nende Hageja: G V (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: T Z (isikukood: xxx; elukoht xxx; e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: A V (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Angela Jürgenson (OÜ HUGO; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
09.03.2022 kohtuistung hageja lepingulise esindaja Aleksandra Bolšakova, kostja A V ja kostja lepingulise esindaja Angela Jürgensoni osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt A V välja hageja G V kasuks: a. tagasiulatuv elatis perioodi 08.07.2020 - 07.07.2021 eest summas 1000 eurot; b. igakuine elatis perioodi 08.07.2021 kuni 31.12.2021 eest summas 223,62 eurot kuus; c. igakuine elatis alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 192,28 eurot.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja G V on kohustatud tasuma punktis 2.c nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt sama kuu esimesel kuupäeval T Z pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“, märkides sealjuures ära kalendrikuu, mille eest elatis on tasutud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1(17)
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Vanemad elavad lahus viimased 3 aastat, laps elab emaga. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
2.Hageja igakuised kulud on järgmised: Summa ühe kuu kohta, viide 07.10.2021 menetlusdokumendi lisale Kommunaalarved, sh elektrienergia ja 300 eurot (Lisa 3, 4/1-4/2) eluasemekulud (eluaseme laenumakse 420 eurot + kommunaalkulud sõltuvalt hooajast 100-160 eurot + kohustuslik korteri kindlustus makse 52,58 eurot; Hageja elab koos emaga korteris kahekesi, seega kulud lähevad pooleks) Kulud toidule (arvestusest 10 eurot 30 päeva x 10 eur/päev = 300 eurot päevas) Koolis on toitumine tasuta; Hageja on noor poiss, kes mh tegeleb spordiga, seega peale kooli/ trenni Hagejal tuleb hästi toitlustada Kulud hügieentarvetele 50 eurot Sidekulud (mobiiltelefonikulud), lapse 7,99 eurot (Kostja vastuse hagile Lisad 3-12) telefoni number on xxx Kindlustusmaksed ja koolifond 20 + 55 = 75 eurot (Lisa 6/1-6/5) (kogumiskonto pangas lapse jaoks) Interneti kulud 11 eurot (Lisa 5) Koolitatava kulud (mh nt 6,50 eurot – ajakiri „Imeline teadus“ (Lisa Kulu liik
2(17)
ekskursioonid)
12/1) Ekskursioonid koolis 10 eurot (Lisa 12/212/3) Trennid, laps tegeleb juba mitu aastat 110 eurot (Lisa 7/1-7/5) veepologa Eesti Veespordialade koolis Suvelaagrid Eesti Meremuuseum, 3-päevane laager „Mere maailm“ 95 eurot (Lisa 14/1) Linnalaager lastele – kokkame Venezuela moodi 75 eurot (Lisa 14/2) Enerhack Foundation innovatsioonide laager – 100 eurot (Lisa 14/3) Eesti Veespordialade kooli suvelaager 230 eurot (Lisa 14/4) Kokku = (95 + 75 + 100 + 230) / 12 kuud = 42 eurot keskmiselt kuus Sõidukulud, lapsele läheb umbes 1/3 (2068,27 (Lisa 8/1) + 548,20 (Lisa 8/6)) / 12 sõidukuludest ja sõiduki iga aastase kuud/ 3 lapse osa = 73 eurot/kuus (Lisa 8/1hooldusest 8/6) Kulud riietele ja jalanõudele, sh 85 eurot (Lisa 9/1-9/15) trennide jaoks Muud vajalikud kulud (sh nt juuksur) Juuksur 20 eurot (Lisa 10/1-10/2) Tõukeratas 119 eurot/ 12 kuud = 10 eurot/ kuus (Lisa 11) Kulud tervishoiule, vitamiinid 40 eurot Kulud kultuurieluks, meelelahutuseks – 12,65 eurot (Lisa 13/1-13/10) muuseumidele, näitustele, seikluspargid Lapse puhkus – lapse isa alati puhkab Puhkus Eestis: ilma Hagejata, seega Hagejal on Roosta Pühkeküla 160/2 = 80 eurot (Lisa võimalus minna välismaale, reisida ja 15/1) puhata üksnes emaga, kes korraldab Narva-Jõesuu (159+74+36,70+36,20)/2 = puhkusereisid koolivaheaja ajal. 152,95 eurot (Lisa 15/2-15/5) Võru Hotell Kubija (41+8,3+76,5+45,5+44+84,75+36+41)/2 = 188,50 eurot (15/6-15/13) Koolivaheaeg reis Türgi (272+1088+126)/2 = 743 eurot (23.10-30.10.2021) (Lisa 15/1415/16) Kevad koolivaheaeg, suusareis 2022 Rootsis (27.02-06.03.2022) 324,22/2 = 162,11 eurot (Lisa 15/17) Seega puhkuse kulud ühe kuu lõikes moodustavad (80 + 152,95 + 188,50 + 743 + 162,11) / 12 = 110,50 eurot. Kokku 1263,64 eurot Lisaks 1,5 aastat tagasi hageja vanemad lahutasid oma abielu. Seoses abikaasade lahkuminekuga pidi hageja soetama endale uue elamispinna 2021. a alguses. Seoses sissekolimisega tekkisid hageja seaduslikul esindajal täiendavad suured rahalised väljaminekud. Kodusisustus puudutas ka hagejat, kuna tegemist on hageja peamise ja püsiva elukohaga, kus tal on olemas enda tuba. Nendeks kuludeks oli näiteks garderoobi kulud, mööbli ostmine, kardinate ostmine, köögi mööbli ostmine – summas 16 101,10 3(17)
eurot. Kui võtta antud summa ning jagada kahe inimesele (hageja elab koos oma emaga kahekesi) ning jagada 10 aasta peale ehk kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis saame summaks 67 eurot, mis on hageja igakuine kulu.
3.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 08.07.2020-07.07.2021 eest summas 3504 eurot ning alates 08.07.2021 seaduses sätestatud miinimummääras elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda T Z pangakontole nr xxx iga kuu 1. kuupäevaks.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust poolte võimalikud kokkulepped hageja vanema venna osas.
5.Hageja ei käi Kostja juures iga päev, ega ela isa juures 12 päeva kuus. Lapse peamine elukoht asub ema juures. Hageja nõustub sellega, et osa ajast tema viibib isa juures, umbes kuni 8 päeva kuus kokku. Peamiselt see on seotud hageja ema töökorraldusega. Hageja ema töötab haiglas ning tema töögraafik on järgmine: esmaspäev 8.00-19.00; teisipäev-reede 08.00-16.00; viis korda kuus on emal 16-tunnilised vahetused ning lisaks sellele lapse ema aeg ajalt võtab lisatööna 36-tunnilist vahetust xxx haiglas. Kuna Hageja ja Hageja seaduslik esindaja elavad kahekesi, seega sellel ajal, millal lapse ema täidab oma töökohustusi pika kestuse töövahetusega laps vanemate kokkuleppel jääb peale kooli isa juurde. Seega neid päevi kuus on 4 või maksimaalselt 6. Lisaks sellele vahel hageja läheb kostja juurde sõltumata ema töövahetustest. Asjaolu, et laps viibib kostja juures kuni 8 päeva kuus, ei anna alust nõutava elatise summa vähendamiseks, kuna kõiki peamisi kulusid, mis on seotud hagejaga, kannab ema; enamus päevis, mil lapse emal on pika kestusega töövahetused – laps tuleb isa juurde peale kooli/trenni, ööbib ning järgmisel päeval hommikul juba jälle läheb kooli.
6.Hageja nõustub, et kostja kandis vahetult hageja sidekulusid. Mis puudutab riietust, siis hageja ei nõustu, et kostja ostab hagejale 20% riietusest ning jalatsitest. Kostjal on olemas lapse jaoks üksnes vahetusriided – 2 särki, aluspesu. Põhiriided on lapse elukohas, st ema juures. Mis puudutab koolivormi ostmist kostja poolt 2021 jaanuaris, siis seoses lapse kasvamisega selleks õppeaastaks lapsele oli vajalik uus koolivorm, mis vastaks tema aktuaalsele suurusele ning mida ostis sellel õppeaastal just ema. Hageja seaduslik esindaja ei saanud piletiraha tagastust ärajäänud Venemaa reisi osas. Lennufirma väljastas voucherid piletite hinna ulatuses kehtivusajaga 3 aastat. Ajal, millal laps viibib isa juures, kannab isa üksnes lapse toidukulud. Juhul, kui laps tuleb isa juurde pärast kooli, siis see on üksnes õhtuoode. (hommikusöök lapsel on ema kodus, lõuna on koolis, õhtuoode on isa juures ning õhtusöök on ema kodus). Kui laps jääb isa juurde ööbimisega, siis laps sööb seal õhtusööki ning järgmisel päeval hommikusööki. Seega toidukulud, mida lapse isa teeb ühes kuus, ei ole olulised ning ei saa olla aluseks nõutava elatise summa vähendamiseks. Lapse isa ei kanna lapsega seotud muid kulusid. Kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, millal hageja tema juures viibib ning ei saa antud asjaolu võtta arvesse kohtulahendi tegemisel nõutava elatise vähendamiseks. 21.09.2021 kostja vastuse lisa 2 – enamus pangakonto väljavõttes toodud ülekannetest ei puuduta üldse hageja ülalpidamist, nagu nt tegemist on hageja venna O riiete kuludega, ning isa poolt emale üle kantud rahaga, nt „piletid“ (tegelikult võlgnevuse tagastamine), „armastav mees“ jne. 4(17)
7.Hageja on nõus elatise nõude läbivaatamisel võtta arvesse riigi poolt temale makstava lapsetoetuse Hageja tegelike igakuistele vajaduste summa väljaselgitamisel.
8.Hageja ei nõustu väitega, et hageja pole kostjalt enne kohtu poole pöördumist elatise tasumist küsinud. 15.08.2021 esitas hageja kohtule tõendid, mis tõendavad kostja poole pöördumist seoses ülalpidamise küsimisega enne kohtu poole pöördumist. Lisaks sellele hageja seaduslik esindaja ka korduvalt (vähemalt üks kord kuus) suuliselt küsis kostjalt lapsele elatise tasumist enne kohtu poole pöördumist.
9.28.10.2021 menetlusdokumendis hageja suurendas haginõuet. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise võlgnevus ajavahemiku 08.07.2020 - 07.07.2021 eest summas 3504 eurot; välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 500 eurot alates 08.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni; ülekanded teha T Z pangakontole xxx iga kuu 1. kuupäevaks.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja märkis, et vanemad leppisid kokku, et ema kannab noorema poja kulud, ning isa vanema poja kulud.
11.Hageja veedab suure osa ajast (12 ööpäeva kuus) kostja juures. Hageja tuleb pärast kooli kostja juurde, kus ta saab süüa ja õpib kas kostjaga või vanaema A V. Vahel läheb hageja ööseks ema koju, vahel jääb kostja juurde. Kuna hageja ema teeb tööl öövalveid ja töötab tihti ööpäevaste vahetustega xxx, siis neil aegadel elab hageja samuti kostja juures. Hageja ema võttis omaks, et hageja elab kostja juures 8 ööpäeva kuus. Seega kostja annab hagejale vahetut ülalpidamist (andes hageja kasutusse eluaseme, kattes toidukulu, hügieeni- ja majapidamiskulud, tasudes hageja sidekulud, ostes riideid, veetes hagejaga vaba aega) mõjuva osa ajast.
12.Kostja osaleb Hageja ülalpidamises, tehes kulusid vahetult lapsele. Hagejal on kostja juures oma kirjutuslaud ja ka riidekapis riiulid hageja riietega, mis on kostja poolt ostetud. Kostja hinnangul ostab hageja ema hagejale 80 % riietest ja jalatsitest ja 20 % ostab kostja. Hageja telefon (telefoni nr xxx) on registreeritud kostja nimele ja sidekulu eest tasub kostja (lisad 3-12). Hageja hariduskulu on kandnud mõlemad hageja vanemad. Osa koolis vaja minevatest asjadest ja klassirahade (teatrid, ekskursioonid jne) tasumise tagab kostja - tasumine on toimunud koolile sularahas. Kostja ostis hagejale ka koolivormi kampsuni ja vesti (lisa 13). Kostja maksis kinni ka hageja ja tema ema reisi, mis koroonapiirangute tõttu ära jäi. Hageja ema pidi hageja ja xxx sõitma Venemaale külla oma emale ja õele. Kostjale teadaolevalt sai hageja ema osa piletirahadest tagasi. Kostja kandis hageja emale raha televiisori ostmiseks (mida pole siiani ostetud), sest lastele oli seda vaja videomängude jaoks. Kostja on ka korvanud hageja emale kulutusi laste riietusele. Raha on kostja alati kandud hageja ema kontole, mis on aga teine, kui hagis näidatud. Hagis näidatud kontost pole kostja teadlik. Keskeltläbi on hageja ema saanud siiani kostjalt kuus 136,66 eurot. Lisaks eelnevale ostab kostja aasta lõikes igakuiselt 17 euro eest hagejale riideid. Siia juurde lisanduvad kulutused sidele, haridusele, vaba aeg spa-des ja muuseumites, talvel uisutamine ja muud tegevused. 5(17)
Hageja saab igakuiselt kasutuseeliseid kostja korteris elamisest 219,83 eurot kuus. Hageja on 10-aastane poisslaps, kes elab olulise osa ajast kostja juures. Kuna kostja võimaldab hagejale oma elamispinna kasutamist 12 ööpäeval kuus, palub kostja arvestada hagejale antava ülalpidamiskuluna ka korteri kasutamisest saadavat kasutuseelist. Kostja korteriga sarnase korteri üür on 500-510 eurot kuus (lisad 1 ja 2), keskmiselt seega 505 eurot kuus. Korteri elektrikulu on 90,15 eurot (lisa 3), gaasikulu 44,37 eurot (lisad 4 ja 5) ja TV ja Internet 19,99 eurot (lisa 6) kuus. Korterit kasutavad koos hagejaga 3 inimest. Kulu kokku: 659,51 eurot kuus. Nimetatud summa tuleb jagada seega kolmega ja hageja saadav kasutuseelis kostja eluaseme kasutamiselt on 219,83 eurot kuus.
13.Hageja esitatud kulud on tugevalt ülepaisutatud või tõendamata. • Eluasemekulu - hageja ei ole tõendanud eluasemega seonduvat kasutuseelist. Hageja tõendatud kommunaalkulud on kuni 140 eurot kuus, mis pooleks jagatuna teeb hageja kohta 70 eurot kuus. • Hariduskulu - seda kulu kannavad mõlemad hageja vanemad vastavalt olukorrale ja vajadusele. Lisadest 12/2 ja 12/3 nähtuvalt on tasutud ekskursioonide eest 26,5 eurot, mis teeb aastale jagatuna kuluks 2,2 eurot kuus. • Veesporditrenn - hageja ema on märkinud kuluks 110 eurot kuus, kuid tõendeid on esitatud alla poole märgitust. Lisadest 7/1-7/5 nähtuvalt on hageja ema tasunud 3 arvet ja talle on tagastatud 238,25 eurot. Trennidele on aastas seega kulunud 332+309,5+118-238,25 eurot=521,25:12 =43,43 eurot kuus. • Sõidukulud - esitatud lisa 8/1 ei ole kuludokument. Hageja ema ilmselt ostab tõesti kütust, sest sõidab pikki vahemaid Tallinnast xxx ja tagasi koju töö tõttu ning kasutab sõidukit, mis vajab hooldust. Kostja vaidlustab aga kütuse- ja hoolduskulu arvestamise hagejale, sest valdavalt hagejal puudub transpordikulu, sest hageja tuleb jalgsi pärast kooli kostja juurde ja kool asub lähedal. Kostja nõustub transpordikuluga hagejale maksimaalselt 10 euro ulatuses kuus. • Riided ja jalanõud - Lisasid 9/1 - 9/15 ei ole võimalik seostada hagejaga, sest maksekviitungitelt ei nähtu, milliseid esemeid on ostetud, seega pole võimalik veenduda, kas asjad on ostetud hagejale või ka hageja emale. RAKE uuringu kohaselt on riietele ja jalanõudele kuluv summa 7-12. aastaste laste puhul 63 eurot, mida kostja peab põhjendatuks. Kuna ka kostja ostab hagejale u 20 % riietest, siis põhjendatud kulu on 50 eurot kuus. • Juuksur - esitatud tõenditest 10/1 ja 10/2 nähtuvalt on juuksuris käidud 38 euro eest, seega kulu 2*19/12=3,16 eurot kuus; • Tõukeratas - kostja hinnangul pole põhjust jagada kulu 12-le kuule, vaid vähemalt 24le kuule, sest ratas ei kulu kiiresti ja tal on garantii, seega kulu 119/24=4,95 eurot kuus. Kulutused, mis ei kuulu hageja vältimatute kulude hulka ja millega kostja palub kohtul jätta arvestamata: a. Lisa 4/2 ei ole otsene kulu eluasemele; b. Lisad 6/1-6/5, 12/1, 13/1-13/10, 15/1-15/7, 16/1-16/4 ja 17/1-17/16 ei ole elatise vältimatud kulud, vaid hageja ema enda valitud ja suuremas osas hageja vanemate ühisvara jagamisega seotud kulutused. Esitatud tõenditest ei saa ka järeldada, et meelelahutusest oleks alati osa saanud hageja aga mitte täiskasvanud pereliige. Ka kostja puhkab koos hagejaga ja teeb kulutusi temaga vaba aega koos veetes ning on taganud hagejale mööbli ja kõik vajalikud esemed normaalseks arenguks. Hageja tõendamata kulud: 6(17)
c. Toidukulu - 300 eurot ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ega ka RAKE uuringuga. Kostja hinnangul on sellises summas toidukulu ülepaisutatud. RAKE uuringu järgi kulub 7-12. aastaste laste toidule 107 eurot kuus. Arvestades, et kuus on keskmiselt 30 päeva, millest 12 päeval toitub hageja kostja juures ja 18 päeval hageja ema juures, on hageja põhjendatud toidukulu 107:30*18=64 eurot kuus. d. Hügieenitarbed - Hageja ema on märkinud hügieenitarvetele kuluvaks kuluks 50 eurot, mis on kostja hinnangul kordades ülepaisutatud. RAKE uuringu tulemusena on 7-12. aastaste laste hügieenitarvetele kuluvaks summaks hinnatud 8 eurot. Seega on kostja hinnangul põhjendatud hügieenitarvetele kuluva summana arvestada 3 eurot kostja juures ja hageja ema juures 5 eurot kuus. e. Tervishoiukulu - Hageja ema on märkinud tervishoiule kuluvaks kuluks 40 eurot. RAKE uuringu kohaselt on 7-12. aastaste laste tervishoiule kuluvaks põhjendatud summaks hinnatud 6 eurot. Seega on kostja hinnangul põhjendatud tervishoiukuluna arvestada 6 eurot kuus. Kostja ei vaidlusta lisa 5 (internetikulu) 11 eurot kuus ja lisasid 14/-14/4 42 eurot kuus. Hageja sidekulud kannab kostja ja neid pole põhjust kostjalt topelt nõuda. Kokkuvõttes on hageja ema kantavad igakuised hagejaga seotud kulud 311,74 eurot kuus.
14.Justiitsministeeriumi tellimusel 2020. a veebruaris valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“1 kohaselt on ülalpidamiskulude hindamiseks kasutatud standardeelarve meetodil leitud lapse ülalpidamiskulude keskmine suurus 319 eurot kuus ning alternatiivsel võrdlevanalüüsi meetodil leitud ülalpidamiskulude suurus 388 eurot kuus. Samuti on ka Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-17416 leidnud, et proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel oluliselt muutunud ning seadusandja peaks kaaluma kas sellises olukorras tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi ning 2013. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs"2 leiti, et aastatel 20102012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on oluliselt madalamad kui elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Eeltoodust tulenevalt on uuringute tulemusena tuvastatud keskmine lapse ülalpidamiskulu vanema kohta tegelikkuses oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr ning väiksem kui hageja poolt nõutud 292 eurot kuus.
15.Nõude esitamisel ei ole võetud arvesse riigi poolt makstavat lapsetoetust 60 eurot kuus, mis ema kontole laekub.
16.Hageja ei ole enne kohtu poole pöördumist kostjalt kohtuväliselt küsinud elatise tasumist. Elatise kokkulepet pole vanematel olnud johtuvalt sellest, et kostja kannab ainuisikuliselt vanema lapse kulud. Tagasiulatuva elatise nõue tuli kostjale üllatusena ning hageja 15.08.2021. a kohtule esitatud lisad, millega hageja ema püüab tõendada elatise küsimist, pole mitte elatise teemal, vaid konkreetsete kulude kohta kirjavahetus, millele kostja on alati vastanud rahaliste ülekannetega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 7(17)
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (I kd, tlk 4); • hageja seaduslik esindaja ja kostja asusid lahku elama 3 aastat enne hagi esitamist; • hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; • hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 8 ööpäeva kalendrikuus.
20.Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise võlgnevus ajavahemiku 08.07.2020 - 07.07.2021 eest summas 3504 eurot; välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 500 eurot alates 08.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni; ülekanded teha T Z pangakontole xxx iga kuu 1. kuupäevaks.
8(17)
21.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, pidades hagejat ülal vahetult ning kandes ka otseselt tema kulusid; (ii) arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega; (iii) hageja kulud ei ole tõendatud ning on ülepaisutatud; (iv) vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja ei pea hagejaga seotud kulusid kandma; (v) hageja ei ole enne hagi esitamist elatisnõudega kostja poole pöördunud, mistõttu tagasiulatuv nõue on alusetu.
22.PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Esmalt märgib kohus, et kostja väide, mille kohaselt oli vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt kostja ei pea hagejaga seotud kulusid kandma, on tõendamata. Lisaks märgib kohus, et PKS § 109 kohaselt oleks selline kokkulepe ka tühine.
23.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 1 330,64 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada.
24.Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised:
Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kohtu kommentaar
9(17)
Eluasemekulud
264,73
Toit
Tervisehoid, vitamiinid
Sidekulud
7,99
Internet Riided ja jalanõud
Hügieen
Ekskursioonid Tõukeratas
2,18 4,95
Tõendid I kd tlk 77 (laenumakse 426,38 eurot), I kd tlk 78 (kommunaalmakse 103,07 eurot), kulu kokku 529,45 eurot. Peres elab 2 inimest (hageja ja tema ema), mistõttu tuleb eelnimetatud kulud jagada kahega. Igakuine kindlustusmakse on tõendamata (I kd, tlk 79 tõend on võõrkeelne). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud 250 euro ulatuses. Hageja on põhistanud, et ta on nooruk, kes mh tegeleb spordiga ja vajab peale kooli/ trenni korralikku toitu. Arvestades üleüldist vajadust ravimite ning vitamiinide jms osas, leiab kohus, et põhjendatud kulu on 15 eurot kuus. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tal oleks mingi erivajadus, mis põhjustaks suuri kulusid. Pooled ei vaidle. Kulu kannab kostja. Pooled ei vaidle. Tõendid I kd, tlk 98-111. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 85 eurot (so aastas 1020 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja tegeleb spordiga, mis eeldab täiendavat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro ulatuses. Tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil nimetatud kulud esinevad. 50 eurot kuus ei ole eluliselt usutav. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Tõendid I kd, tlk 116-117. Kostja ei vaidle vastu. Kohus nõustub kostjaga, et kasutusperiood on pigem 2 aastat kui 1 aasta.
10(17)
Sõidukulu
Suvelaagrid Veespordi trenn
43,43
Juuksur
6,33
Kindlustusmaksed ja koolifond (kogumiskonto pangas lapse jaoks)
Puhkusereisid
Kultuur ja meelelahutus
Ajakiri
6,50
Tõendid I kd tlk 92-96. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ema sõidab pikki vahemaid Tallinnast xxx ja tagasi koju töö tõttu ning kasutab sõidukit, mis mhvajab hooldust. Kohus nõustub, et valdavalt hagejal puudub transpordikulu, sest hageja tuleb pärast kooli kostja juurde ja kool asub lähedal. Siiski on arusaadav, et vahel tuleb last autoga sõidutada. Arvestades aga kütuse hinnatõusu, siis kulu põhjendatud suurus on 20 eurot. Pooled ei vaidle Tõendid I kd tlk 86-90. Trennidele on aastas seega kulunud 332 + 309,50 + 118 - 238,25 (kreeditarve) = 521,25:12 = 43,43 eurot kuus. Hageja käib juuksuris 4x aastas (s.o iga kolme kuu tagant, vt I kd, tlk 112-113), mistõttu keskmiselt on igakuine kulu 6,33 eurot. Kulu ei ole lapse kasvamise ja haridusega seonduv hädavajalik ja vältimatu kulu. Nimetatud kuluga kohus alaealise ülalpidamisnõude lahendamisel ei arvesta. Kohus märgib, et kulu on küll lapse arengu seisukohalt ilmselt vajalik, kuid tegemist ei ole esmavajaduse ega vältimatu kuluga. Lisaks on selle suurus on ülemäärane. Kohus leiab, et kulu mõistlik on 20 eurot kuus. Tõendid I kd, tlk 119-127. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades nimetatud kuludokumente ja sealt nähtuvate kulude suurust, on selge, et need hõlmavad osaliselt ka hageja seadusliku esindajaga seotud kulusid. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 7 eurot kuus. Kulu tõendatud (I kd, tlk 115) ja põhjendatud.
Kohus ei loe nimetatud kulusid põhjendatuks. Tegemist on hageja ema omandis oleva korteri sisustamisega, mitte hageja ülalpidamiseks tehtavate vältimatult vajalike kulutustega.
781,11 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 781,11 eurot kuus.
25.Viited mistahes uuringutele (sh Justiitsministeeriumi ja RAKE uuringutele) hageja põhjendatud ja vajalike kulude kontekstis ei ole asjakohased. Lapse kulud tuleb tuvastada ja nende vajalikkust hinnata juhtumipõhiselt.
26.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus leiab, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Kohus arvestab seda allpool.
27.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
28.Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult lapse kulusid kandes). Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse 12(17)
vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
29.Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hageja viibimiskoht olnud kostja juures. Pooled ei vaidle, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 8 ööpäeva kalendrikuus, kuid kostja leiab, et tegelikkuses viibib hageja tema juures koguni 12 ööpäeva kalendrikuus. Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata. Tunnistaja kinnitas, et laps on isaga (i) üle nädala reede pärastlõunast kuni pühapäevani; (ii) nädala sees vahel pärast kooli ning enne trenni; (iii) vahel esmaspäev kuni kolmapäev ajal, mil ema on tööl. Tunnistaja märkis, et laps on kostja juures neljal päeval nädalas, mõni nädal rohkem, mõni vähem. Kohus märgib, et tunnistaja väited ei ole kooskõlas ei kostja ega ka hageja poolt väidetuga. Olukorras, kus laps viibib kostja juures 4-l päeval nädalas, ei saaks enam lugeda hageja peamiseks elukohaks tema ema elukohta. Samas ei ole kostja väitnud, et lapse elukoht ei oleks ema juures või et lapse elukoht on tema juures. Tunnistaja ütluste pinnalt ei ole võimalik tuletada konkreetset mustrit (välja arvatud nädalavahetuste osas), mil laps kostja juures viibib – ka tunnistaja ise ütles, et laps oli kord tema juures ja siis jälle isa juures, mistõttu ei ole tunnistaja ise vahetult kõiki viibimisi tunnistanud. Lisaks tuleb arvestada, et tunnistaja puhul oli tegemist kostja emaga, kes eelduslikult on huvitatud vaidluse lahendamisest oma poja kasuks. Seega on kohus seisukohal, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 8 ööpäeva kalendrikuus.
30.Kostja väidab, et ajal, mil laps on tema juures, katab ta lapse kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul lastele igakuiselt ca 356,49 eurot järgevalt: riided ja jalanõud 17 eurot, sidekulu 7,99 eurot, eluasemega seotud kulu 219,83 eurot kuus, lisanduvad kulud koolikohustusega seotud kulud, reisikulu, televiisori ostmise kulu, vaba aeg spa-des ja muuseumites, talvel uisutamine ja muud tegevused. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 13(17)
Kohus märgib, et Venemaa reisiga seotud kulu temaatika on vanemate vaheline küsimus ega puuduta hageja elatise nõuet. Olukorras, kus kostja on reisi alla panustanud, kuid reis jäi ära ja piletiraha tagastati voucherite näol, on kostjal võimalik lapse emaga nimetatud küsimus omavahel lahendada. Televiisori ostmise kulu ei puuduta samuti lapse elatisnõuet. Kulud vabale ajale ja meelelahutusele on tõendamata. Tõendamata on kostja väited sularahas kulude kandmise osas. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks hüvitanud hageja emale mingeid kulusid – konto väljavõttelt (I kd, tlk 34) nähtub, et maksed on peamiselt tehtud teise lapse eest ning osa maksed on sellise selgitusega, mida ei ole võimalik hagejaga seostada. Kostja on märkinud, et ta on tasunud koolivormi eest 62 eurot ning esitanud selle kohta tõendi (I kd, tlk 52). Hageja seaduslik esindaja on seevastu märkinud, et hoopis tema ostis lapsele koolivormi. Selle kohta tõendeid esitatud küll ei ole. Samas ei ole ka kostja esitatud tõendilt võimalik tuvastada, et see oleks seotud koolivormi soetamisega. Seega jätab kohus koolivormi ostmisega seotud kulu arvestamata. Järgnevalt analüüsib kohus korteri kasutuseelistel põhinevat ülalpidamise andmist kostja poolt. Kostja korteriga sarnase korteri üür on 500-510 eurot kuus (I kd tlk 182-186), keskmiselt seega 505 eurot kuus. Korteri elektrikulu on 20,25 eurot (I kd tlk 187; arve kajastab mh kostjaga mitte seotud korteri elektrikulu, eelduslikult kostja ema korter; suurus leitud kostja korteri osas, millele on proportsionaalselt juurde arvestatud võrguteenus ja aktsiis ja taastuvenergia tasu kostjale kuuluvas osas), gaasikulu 1,60 eurot (tlk 190 – arve; tlk 189 maksekorraldus ei ole asjakohane, kuivõrd esitatud ei ole selle aluseks olnud arvet) ja TV ja Internet 19,99 eurot (I kd, tlk 191) kuus. Kulu kokku: 546,84 eurot kuus. Korterit kasutab 3 inimest. Nimetatud summa tuleb jagada seega kolmega ja hageja saadav kasutuseelis kostja eluaseme kasutamiselt on 182,28 eurot kuus.
31.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja viibis kostjaga 26,67% ajast ning seega hageja seadusliku esindajaga 73,33% ajast, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada mõlema vanema kantud eluasemekulude ja toidukulude osas. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 264,73 eurot ja toidukuludest 250 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 26,67% võrra, kuna laps viibib 26,67% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 194,13 eurot (264,73 – (264,73 x 26,67%)). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja toidukulu suuruseks 183,33 eurot (250 – (250 x 26,67%)). Kohus on lugenud hageja igakuiseks mõistlikuks hügieenikulu suuruseks 20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 26,67% võrra, kuna laps viibib 26,67% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealust kulu. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja hügieenikulu suuruseks 14,66 eurot (20 – (20 x 26,67%)).
32.Kostja on esile toonud, et iga hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 182,28 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 73,33% võrra, kuna laps viibib 73,33% ajast ema juures ning ema kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on kostja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 48,61 eurot (182,28 – (182,28 x 73,33%).
14(17)
Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostjal tekib ka toidukulu ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus on hageja mõistlikuks toidukuluks lugenud 250 eurot kuus, millest on ema poolt kantavaks kuluks ülal lugenud 183,33 eurot. Seega on kostja poolt kantud hageja toidukulu suuruseks 66,67 eurot (250 – 183,33). Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostjal tekib ka hagejaga seotud hügieenikulu ajal, mil laps tema juures viibib. Hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja hügieenikulu suuruseks 14,66 eurot, seega on kostja poolt kantud hageja hügieenikulu suuruseks 5,34 eurot (20 – 14,66).
33.Eeltoodust tulenevalt oli hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 630,51 eurot: o eluasemekulud 194,13 eurot; o toit 183,33 eurot; o tervisehoid, vitamiinid 15 eurot; o internet 11 eurot; o riided jalanõud 60 eurot; o hügieen 14,66 eurot; o ekskursioonid 2,18 eurot; o tõukeratas 4,95 eurot; o transpordikulu 20 eurot; o suvelaagrid 42 eurot; o veespordi trenn 43,43 eurot; o juuksur 6,33 eurot; o puhkusereisid 20 eurot; o kultuur ja meelelahutus 7 eurot; o ajakiri 6,50 eurot. -
isa juures tekkinud või tema poolt hüvitatud kulud 123,27 eurot: o eluasemekulud 48,61 eurot o sidekulu 7,99 eurot; o toit 66,67 eurot;
Lapse igakuised kulud on kokku 753,78 eurot (630,51 + 123,27).
34.Hagejale mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülal märgitu kohaselt 753,78 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 693,78 euro (753,78 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 346,89 eurot kuus (693,78 / 2). Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis hageja kulusid vahetult arvestuslikult summas 123,27 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 223,62 euro ulatuses (346,89 - 123,27).
35.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada 2021. a puudutavas osas osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis summas 223,62 eurot alates 08.07.2021 kuni 31.12.2021.
36.Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5 sätestatut. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 213,44 eurot perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022. Alates 01.04.2022 on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 225,64 eurot. 15(17)
Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et hageja igakuised kulud on suuremad, kui perioodil 01.01.2022 - 31.03.2022 kehtinud ja alates 01.04.2022 kehtima hakanud seadusjärgne elatise miinimummäär eeldab (hageja kulud 781,11 eurot kuus vs seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 486,88 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused; seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus alates 01.04.2022 511,28 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused), lähtub kohus sellest, et hageja kulud on 781,11 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 721,11 euro (781,11 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 360,56 eurot kuus (721,11 / 2).
37.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Viidatud säte reguleerib vahetu ülalpidamise andmise varasemat korda (mis põhines eelkõige Riigikohtu lahenditel nr 3-2-1-165-13 ja nr 3-2-1-56-15) mõnevõrra erinevalt. Kohus on ülal tuvastanud, et laps viibib kostja juures 8 ööpäeva. PKS § 101 lg-s 6 sätestatust tulenevalt on elatise suurus seega 192,28 eurot (8 päeva on x% 15 päeva on 100%; (8 päeva x 100%)/15 päeva=53,33%; 360,56 x 53,33%). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 192,28 eurot.
38.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 08.07.2020 07.07.2021 eest summas 3504 eurot (periood seega 1 aasta ja suurus seadusjärgne miinimummäär). PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.
16(17)
Kostja märgib, et hageja nõue on tema jaoks üllatuslik, kuna hageja ei ole nõudeperioodil kostjalt elatist nõudnud. Kohus nõustub kostjaga. Hageja seaduslik esindaja on küll palunud kostjal makseid teha, kuid need on peamiselt olnud seotud vanemate teise lapsega (I kd, tlk 12) või seotud ühekordsete kulutustega (I kd, tlk 13 – küsimus, kas kostja osaleb hageja laagriga seotud kulude kandmises) või maksetega, mis ei puuduta vaidlusalust perioodi (I kd, tlk 14 – meeldetuletus 2020. a jaanuari kulude osas). Ülalpidamise nõudmisest saab rääkida 22.09.2020 saadetud sõnumite osas (I kd, tlk 15), kus hageja seaduslik esindaja on esitanud laagri ja trenniga seotud kulude tasumise palve. Samas ei ole kirjast tuletatav, et hageja nõuaks elatise tasumist ja seda perioodiliselt. Arvestades tagasiulatuva elatise suurust ja asjaolu, et seda nõuavad kaks hagejat, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude (osaline) rahuldamine ei aseta kostjat õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja majanduslikku seisukorda). Hagejad ei ole elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud, mistõttu ei oma tähtsust, kas hagejad on järjepidevalt kostjalt elatist nõudnud või mitte. Arvestades nõudeperioodi (08.07.2020 - 07.07.2021), nõude suurust (292 eurot kuus) ning kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja on hagejale andnud ülalpidamist vahetult summas 123,27 eurot, pidanuks kostja tasuma elatist 168,73 eurot (292 - 123,27), aasta eest seega 2 024,76 eurot. Kuivõrd hageja ei ole järjepidevalt elatise tasumist nõudnud (mis on kohtu hinnangul tagasiulatuva elatise vähendamise aluseks), tuleb tagasiulatuvalt kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 1000 eurot. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue rahuldada osaliselt.
39.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt selle kuu esimesel kuupäeval hageja seadusliku esindaja T Z pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
42.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostjale osutatud riigi õigusabi tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.