Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-1407
Tsiviilasi
XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja (võlausaldaja): XXX(isikukood XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas (Advokaadibüroo Reitsakas, Türi 10c, Tallinn; e-post [email protected]) Puudutatud isik (võlgnik): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Martin Tälli (Aavik&Partnerid Advokaadibüroo, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
19.02.2016, avalikul eelistungil
ning teadis kõikidest liisingulepingutest ja käenduslepingutest. Võlgnik jättis käenduslepingud ümber vormistamata. Võlausaldaja on tasunud käenduslepingute alusel makseid Citadele Leasing&Factoring OÜle, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile ja DNB Pank ASle kokku 75 037,23 €, liisingulepinguid tuleb täita veel summas 14 513,76 €. Tegelikult oleks pidanud kõik summas tasuma võlgnik võlausaldaja asemel vastavalt lepingu p-le 2.2.5. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks vara hävitamise, peitmise või raiskamise tagajärjel. Võlgnikule ja tema abikaasale kuulus ajal (20.10.2015), mil ta võlausaldaja saadetud nõudeavaldusele vastas mittenõustumisega, 653/1860 kaasomandist XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX). 6.11.2015 sõlmisid võlgnik, tema abikaasa ja nende poeg XXX kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille tagajärjel omandas XXX kinnistu ja võlgnikule ühtegi kinnisasja ei kuulu. Võlgnik koos abikaasaga elavad majas edasi. Võlausaldaja on veendunud, et tehingu eesmärk oli muuta võlgnik varatuks. Puudutatud isiku vastuväited Võlgnik esitas võlausaldaja nõudele vastuväite. Võlgnik 15.10.2013 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu rikkumist toime ei pannud. Lepingu p 2.2.5 mõtteks oli selle sõnastusest tulenevalt kokkulepe põhimõttes, mille kohaselt tulnuks võlgnikul sõlmida pärast osaühingu osa müügitehingu jõustumist konkreetselt tuvastamata ulatuses käenduslepinguid ja/või võtta üle konkreetselt tuvastamata isikult konkreetselt tuvastamata ulatuses käenduslepingutest tulenevaid kohustusi. Seega on lepingu p 2.2.5 eesmärgiks ja sisuks müüjate XXXja XXXja ostja XXXOÜ vaheline kokkulepe, mis kohustab füüsilist isikut (võlgnik) sõlmima tarbijakäenduslepingu(d) tuvastamata liisingulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks tuvastamata summa ulatuses ja /või võtma selliseid tuvastamata kohustusi kohustuse ülevõtmise teel. Puudub käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma; tarbijakäendusleping on tühine VÕS § 143 lg 2 alusel. Selleks, et lugeda lepingu p 2.2.5 siduvaks ja kohaldatavaks võlgniku suhtes, peaks sellest olema üheselt võimalik tuvastada võlgniku siduv tahe võtta endale kohustus tarbijakäenduslepingu(te) sõlmimiseks ja/või kellegi poolt sõlmitud käenduslepingutest tulenevate kohustuste ülevõtmiseks. Lepingu p 2.2.5 ei sisalda võlgniku siduvat tahteavaldust: 1) pole võimalik tuvastada, milliste lepingute käendamiseks ja /või käenduste ülevõtmiseks kokku lepiti; 2) puudub rahalise vastutuse maksimumsumma; 3) ei nähtu liisinguandjate nõusolek (VÕS § 175 lg 1, 2). Pärast lepingu täitmist tekkisid pooltel olulised erimeelsused, mis tipnesid võlgniku sooviga lepingu ese müüjatele tagasi võõrandada; faktiliselt on toimunud ühingu äritegevuse tagasikandmine müüjale. Müüjad jätsid valdavas osas täitmata lepingu p 5.2 (ostjale ei antud üle ühingut puudutavat dokumentatsiooni, s h vaidluslauseid liisingulepinguid). Nõue on täies ulatuses ebaselge, võlgnikul puuduvad mistahes kohustused võlausaldaja ees. Nõude olemasolu ja/või puudumine kuulub lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Puudutatud isik taotleb mitte määrata ajutist haldurit ja jätta pankrot välja kuulutamata ning jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiavalduse läbivaatamine on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus lõpetab asjas menetluse, sest võlgniku pankroti välja kuulutamiseks ja ajutise halduri nimetamiseks puudub seaduslik alus. Võlgnik esitas pankrotiavaldusele vastuväited. Võlgniku arvates ei ole nõue selge ning nõue tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse aluseks olev nõue peab olema selge. Võlausaldaja nõue tuleneb notariaalse
lepingu p-st 2.2.5, mille sõnastus on alljärgnev: ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et tema kui ühingu juhatuse liige kohustub enda nimele ümber vormistama kõik käendused, mis on seotud ühingu tegevusest tulenevate liisinglepingutega hiljemalt 15.02.2013. Sellist nõuet ei ole võimalik pidada selgeks ning see, kas võlgnikul tekkis 15.10.2013 osaühingu osa müügilepingu viidatud p-s märgitust kohustus või mitte tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama sätte lg 2 kohaselt jätab kohus pankroti välja kuulutamata olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb PankrS § 15 lg 3 p-s 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Käesoleval juhul on võlgnikuks füüsiline isik. Seega kohaldub PankrS § 31 lg 2 ning vaid võlgniku maksejõuetus ei anna alust pankroti välja kuulutamiseks. PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega, kuna kohus võlgniku vastuväite tõttu leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, kuuluvad kohaldamisele PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1. PankrS § 31 lg 3 punktis 6 sätestatud asjaolu, mis annaks aluse siiski pankroti välja kuulutamiseks, puudub. Menetluskulu Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja ning taotleb võlausaldajalt 720 euro väljamõistmist. Tegemist on õigusabikuludega. Nimekiri sisaldab kinnitust kulude kandmise kohta tsiviilasja nr 2-16-1407 menetlemisega ning kinnitust, et võlgnik ei ole käibemaksukohuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tunnitasumäär on 120 €+ käibemaks. Esindaja on teinud alljärgnevad toimingud: 1) 08.02.2016 nõupidamine klinediga, pankrotiavalduse ja selle lisade analüüs – ajakulu 1 tund; 2) 10.02.2016 vastuväite koostamine ja lisade komplekteerimine – ajakulu 4 tundi. Võlausaldaja menetluskulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus peab võlgniku menetluskulude suurust vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 720 euro suuruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.