Tühistada Tartu Maakohtu 6. juuli 2015 otsus osas, milles tuvastati OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 09.07.2014 sõlmitud Põlva Külmhoone osa, nimiväärtusega 10 000 krooni, müügihinnaga 50 000 eurot, müügilepingu tühisus (otsuse resolutsiooni p 3). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata OÜ Jaama Varahaldus hagi OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused vastu 09.07.2014 sõlmitud Põlva Külmhoone OÜ osa müügilepingu tühisuse tuvastamiseks.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 6. juuli 2015 otsus muutmata.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Jätta läbi vaatamata Põlva Külmhoone OÜ hagi OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks.
3.2.Jätta rahuldamata OÜ Jaama Varahaldus hagi OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta tähelepanuta ja tagastada koos apellatsioonkaebusega esitatud notari õiend ja ringkonnakohtule 01.02.2016 esitatud tõendid.
6.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu
28.novembri 2014 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega keelati Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-l Põlva Külmhoone OÜ osa käsutamine, eelkõige selle võõrandamine kolmandatele isikutele ning osast tulenevate osaniku õiguste teostamine.
7.Menetluskulud maakohtus jätta võrdsetes osades OÜ Jaama Varahaldus ja Põlva Külmhoone OÜ kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Jaama Varahaldus kanda.
8.Välja mõista OÜ-lt Jaama Varahaldus menetluskulud OÜ M.V.Food kasuks 570 eurot ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks 570 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Jaama Varahaldus (hageja I) ja Põlva Külmhoone OÜ (hageja II) esitas 27. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi OÜ M.V.Food (kostja I) ning Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (kostja II) vastu müügilepingu olemasolu ja selle tingimuste tuvastamiseks. Hagejad täpsustasid 25. mail 2015 oma nõuet, paludes kohtule tuvastada kostjate vahel 9. juulil 2014 sõlmitud hageja II osa, nimiväärtusega 10 000 krooni, müügihinnaga 50 000 eurot, müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus. Hagiavalduses ja selle täpsustuses märgitu kohaselt sõlmisid kostjad 9. juulil 2014 hageja II osa müügilepingu. Hagejate arvates on müügileping tühine selle näilikkuse tõttu. Vaidlusaluse tehingu eesmärgiks oli õigusnäivuse loomisega hageja II osanikelt (9. juuli 2014 seisuga OÜ Hatike ja OÜ AH Seenior) 50 000 euro väljapetmine. Kostja II poolt kostjale I tehtud osaluse omandamise pakkumine on esitatud üksnes avalikult kättesaadavatele andmetele tuginedes. Kostja II poolt esitatud pakkumine oli kehtiv kuni osa müügilepingu sõlmimiseni 9. juulil 2014 ja sama päevani oli kostja I valmis vastu võtma ka teisi pakkumisi. Kostja II tegevuseks on valdusfirmade tegevus. Müügilepingus puuduvad tagatised, mis rakenduksid müügilepingu tingimuste täitmata jätmise korral. Kostjal II puudusid müügilepingut sõlmides piisavad rahalised vahendid müügihinna koheseks tasumiseks. Osa tegelikuks väärtuseks on hinnanguliselt 20 000 eurot 50 000 euro asemel. Kostjate vaheline väidetav õigusvaidlus on kunstlik.
2.Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I palus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagejad unustavad, et kuni 2. maini 2014 oli kostja I seaduslik esindaja ise hageja II juhatuse liige. Kuivõrd hageja II puhul on teadaolevalt tegemist äriühinguga, millel oli ja on üksnes likvideerimisväärtus, siis võib hinnata, et kogu hageja II vara õiglaselt osanike vahel ära jagades oleks osa väärtus kõikunud 100 000 – 120 000 euro vahel. Hagejate väide 50 000 euro väljapetmise kohta on arusaamatu. Kuivõrd hageja II viivitas osanike nimekirja esitamisega, tasus kostja II müügihinnast 20 000 eurot. Kostjate vahel on tekkinud õigusvaidlus ülejäänud müügihinna tasumises osas ning kostja I on andnud kostjale II täiendava aja müügihinna tasumiseks.
3.Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II ei ole kostjale I õigusteenust osutanud. Reaalselt osutab kostja II ka inkassoteenuseid, samuti omab kinnisvara ning osalusi. Kostja II ärihuviks oli asjaolu, et hagejale II kuulus 2014. aasta alguses olulise ulatuses kinnisvara. Samas oli näha, et ettevõttes mingit sisulist tegevust ei toimunud. Tegemist oli ettevõttega, mida sai hinnata likvideerimisväärtuse järgi, millest tulenes ka tehingu hind ja müügipakkumine. Kostja II on müügihinnast tasunud 20 000 eurot. Ülejäänud hinna osas on kostjate vahel kokkulepe tasuda see
31.jaanuaril 2015 eeldusel, et erimeelsused on lahendatud. Lisaks probleemidele osanike nimekirja saamisel on hageja II poolt kostjale I teadmata võõrandatud oluliselt alla turuhinna kinnistu.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tegi 6. juulil 2015 otsuse, millega jättis Põlva Külmhoone AS hagi läbi vaatamata, rahuldas osaliselt OÜ Jaama Varahaldus hagi, tuvastas OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 9. juulil 2014 sõlmitud Põlva Külmhoone OÜ osa, nimiväärtusega
10 000 krooni, müügihinnaga 50 000 eurot, müügilepingu tühisuse, jättis rahuldamata OÜ Jaama Varahaldus nõude tuvastada OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 9. juulil 2014 sõlmitud Põlva Külmhoone OÜ osa müügilepingu p-s 4 sisalduva asjaõiguslepingu tühisuse, jättis jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna Tartu Maakohtu 28. novembri 2014 hagi tagamise määruse. Maakohus jättis OÜ Jaama Varahaldus ja Põlva Külmhoone AS menetluskulud OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kanda võrdsetes osades. OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Maakohus määras OÜ Jaama Varahaldus ja Põlva Külmhoone AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 4356,20 eurot (riigilõiv 350 eurot + 4006,29 eurot lepingulise esindaja kulud), mõistis välja OÜ-lt M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-lt OÜ Jaama Varahaldus ja Põlva Külmhoone AS kasuks menetluskulud 2178,10 eurot ning viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt on õiguslik huvi hageja II osa müügilepingu tühisuse tuvastamiseks hagejatest vaid hagejal I kui ühel osanikul tulenevalt hageja II põhikirja p-st 5.2 ning ÄS § 149 lg-st 2. Pärast kohtumenetluses osaühingu osa müügilepingu esitamist 22. jaanuaril 2015 ja haginõude täpsustamist 25. mail 2015, mil kohtult ei soovita enam osaühingu osa müügilepingu olemasolu ja selle tingimuste tuvastamist, vaid viidatud lepingu tühisuse tuvastamist selle näilikkuse tõttu, ei ole hagi enam esitatud hageja II seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus jättis hageja II hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tehingu sisulist hindamist, sest näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega poolte tegelik tahe. Maakohus viitas VÕS § 7 lg-tele 1 ja 2, § 6 lg-le 1 ning TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2. Maakohus nõustus hagejaga I, et investeerimise selge huvi korral võtab mõistlik isik enne pakkumise tegemist ühendust äriühingu juhatuse tegevliikmetega, et hankida vajalikku teavet äriühingu tegevuse, plaanide, strateegia, kasumiprognooside, vara jms kohta, otsustamaks investeeringu otstarbekuse ja tulususe üle. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka pakkumisest nähtuv, et pelgalt avalike andmetega tutvumise põhjal ollakse nõus koheselt tasuma kogu müügihind 50 000 eurot. Maakohtu arvates on ebausutav, et Tallinnas asuv inkassofirma sooviks tegelikkuses omandada vähemusosalust Lõuna-Eesti väikelinnas temaga täiesti erineval tegevusalal tegutsevas äriühingus. Kuna omandatavaks oli vähemusosalus Põlva Külmhoone OÜ-s, mille kaudu ei ole võimalik oma majandushuve maksma panna, oleks mõistlik isik soovinud juhatuselt asjaomast teavet investeeringu eeldatava tasuvusperioodi kohta. Maakohus leidis, et 9. juuni 2014 teavitamisega enne müügilepingu sõlmimist on hageja II kaasosanikele vaid soovitud jätta muljet, et tegemist on reaalse pakkumisega ja, et kostja II tõepoolest soovib 50 000 euro eest kostjale I kuuluvat vähemusosalust. Vaidlusaluses müügilepingus sisuliselt puuduvad tagatised, sh leppetrahv vms õiguskaitsevahend, mis rakenduks lepingutingimuste täitmata jätmise korral. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on ligilähedane seadusjärgsele määrale ning on sarnastes tehingutes tavapäraselt rakendatava viivisemääraga võrreldes ebatavaliselt madal. Kostjal II on äriregistri andmetel maksuvõlg, mis kohtu arvates viitab sellele, et ta ei ole tegelikkuses võimeline koheselt tasuma 50 000 eurot. Ka kostja II esindaja poolt 22. aprilli 2015 kohtuistungil avaldatu, et tal ei olnud müügihinna koheseks tasumiseks raha ning ta lootis selle saada suuliste kokkulepete alusel, kinnitab seda, et kostjatel ei olnud tegelikkuses kavatsust kaasosanikele avaldatud tingimustel osa müügilepingut sõlmida. Kostja II pangakonto väljavõttest nähtub, et raha hageja II osa ostmiseks pärineb kostja I lepinguliselt esindajalt ning see on kostja II kontole ja edasi kostja I kontole kantud pärast OÜ Hatike ja OÜ AH Seenior poolt ostuhinna kahtluse alla seadmist. Ka müügilepingu esitamisega venitamine viitab kohtu hinnangul selle sõlmimisele õigusnäivuse loomise eesmärgil, et kallutada
kaasosanikke omandama osa 50 000 euro eest ilma, et neil oleks võimalus teada saada müügilepingu sisust. Kohtule teadaolevalt on osa müügihinnast 50 000 eurot tasutud vaid 20 000 eurot, mis on sama summa, millise hinnaga kostjale I kuuluva osaluse ostmiseks olid valmis pidama läbirääkimisi kaasosanikud. Kostjate põhjendus müügihinna osalise tasumise kohta ei ole eluliselt usutav. Väidetav õigusvaidlus tasumata osa üle ei ole kostja I lepingulisel esindajal takistanud koostada kostja II kirjalikku vastust hagile. Nimetatud asjaolu kinnitab kostja II tegutsemist kostja I juhtiste kohaselt, mis omakorda lubab järeldada kostjate tegevuse suunatust õigusnäivuse loomisele müügilepingu sõlmimisel. Müügilepingust nähtuvalt on kostjad sõlminud lisaks võlaõiguslikule müügilepingule ka osaluse asjaõiguslepingu, kusjuures poolteks on märgitud kinkija ja kingisaaja (müüja ja ostja asemel). Ka see asjaolu võib viidata tehingu tühisusele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa üldjuhul abstraktne ja neutraalne asjaõigusleping olla näilik. Kuivõrd antud juhul ei ole hageja I vaidlusaluse lepingu pooleks ning asjaõiguslepingu tühisus ei mõjuta tema asjaõigusi, tuleb hageja I vastav nõue jätta rahuldamata. Maakohus jättis TsMS § 162 lg-te 1 ja 4 ja § 163 lg 1 alusel hagejate menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus määras hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4356,20 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 4006,20 eurot lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude jaotust arvestades kuulub kummaltki kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele 2178,10 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 6. juuli 2015 otsuse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas osaliselt OÜ Jaama Varahaldus hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks ning tuvastas OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 9. juulil 2014 sõlmitud Põlva Külmhoone AS osa müügilepingu tühisuse, jättis jõusse hagi tagamise abinõu ning menetluskulud kostjate kanda. Apellandid taotlevad tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning tühistada hagi tagamise määrus. Apellandid paluvad jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 89 lg-t 1 ning seetõttu lubamatult asunud kontrollima kostjate tehtud tahteavaldusi tuvastamaks tehingu näilikkust. Notariaalse osaühingu osa müügilepingu poolte tahteavaldustel on avaldatud tahtele vastavad õiguslikud tagajärjed juba saabunud, mistõttu ei kuulu TsÜS § 89 lg 1 kohaldamisele; 2) on maakohus asunud ebaõigesti ja hagejate fantaseeritud hinnangutele vastavalt tuvastama kostjate väidetavat tahet luua olukord, kus hageja II teised osanikud peaksid kasutama osa ostueesõigust kostja I poolt soovitud hinnaga. ÄS §-st 149, VÕS §-st 244 ja hageja II põhikirja p 5.2 kohaselt on ostueesõiguse teostamine võimalik üksnes samadel tingimustel, millega osa võõrandaja on valmis osa müüma kolmandale isikule. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt oli kostja I õigustatud müüma endale kuuluva osa sellise hinnaga, nagu ta soovis; 3) sai kostja II enne pakkumise tegemist kostjalt I informatsiooni ettevõtte tegevuse ja selle väärtuse kohta. Kostja I seaduslik esindaja olid varasemalt ka hageja II seaduslik esindaja, mistõttu oli tal selline ülevaade olemas. Pakkumine ja osa müügileping põhinesid suuresti sellele, et hageja II omab Põlvas nelja kinnistut, mille koguväärtus hoonestusega on ca 600 000 eurot. Apellandid viitavad TsÜS §-le 65 ja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-101-08 ja 3-2-1-145-04. Põhjendatud ja mõistlik on võtta osa väärtuse hindamisel aluseks reaalne majanduslik väärtus tuginedes hageja II varadele, kasutades seejuures likvideerimisväärtust. Osa väärtuse hindamise juures on arvestatud
vähemusosaluse fakti ning seda, et põhikirjas puuduvad erisätted, mis võimaldaksid osaniku õigusi kaitsta. Apellandid hindasid osaluse tegelikuks väärtuseks 150 000 eurot (1/4 600 000 eurost). Kostja II soov omandada 50 000 euro eest osaühingu osa, mille väärtus on tegelikkuses 150 000 eurot, on ilmne; 4) loob kohtupoolne elulise usutavuse põhjendamine Tallinna ja Põlva vahemaaga formaalloogikaga vastuolus oleva arusaamise, nagu oleks vahemaa määrav osaluse omamisel või osaniku õiguste teostamisel; 5) on maakohus lähtunud ebaõigest eeldusel, nagu oleks müügilepingu sõlmimise päev ka tähtajaks ostueesõiguse teostamise pakkumiste tähtajaks. Pakkumised paluti esitada enne kõnesolevat kuupäeva. Tähtaeg ostueesõiguse soovist teatamiseks anti lähtuvalt hea usu põhimõttest enne notariaalse tehingu sõlmimist. Kui poolte sooviks olnuks üksnes jätta mulje tehingu tegemise soovist, ei oleks loogiliselt võimalik põhjendada reaalset tehingu tegemist; 6) ei ole maakohtu järeldus seoses leppetrahvi ja viivisega kooskõlas hea usu ning lepinguvabaduse põhimõttega. Kostja II ei oleks olnud nõus osa ostma teistel tingimustel; 7) ei ole kostja I lepinguline esindaja vastust hagile koostanud, vaid on apellandi II palvel edastanud temale osaliselt täidetud dokumendi. Kostja I esindaja abi tsiviilasjas temaga samu huve kaitsvale kostjale II ei saa anda alust järeldamaks, et kostja I kontrollib kostja II tegevust; 8) on apellantide vahel käimas õigusvaidlus ostuhinna täieliku tasumise üle. Apellandid saavutasid vaidluses vahekokkuleppe, mille kohaselt tasub kostja II ülejäänud osa ostuhinnast ajal, mil tal on reaalselt võimalik asuda enda õigusi osanikuna teostama ja seeläbi saavutada hageja II juhatuse vastu oleva kahjunõude rahuldamine. Apellandid selgitavad vaidluse tekkimise põhjusi. Vaidlus ostuhinna tasumise hetke üle ei tähenda, et müügilepingu pooltel ei oleks käesolevas tsiviilasjas ühiseid huve; 9) on hagejad seisukohal, justkui näilik oleks olnud esialgne e-kirja teel esitatud pakkumine. Ühelgi juhul ei ole kahtluse alla seatud müügilepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldusi; 10) on asjaõiguslepingus tegemist ilmselge eksitusega, mille on tõenäoliselt notari abi lepingu koostamisel teinud. On ilmne, et poolte tahe on olnud olla nii võla- kui asjaõiguslikus lepingus ostjaks ja müüjaks. Osa kinkimine oleks mõeldamatu, kuivõrd sellise tegevusega tekitaks kostja I seaduslik esindaja ettevõttele otsest kahju ning oleks selle eest vastutav; 11) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4 olukorras, kus kohus on jätnud hagi läbi vaatamata. Apellandid viitavad TsMS § 168 lg-le 2.
6.OÜ Jaama Varahaldus ja Põlva Külmhoone OÜ vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub selgus apellandi II esinduse osas. Vastustajad lähtuvad sellest, et apellatsioonkaebuse on esitanud kostja I, kelle lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat K. Räppo; 2) tuleb apellatsioonkaebuse lisana esitatud õiend tagastada (TsMS § 652 lg 4). Notariaalses müügilepingus sisalduvale juhtisid hagejad tähelepanu 10. veebruari 2015 menetlusdokumendis. Kostjad vastuväited ega selgitusi ei avaldanud. Kostjatel oli võimalik esitada nimetatud tõend esimese astme kohtu menetluses; 3) on maakohtu otsus seaduslik ning põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on järgitav. Kostjad on esitanud vastuolulist ning mittejärgitavat informatsiooni nii müügilepingu sõlmimise kui hilisemalt ka pooltevahelise väidetava õigusvaidluse kohta. Maakohus arvestas kõikide asjaoludega, mis kogumis viitasid kohtu hinnangul sellele, et kostjate vaheline osa müügileping on tühine;
4) ei ole kostjad apellatsioonkaebuses puudutanud 20 000 euro kandmist kostja I esindaja poolt kostja II pangakontole; 5) on kostjate väited ja tõendid omavahelise väidetava õigusvaidluse pidamise kohta eluliselt ebausutavad. Kostjate tegelik soov ei ole kunagi olnud teha osa müügilepingut, vaid jätta teistele hageja II osanikele muljet, et kostja II soovib 50 000 euroga osta kostjalt I temale kuuluv osalus eesmärgiga kallutada teisi osanikke teostama ostueesõigust 50 000 euroga; 6) on vaidlustatud otsus menetluskulude jaotuse osas õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 6. juuli 2015 otsuse osas, milles kohus tuvastas OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 09.07.2014 sõlmitud Põlva Külmhoone osa, nimiväärtusega 10 000 krooni, müügihinnaga 50 000 eurot, müügilepingu tühisuse (otsuse resolutsiooni p 3), ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata OÜ Jaama Varahaldus hagi OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu osaühingu osa müügitehingu tühisuse tuvastamiseks. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus osas, milles kohus tuvastas OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 09.07.2014 sõlmitud Põlva Külmhoone OÜ osa, müügilepingu tühisuse (otsuse resolutsiooni p 3). Kaebust ei ole esitatud maakohtu otsuse peale osas, milles kohus jättis läbi vaatamata Põlva Külmhoone OÜ hagi OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks (otsuse resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata OÜ Jaama Varahaldus nõude tuvastada OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 09.07.2014 sõlmitud Põlva Külmhoone OÜ osa müügilepingu p-s 4 sisalduva asjaõiguslepingu tühisus (otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus kontrollibki TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
8.Asja materjalide kohaselt sõlmisid OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ 09.07.2014 Põlva Külmhoone OÜ osa müügilepingu (tl 77-83). 27.11.2014 esitasid OÜ Jaama Varahaldus ja Põlva Külmhoone OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu müügilepingu olemasolu ja selle tingimuste tuvastamiseks. Hagejad täpsustasid 25.05.2015 oma nõuet, paludes kohtul tuvastada kostjate vahel 09.07.2014 sõlmitud Külmhoone osa, nimiväärtusega 10 000 krooni, müügihinnaga 50 000 eurot, müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus (tl 133-137).
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas OÜ M.V.Food ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vahel 09.07.2014 sõlmitud Põlva Külmhoone OÜ osa müügileping on näilik tehing (TsÜS § 89) ja seetõttu tühine või mitte. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (nt Riigikohtu 4. veebruari 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8; Riigikohtu 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 p 11).
9.Hageja väite kohaselt on vaidlusaluse tehingu eesmärgiks ja sisuks õigusnäivuse loomine selleks, et kallutada Põlva Külmhoone OÜ osanikke teostama osaühingu osa ostueesõigust 50 000 euro eest. Tehingu näilikkust tõendavad hageja arvates järgmised asjaolud: - Kimbutaja Inkassoteenused OÜ poolt OÜ-le M.V.Food esitatud osaluse omandamise pakkumine tugineb üksnes avalikult kättesaadavatele andmetele; - Kimbutaja Inkassoteenused OÜ poolt esitatud pakkumine oli kehtiv kuni osa müügilepingu sõlmimiseni 09.07.2014 ja sama päevani oli OÜ M.V.Food valmis vastu võtma ka teisi pakkumisi; - Kimbutaja Inkassoteenused OÜ tegevuseks on äriregistri andmetel valdusfirmade tegevus; - müügilepingus puuduvad tagatised, mis rakenduksid müügilepingu tingimuste täitmata jätmise korral; - Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-l puudusid müügilepingut sõlmides piisavad rahalised vahendid müügihinna koheseks tasumiseks; - osa tegelikuks väärtuseks on hinnanguliselt 20 000 eurot 50 000 euro asemel; - kostjate vaheline väidetav õigusvaidlus on kunstlik ega vasta tegelikkusele. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole olnud nende tahteavaldused osaühingu osa müügilepingu sõlmimisel näilikud, s.o nad on soovinud reaalselt sõlmida osaühingu osa müügilepingut ning saavutada sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Samuti on kostjad seisukohal, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei tõenda nende tahteavalduste näilikkust.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjate tahtavalduste näilikkust. Hageja poolt esitatud asjaolude alusel ei saa asuda seisukohale, et kostjad ei soovinud tegelikult sõlmida osaühingu osa müügilepingut, vaid tahtsid jätta osaühingu osanikele muljet, et müügileping on sõlmitud hinnaga 50 000 eurot. Osaühingu osa müügileping on võlaõiguslik leping, mille sõlmimisel kohaldub lepinguvabaduse põhimõte (VÕS § 1 lg 1). Lepinguvabadus väljendub lepingu sõlmimise, sisu ja vormi vabaduses. Hageja poolt esitatud väidetavalt näilikkust tõendavad asjaolud puudutavad lepingu sõlmimist ja sisu.
11.Hageja väide, et Kimbutaja Inkassoteenused OÜ poolt OÜ-le M.V.Food esitatud osaluse omandamise pakkumine (tl 16-17) tugineb üksnes avalikult kättesaadavatele andmetele, ei tõenda kostjate tahteavalduste näilikkust. Asjaolu, et osaühingu osa ostja enne pakkumise esitamist ei pöördu osaühingu juhatuse liikme poole täpsustamaks osaühingu plaane, strateegiat, kasumiprognoose jms, ei anna alust asuda seisukohale, et tema tahteavaldus lepingu sõlmimiseks on näilik. Antud juhul on kostjad selgitanud, et osaühingu osa hinna määramisel on lähtutud sellest, et Põlva Külmhoone OÜ-l puudub sisuline majandustegevus ning osaluse väärtus seisneb peamiselt osaühingule kuuluvate kinnistute väärtuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et osaühingu osa väärtus 50 000 eurot on ilmselgelt üle turuväärtuse ning, et tegelik osa väärtus on 20 000 eurot ja, et kostjad leppisid kokku osa müümisel hinnas 20 000 eurot, kuigi näitasid müügilepingus hinnana 50 000 eurot (või ei leppinud üldse hinnas kokku). Kostjate väitel leppisid nad osa müümisel kokku lepingu hinnas 50 000 eurot ning see on osaühingu osa tegelik turuväärtus.
12.Asjaolu, et Kimbutaja Inkassoteenused OÜ poolt esitatud pakkumine oli kehtiv kuni osa müügilepingu sõlmimiseni 09.07.2014 ja sama päevani oli OÜ M.V.Food valmis vastu võtma ka teisi pakkumisi, ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul kostjate tahteavalduste näilisust. See, et ostueesõiguse teostamine toimub pärast notariaalse müügilepingu sõlmimist ostueesõiguse teostamise tähtaja kestel ostueesõigust omava isiku poolt notariaalselt tõestatud avalduse
esitamisega müüjale, ei välista, et müüja teeb koheselt (s.o enne kolmanda isikuga notariaalse lepingu sõlmimist) ostueesõiguslasele ettepaneku lepingu sõlmimiseks.
13.Kostjate tahteavalduste näilisust ei näita see, et Kimbutaja Inkassoteenused OÜ tegevuseks on äriregistri andmetel valdusfirmade tegevus, mis ei ole seotud Põlva Külmhoone OÜ tegevusalaga. Osaühingute osanikeks ei ole ainuüksi isikud, kelle tegevusalad kattuvad osaühingu tegevusalaga. Samuti ei ole asjakohane maakohtu arutlus selle kohta, et usutav ei ole Tallinnas asuva inkassofirma soov omandada vähemusosalust Lõuna-Eesti väikelinnas.
14.Asjakohatu on hageja väide, et tahteavalduste näilikkust näitab see, et müügilepingus puuduvad tagatised, mis rakenduksid müügilepingu tingimuste täitmata jätmise korral. Pooled on vabad leppimaks kokku, kas nad soovivad tagada müügilepingu täitmist või mitte, s.o pooled otsustavad ise, kas ja milliste õiguskaitsevahendite kohaldamises kokku lepitakse. Hageja poolt esitatud asjaolu, et Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-l puudusid müügilepingut sõlmides piisavad rahalised vahendid müügihinna koheseks tasumiseks, ei muuda vaidlusalust lepingut näilikuks. Tegemist saab olla pooltevahelise vaidlusega lepingu täitmise üle. Samuti ei ole asjakohane hageja väide, et kostjate vaheline väidetav õigusvaidlus on kunstlik ega vasta tegelikkusele. Tegemist saab olla lepingu täitmist puudutava vaidlusega, millesse ei saa kolmas isik sekkuda.
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et OÜ M.V.Food lepingulise esindaja poolt Kimbutaja Inkassoteenused OÜ eest kirjaliku vastuse koostamine hagile kinnitab Kimbutaja Inkassoteenused OÜ tegutsemist OÜ M.V.Food juhiste kohaselt, mis omakorda lubab järeldada kostjate tegevuse suunatust õigusnäivuse loomisele müügilepingu sõlmimisel. Ringkonnakohtu arvates asjaolust, et kostjatel on kohtumenetluses sama lepinguline esindaja, ei saa teha järeldust müügilepingu sõlmisel tahteavalduste näilikkuse kohta.
16.Maakohtu põhjenduste kohaselt (vaidlustatud otsuse p 17) viitab tehingu tühisusele asjaolu, et koos müügilepinguga sõlmitud asjaõiguslepingus (lepingu p 4) on poolteks märgitud kinkija ja kingisaaja (mitte müüja ja ostja). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Tegemist on notaripoolse minetusega, sest osa ülekandmine (asjaõigusleping) on kokku lepitud müügilepingu (mitte kinkelepingu) täitmiseks. Asjaõiguslepingus notari poolt poolte ebaõige märkimine ei tõenda kostjate tahteavalduste näilikkust.
17.Koos apellatsioonkaebusega on apellandid esitanud notari õienduse (tl 159). Kuna puuduvad TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud asjaolud, siis jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellantide poolt ringkonnakohtule 01.02.2016 esitatud täiendavad tõendid, sest tõendid ei ole esitatud koos kaebusega vaid hilinenult.
18.Maakohus tagas 28. novembri 2014 määrusega (tl 32-34) hagi ning keelas Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-l Põlva Külmhoone OÜ osa käsutamise ning osast tulenevate osaniku õiguste teostamise kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata, siis kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsuse jõustumisel.
19.Ringkonnakohus jätab hagi tervikuna rahuldamata ning seetõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Antud juhul on OÜ Jaama Varahaldus ja Põlva Külmhoone OÜ kaashagejad ja vastutavad TsMS § 165 lg 1 järgi menetluskulude eest võrdsetes osades. Apellatsiooniastmes vaidlustasid kostjad maakohtu otsust osaliselt, s.o osas, milles kohus rahuldas hagi nende vastu. Kostjad ei vaidlustanud maakohtu otsust Põlva Külmhoone OÜ-d puutuvas osas
ja kuna Põlva Külmhoone OÜ ise kaebust ei esitanud, siis maakohtu otsus on Põlva Külmhoone OÜ-d puutuvas osas jõustunud. Seega ei ole Põlva Külmhoone OÜ apellatsiooniastmes menetlusosaline. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel OÜ Jaama Varahaldus kanda. Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus 22. aprilli 2015 istungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (25. mai 2015). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kostjad menetluskulude nimekirja esitanud, seega ei saa ringkonnakohus kostjate menetluskulusid maakohtus rahaliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad apellantide (kostjate) menetluskulud ringkonnakohtus kokku 2249,58 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 1949,58 eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (v.a I toimingu puhul – Tartu Maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs - tunnitasu 150 eurot). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
11.veebruari 2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades seda, et vandeadvokaatide tunnitasud jäävad vahemikku 130-150 eurot (ilma käibemaksuta), on kostjate lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik. Ringkonnakohus leiab, et kostjate menetluskulud ringkonnakohtus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga välja toodud üksiku toimingu põhiselt. Ringkonnakohus märgib, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vaidlustatud lahendi või vastaspoole dokumendiga tutvumist. Apellatsioonkaebuse (tl 154-157) mahtu ning keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Apellantide lõplike seisukohtade mahtu ning keerukust arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Apellatsioonkaebuse esitamisel on apellandid tasunud riigilõivu summas 300 eurot (18. augustil 2015 on tasutud 30 eurot ja 24. augustil 2015 on tasutud 270 eurot). Kuivõrd apellandid ei ole TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud kinnistust andnud, tuleb apellantide menetluskulud mõista vastustajalt välja ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt moodustavad apellantide menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1140 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 840 eurot (7 h x 120 eurot/h). Seega tuleb OÜ-lt Jaama Varahaldus välja mõista OÜ M.V.Food kasuks menetluskulud 570 eurot ja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks 570 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.