütusekulud seoses reisiga 61,35 ja 36,58 eurot; • 3.09 - Tivoli 13.00 (sularaha, terminal ei töötanud); • 4.09 - Sõit metsa (Kahala 40km). Laps sõbrannaga. Tagasiteel tegime peatuse Olerexis 5.00 eurot lapsele söömiseks; • 18.09 - Sky Park (12.00) + Vaateratas 28.00. Multikad 12,60, vesi, popkorn, maiustused, jne; • 19.09 - Sky Park 11.00 (väljavõte kell 22.00, maksin 4. eest). Multikad 6,00 (väljavõte + foto) vesi, popkorn, maiustused jne.
11(24)
Täiendavalt on lapse isa kompenseerinud oma emale 2025 eurot hüvitamaks kulud, mida kostja ema kannab lapsele. Täiendavalt tekivad kulud seoses erinevate üritustega, nt detsembris Vene Kultuurikeskuses Nukuteatri saali etendus 12,90 eurot.
36.Kostja jaoks jäävad arusaamatuks hageja etteheited keelekursustega seonduvalt, kuna tegelikkuses toetab lapse ema eesti keele kursuseid ja soovib, et laps seal käiks ning isa viiks sinna kursustele ja tasuks kursuste eest ise. Keelekursused on sobivad lapsele ning lapsele on vajalik enne eesti keelse lasteaeda minekut omandada keelt. Lapsele meeldib keelekursustel käia. Kõik kursused, kus käib laps on vajalikud ning lapse ema ei saa üksi otsustada, milline kursus on lapsele vajalik ja milline mitte.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
38.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama 12(24)
pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
39.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (I kd, tlk 4); • hageja seaduslik esindaja ja kostja asusid lahku elama jaanuari lõpus 2021. a; • hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; • hageja veedab kostja juures aega vähemalt 10 ööpäeva kalendrikuus; • hageja seaduslikule esindajale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus; • kostja on hagejale tasunud elatist ajavahemikul 01.02.2021-31.12.2021 2000 eurot; • alates 01.01.2022 on kostja tasunud hagejale elatist 200 eurot kuus (vt mh kostja 15.03.2022 esitatud tõend – pangakonto väljavõte).
40.Hageja palub: mõista kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.02.2021 - 31.08.2021 eest summas 538,94 eurot; mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 248,42 eurot kuus alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
41.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, makstes lapsele elatist; (ii) kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, veetes hagejaga aega 13 ööpäeva kuus ning pidades hagejat sel ajal ülal vahetult ning kandes ka otseselt tema kulusid; (iii) arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega; (iv) hageja kulud ei ole osaliselt põhjendatud, tõendatud ning on ülepaisutatud; (v) vanemate vahel oli suhtluskorra kokkulepe; (vi) hageja ei ole enne hagi esitamist elatisnõudega kostja poole pöördunud, mistõttu tagasiulatuv nõue on alusetu; (vii) hagi on pahatahtlik ja üllatav.
42.Esmalt märgib kohus, et hagiga kohtu poole pöördumine ei saa olla pahatahtlik, eriti olukorras, kus alaealine laps soovib saada kulupõhist ja elulaadil põhinevat ülalpidamist. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja kostjat kohtussepöördumise soovist ei teavitanud, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja vastavad väited on asjassepuutumatud.
43.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 565,42 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist summas 248,42 eurot kuus (2021. a osas alla miinimummäära, perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022. a 4,98 eurot üle 13(24)
miinimummäära, s.o 248,42 vs 243,44; alates 01.04.2022. a alla miinimummäära, s.o 248,42 vs 255,64), on tal kohustus kulude suurust tõendada üksnes perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 osas. Siiski on hageja oma kulude kohta tõendid esitanud ning kohus analüüsib neid allpool.
44.Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Eluasemekulud
Kulu suurus, eurot 123,33
Kommunaalkulud 42,45 (vesi, kanalisatsioon, prügivedu, jm vastavalt KÜ arvele)
Elekter
6,04
TV ja internet
12,48
Kohtu kommentaar Hageja ema maksab igakuiselt laenu summas 370 eurot (dtl 153 – konto väljavõte), milles hageja osa 1/3 laenumaksest on 123,35 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kommunaalkulude suurus alates 01.02.2021 - 31.08.2021 on kokku 764,03 eurot 7 kuu eest (dtl 130136 – arved), so keskmiselt 127,33 eurot kuus. Korteris elavad hageja, ema ja hageja vend, so 3 inimest. Seega keskmine igakuine suurus 42,45 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Elektrikulud perioodil 01.02.202131.08.2021 on kokku 126,93 eurot (dtl 137-150 – arved), so keskmiselt 18,13 eurot kuus (126,93/7kuud). Korteris elavad ja tarbivat elektrit kolm inimest, seega on keskmine igakuine kulu elektrile 6,04 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Igakuine kulu TV ja internetile on 37.46 eurot (dtl 151-152), so hageja osa 12,48 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
14(24)
Toit
126,90
Pesuvahendid
8,28
Tervisehoid, vitamiinid, 11,98 kreemid
Lasteaia tasu
58,05
Tantsude huviring ja 47,91 rõivad tantsude huviringi jaoks
On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kulud toidule perioodil 01.02.2021 - 31.08.2021 on 2664.82 eurot (dtl 154-201), so keskmiselt 380,69 eurot kuus. Toit ostetakse kolmele pereliikmele, seega kulud ühele on 126,90 eurot kuus. Pesupulber Persil 1.17 kg (5,99/2= 3.00), pesuloputusvahend Lenor 2.79, Wanish 5.29, puhastuskreem Cif (2,59), nõudepesuvahend (2,69) + nõudepesukapslid 8.49, kokku 24,85, ühe inimese peale 8,28 eurot kuus. Tõendamata, kuid tegemist on üldteada kuludega, mis on põhjendatud. D-max Kids vitamiinid (6,17 eur x 3), ninasprei Humer (11,97 eur x 2), kreem atoopilise dermatiidi korral Atoderm (17,99 x 2), õli vanni jaoks Babe(14,74 eur), Lõhe Omega 3-6-9 16,88 *3 kokku 143,81, aastas, so 11,98 eurot kuus. Arvestades üleüldist vajadust ravimite ning vitamiinide jms osas, leiab kohus, et kulu on põhjendatud. Tõend hageja 09.11.2021 dokumendi lisa 8 – pangakonto väljavõte. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille 10 kuu keskmine suurus on 58,05 eurot. Laps käib tantsude huviringis ja selle igakuine kulu on keskmiselt 27,38 eurot (hageja 09.11.2021 dokumendi lisa 9 – pangakonto väljavõte). Tantsude jaoks on vaja järgmised rõivad aasta jooksul trikoo (10 eur/tk), kaks paari sukkpüksi (5 eur paar, kokku kaks paari aastas 10 eur, dtl 202), tantsusussid (15 eur/ üks paar, dtl 202), kokku 35 eurot aastas, 2.91 eurot kuus. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
Kulud riietele, jalanõudele ja isiklikele asjadele 7 kuu eest on kokku 682,33 eurot (dtl 208-217), so keskmiselt 97,48 eurot kuus. Kulud hageja talveriietele ja jalatsitele novembris ja detsembris on 227,13 eurot (vt hageja 30.12.2021 dokumendi lisa 2). Seega hageja kulud riietele 9 kuu eest on 909,46 eurot, so 101,05 eurot kuus. Tegemist on vältimatu, põhjendatud ja vajaliku kuluga. Tõendamata. Siiski on ilmne, et sellises vanuses lapsel nimetatud kulud esinevad. 10 eurot kuus on eluliselt usutav, arvestades nimetatud esemete tavapärast maksumust. Kohus loeb kulu suuruse mõistlikuks. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
548,47 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus ema poolt hagejale tehtavate põhjendatud ja vajalike kulutuste suuruseks 548,47 eurot kuus.
45.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus leiab, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Kohus arvestab seda allpool.
46.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
16(24)
47.Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult lapse kulusid kandes). Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
48.Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hageja viibimiskoht olnud kostja juures. Pooled ei vaidle, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 10 ööpäeva kalendrikuus (istungil märgitud 8 ööpäeva jätab kohus tähelepanuta – TsMS § 231 lg 3), kuid kostja leiab, et tegelikkuses viibib hageja tema juures koguni 13 ööpäeva kalendrikuus. Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata. Kostja esitatud kalender (dtl 231) ei ole tõend, kuivõrd on kostja enda poolt koostatud. Istungil tunnistajana ütlusi andnud D on kostja ema, kes eelduslikult on huvitatud vaidluse lahendamisest oma poja kasuks. Lisaks kasutas tunnistaja istungil ütluste andmisel kirjalikke märkmeid (vt 15.03.2022 istungiprotokolli lisa), mis olid tunnistajale koostatud kostja enda poolt. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja ütlused tõendina väärtusetud ning kohus selle pinnalt kostja väiteid tõendatuks ei loe. Seega on kohus seisukohal, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 10 ööpäeva kalendrikuus. Sellise elukorralduse jätkumist kinnitab ka tsiviilasjas nr xxx tehtud suhtluskorra kohtulahend, mis näeb ette, et laps veedab isaga aega paarisnädalal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval ning järgneva nädala esmaspäeva hommikul kuni lasteaia või kooli alguseni; laps viibib isaga 17(24)
järgmisel paarisnädalal reedel, laupäeval, pühapäeval ning järgneva nädala esmaspäeval kuni lasteaia või kooli alguseni (lisanduvad pühad, tähtpäevad ja puhkused).
49.Kostja väidab, et ajal, mil laps on tema juures, katab ta lapse kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul lapsele igakuiselt ca 573,32 eurot järgevalt: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Eluasemekulud
Kommunaalkulud
47,32
Elekter
7,84
TV ja internet
9,66
Kohtu kommentaar CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris ning sellega seonduvalt ei ole esile toodud ei laenukohustust ega ka kasutuseelise väärust. CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris. XXX korteri kommunaalkulud on keskmiselt 69.86 eurot (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 2). Kuivõrd eluruumi kasutab kokku 3 inimest, tuleb kulu jagada kolmega ning hageja osa kuludest on seega 23,29 eurot kuus. CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris. XXX korteri elektrikulu on keskmiselt 20,59 eurot kuus (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 4). Kuivõrd eluruumi kasutab kokku 3 inimest, tuleb kulu jagada kolmega ning hageja osa kuludest on seega 6,86 eurot kuus. CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris. XXX korteriga seotud kulu on 28.97 kuus (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 6). Kuivõrd eluruumi kasutab kokku 3 inimest, tuleb kulu jagada kolmega ning hageja osa kuludest on seega 9,66 eurot kuus.
18(24)
Toit
149.10
Pesuvahendid
6,47
On üldteada, et inimesed (sh hageja) vajab elamiseks toitu ning et toidu soetamiseks tuleb kulutada raha. Kostja on esitanud tõendid toidukulude kohta kahekuuse perioodi osas (kostja 30.12.2021 dokumendi lisad 8-9) ning leidnud arvestuslikult, et hageja toidukulu on 149,10 eurot. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kulu ei ole üldist toidukaupade maksumust ning hageja vanust arvestades ülemäärane. Hageja väited seoses pangakaardi numbritega on tõendamata. Kostja märgitud toidukulu on tekkinud kolme inimese peale kokku ning see on kohtu hinnangul eluliselt usutav. Hageja väited selle kohta, et arvestamisele kuuluvad kulud, mis on tehtud üksnes neil päevil, mil hageja oli kostja juures, on asjakohatud. Toiduaineid võib osta mistahes ajal, kuivõrd üldiselt ei eelda need kohest tarvitamist ja säilivad kauem kui üks päev. Kostja märgib, et kulu suurus on 62,29 eurot, millest 10,38 eurot kuus on hageja kulu (vt (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 10). Kohtu hinnangul on kulu tõendatud ja vajalik suurus 38,82 eurot (arvestamata on jäetud korduvad samalaadse toote ostud). Kulu on tekkinud kolme isiku peale ning kahe kuu jooksul nagu kostja märkis. Seega on hageja osa 6,47 eurot.
19(24)
Tervisehoid, vitamiinid
7,01
Riided ja jalanõud
Kostja märgib, et aastakulu on 144.40 eurot ning hageja kulu on seega 12.03 eurot kuus (vt kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 12). Kohtu hinnangul on tõendatud ja vajalikud järgmised kulud: Quixx 9.50 x 2 = 19; Lohe multivitamiin 14.18 * 3 = 28,36 (täiendava Dvitamiini võtmine ei ole vajalik ja lubatav, kuivõrd multivitamiin juba sisaldab päevast vajalikku kogust); imemistabletid (ravim) - 7,13 x 2 = 14,26 eurot; 22,53 eurot kreem. Kulud kokku 84,15 eurot, kulu ühes kuus seega 7,01 eurot. Kuivõrd laps veedab märkimisväärse osa ajast kostja juures ja vanemate vahelised suhted on halvad, on mõistetav, et lapsel on ka isa juures teatud vitamiinid, ravimid ja kreemid. Kostja märgib, et kulu suurus (sisaldab ka riideid tantsukursuste jaoks) on 217.85 : 2 kuud = 108.92 kuus lapsele (vastavate asjade ost toimub kord kahe kuu jooksul, mistõttu on arvestatud perioodiks kaks kuud, samamoodi on riiete soetamine toimunud alates veebruarist 2021. a). Kohus märgib, et kulu suurus on arvestatud vääralt ning see on ebamõistlikult suur. Ei ole millegagi põhjendatud väide, et riiete kasutuskestus on 2 kuud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta igakuiselt ostaks enam kui 100 euro eest lapsele riideid, veelgi enam olukorras, kus hageja ema on samuti märkimisväärses ulatuses lapsele riideid ostnud ning lapse peamine elukoht on ema juures. Kuivõrd laps veedab märkimisväärse osa ajast kostja juures ja vanemate vahelised suhted on halvad, on mõistetav, et lapsel on ka isa juures teatud riideesemed. Seetõttu loeb kohus kostja poolt tehtavate kulude mõistlikuks suuruseks 30 eurot kuus.
20(24)
Vaba aja vahendid kunstitarbed
veetmise 10,73 ja
Eesti keele kursused
Psühholoog Meelelahutus, ajaviide
Kokku:
Hageja kulu suurus ühes kuus 10,73 eurot (vt kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 13). Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Kulu on vajalik lapse arengu tagamiseks ning annab võimaluse loominguliselt vaba aega veeta. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eesti keele õppimine juba varajases nooruses on vajalik, eriti olukorras, kus tegemist ei ole lapse emakeelega. Keeleõpe tagab lihtsama toimetuleku lasteaias, koolis ja üleüldse tulevases elus. Asjaolu, et kulu ei ole vastaspoolega kooskõlastatud, ei oma tähtsust. Vanemate vahelised suhted on keerulised ning kooskõlastamist ei ole mõistlik ega põhjendatud kulu kandmise eeltingimusena sätestada. Tõendamata. Kostja on esitanud hulganisti tõendeid seoses lapsega ajaveetmise ja meelelahutusega (vt kostja 30.12.2021 dokumendi lisad 17-29). Kohus leiab, et nimetatud kulud on küll lapse elus vajalikud, kuid mitte sellises määras nagu kostja neid kandnud on. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 30 eurot.
285,31 eurot
50.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja viibis kostjaga 10 ööpäeva kuus s.o 33,33% ajast ning seega hageja seadusliku esindajaga 66,67% ajast, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada mõlema vanema kantud eluasemekulude, hügieenikulude ja toidukulude osas. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 171,82 eurot, hügieenikuludest 8,28 ja toidukuludest 126,90 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 33,33% võrra, kuna laps viibib 33,33% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 114,55 eurot (171,82 – (171,82 x 33,33%)). Hageja seadusliku esindaja poolt kantava hageja hügieenikulu suuruseks 5,52 eurot (8,28 – (8,28 x 33,33%)). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja toidukulu suuruseks 84,60 eurot (126,90 – (126,90 x 33,33%)). 21(24)
51.Kohus on leidnud, et iga hageja osa kostja igakuistest eluasemekuludest on 55,16 eurot, hügieenikuludest 6,47 ja toidukuludest 149,10 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 66,67% võrra, kuna laps viibib 66,67% ajast ema juures ning ema kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on kostja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 18,38 eurot (55,16 – (55,16 x 66,67%), hügieenikulu suuruseks 2,16 eurot (6,47 – (6,47 x 66,67%) ning toidukulu suuruseks 49,70 eurot (149,10 – (149,10 x 66,67%).
52.Eeltoodust tulenevalt oli hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 446,14 eurot: o eluasemekulud 114,55 eurot; o toit 84,60 eurot; o tervisehoid, vitamiinid 11,98 eurot; o lasteaed 58,05 eurot; o huviring 47,91 eurot; o riided jalanõud 101,05 eurot; o hügieen 5,52 eurot; o TV ja internet 12,48 eurot; o kunstitarbed, raamatud 10 eurot. -
isa juures tekkinud kulud 209,64 eurot: o eluasemekulud 18,38 eurot o hügieen 2,16 eurot; o toit 49,70 eurot; o TV ja internet 9,66 eurot; o tervisehoid, vitamiinid 7,01 eurot; o riided jalanõud 30 eurot; o vaba aja veetmise vahendid ja kunstitarbed 10,73 eurot; o eesti keele kursused 52 eurot; o meelelahutus, ajaviide 30 eurot.
Lapse igakuised kulud on kokku 655,78 eurot (446,14 + 209,64).
53.Hagejale mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülal märgitu kohaselt 655,78 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 595,78 euro (655,78 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 297,89 eurot kuus (595,78 / 2). Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis hageja kulusid vahetult summas 209,64 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 88,25 euro ulatuses (297,89 - 209,64).
54.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada 2021. a puudutavas osas osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis summas 88,25 eurot alates 01.09.2021 kuni 31.12.2021.
55.Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5 sätestatut. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 213,44 eurot perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022. Alates 01.04.2022 on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 225,64 eurot (lapsetoetuse mahaarvamise järgselt). 22(24)
Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et hageja igakuised kulud on suuremad, kui perioodil 01.01.2022 - 31.03.2022 kehtinud ja alates 01.04.2022 kehtima hakanud seadusjärgne elatise miinimummäär eeldab (hageja kulud 548,47 eurot kuus vs seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 486,88 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused; seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus alates 01.04.2022 511,28 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused), lähtub kohus sellest, et hageja kulud on 548,47 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 488,47 euro (548,47 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 244,24 eurot kuus (488,47 / 2).
56.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Viidatud säte reguleerib vahetu ülalpidamise andmise varasemat korda (mis põhines eelkõige Riigikohtu lahenditel nr 3-2-1-165-13 ja nr 3-2-1-56-15) mõnevõrra erinevalt. Kohus on ülal tuvastanud, et laps viibib kostja juures 10 ööpäeva. PKS § 101 lg-s 6 sätestatust tulenevalt on elatise suurus seega 162,83 eurot (10 päeva on x% 15 päeva on 100%; (10 päeva x 100%)/15 päeva=66,67%; 244,24 x 66,67%). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 162,83 eurot.
57.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2021 31.08.2021 eest summas 538,94 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kohus on ülal leidnud, et 2021. a eest pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt elatist 88,25 eurot, kuivõrd andis hagejale märkimisväärses ulatuses vahetut ülalpidamist ajal, mil 23(24)
veetis temaga aega. Pooled ei vaidle, et lisaks eeltoodule on kostja hagejale tasunud elatist ajavahemikul 01.02.2021-31.12.2021 kokku 2000 eurot. Tegelikkuses pidanuks kostja tasuma hagejale elatist ajavahemikul 01.02.2021-31.12.2021 kokku 970,75 eurot (88,25 x 11). Seega on kostja tasunud hagejale elatist rohkem kui pidanuks ning hagejal puudub kostja vastu tagasiulatuv elatisenõue. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata.
58.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kuu eest ette, so elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 05. kuupäeval hageja ema poolt kostjale teatavaks tehtud arvelduskontole, makse selgituseks märkida „elatis ja mis kuu eest“.
59.Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
60.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
62.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.2022. a otsusega nr 2-21126009.
24(24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.