Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta Nordea Finance Estonia AS ja Ingvar Pärna menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus 1913,69 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot ja viivis 546,31 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Nordea Finance Estonia (liisinguandja), New Dimension OÜ (liisinguvõtja) ja müüja liisingulepingu nr 201119736, mille esemeks oli sõiduauto Audi A5. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale vastavalt maksegraafikule liisingumakseid. Hageja ja kostja 2 sõlmisid käenduslepingu, mille järgi vastutas kostja 2 solidaarselt liisinguvõtjaga kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutuse maksimumsummaga 31 647 eurot. Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes arved tähtaegselt tasumata. Hageja ütles liisingulepingu 06.01.2014 üles. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse tagasisaamiseks OÜ Credit Expert abi. Hageja vara valdus taastati 21.01.2014. Sõiduk müüdi 28.04.2014 hinnaga 13 741,67 eurot (käibemaksuta). Liisingulepingu tingimuste p 6.7 kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hinnavahe ehk müügikahju. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 12 631,35 eurot. Kostjatel on hageja ees võlgnevus 1913,69 eurot. 29.05.2014 saatis hageja kostjatele nõude tasuda hüvitamisele kuuluv summa hiljemalt 05.06.2014. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Lepingujärgne viivis 91,25% aastas tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ja muudelt kuludelt alates nõudekirja maksetähtajale järgnevast päevast moodustab 01.07.2014 seisuga 554,48 eurot, mida hageja vähendas 546,31 euroni.

MAAKOHTU LAHEND

- välja mõista New Dimension OÜ-lt ja Ingvar Pärnalt solidaarselt AS Nordea Finance kasuks 1918,57 eurot; - jätta hagi 581,43 euro osas rahuldamata; - lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-53766 AS Nordea Finance Estonia hagis New Dimension OÜ ja Ingvar Pärna vastu võla nõudes; - jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 77% ulatuses solidaarselt kostjate ja 23% ulatuses hageja kanda, määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 800 eurot (riigilõiv 200 eurot ja esindajakulud 600 eurot) ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskulud summas 616 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja üldtingimuste p 6.7 tüüptingimusena osas, milles liisinguvõtja kohustus hüvitada kahju/puudujääv osa on sõltuvuses ainult eseme võõrandamisest tekkinud kahjust/saadavast summast, tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-33-08, p 17; 3-2-1-52-11, p 15) teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Seetõttu tuleb hageja hüvitusnõude arvestamisel lähtuda VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal, st valduse üleandmisel. Vara valdus anti hagejale üle 21.01.2014 ja sõiduk müüdi 28.04.2014 hinnaga 16 490 eurot (sh käibemaks). Kostjate hinnangul oli sõiduki turuväärtus 18 000 eurot (sh käibemaks). Oma seisukoha tõendamiseks on kostjad esitanud Roheline Laine OÜ 13.01.2014 hindamisakti, mille kohaselt sõiduki turuväärtus 13.01.2014 seisuga oli 18 000 eurot (sh käibemaks). Hageja esitatud AS United Motors 04.02.2014 sõiduki müüki suunamise hindamisakti järgi oli sõiduki turuväärtus 15 500 eurot (sh käibemaks). Muid tõendeid pooled sõiduki väärtuse hindamiseks ei esitanud. Eelnevast nähtuvalt on sõiduki väärtust lühikese aja jooksul hinnatud erinevalt. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda kummagi hinnangu usaldusväärsuses. AS United Motors on hageja koostööpartner, mis tegeles vara müügiga, ja ka hageja huvides oli vara müük võimalikult kõrge hinnaga. Roheline Laine OÜ on hageja aktsepteeritud hindaja. Sõiduk pandi müüki kostjate soovitud 18 000 euroga, selle hinnaga autole ostjat ei leitud. Samas olid kostjad leidnud ostja, kes oli nõus sõiduki eest 18 000 eurot maksma. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt oli sõiduk hinnaga 18 000 eurot müügis vähemalt 07.–17.02.2014, s.o vähemalt kümme päeva. Sõiduk müüdi hinnaga 16 490 eurot (sh käibemaks), mis on kõrgem kui AS United Motors hinnang 15 500 eurot (sh käibemaks). Asjaolu, et sõidukit ei õnnestunud müüa kostjate hindamisakti hinnaga, kuid müüdi kõrgema hinnaga kui hageja hindamisaktis toodud, näitab, et sõiduki turuväärtus võis olla nende hinnangute vahepeal. Seega on põhjendatud lugeda sõiduki väärtuseks selle tagastamise hetkel nende väärtuste keskmine, s.o 16 750 eurot ((15 500+18 000)÷2), mis on 260 eurot enam kui sõiduki müügihind. Ilma käibemaksuta loeb kohus sõiduki väärtuseks 13 958,33 eurot. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et 10% kõrvalekaldumist turuväärtusest on igal juhul lubatav. Riigikohtu praktikast (3-2-1-33-08, p 18) nähtub, et taoline kõrvalekaldumine on lubatud juhul, kui see tuleneb poolte kokkuleppest. Kohus leidis, et hageja nõue liisingulepingu ülesütlemisest tingitud kulude hüvitamiseks on VÕS § 367 lg 4 alusel põhjendatud osaliselt. Osas, milles hageja nõuab sõiduki remondi ja kindlustamisega seotud kulude hüvitamist (kokku 343,31 eurot) tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna kostjatel puudus pärast liisingulepingu lõppemist kohustus tasuda liisinguandjale kuuluva sõiduki kindlustusmakseid, ei ole tegemist kuluga, mis on tekkinud liisingulepingu ülesütlemisest. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab lisakuludena hüvitada nt liisinguandjal liisingueseme võõrandamise tõttu tekkinud mõistlikke kulusid, samuti sõiduki mõistlikke puhastamise kulusid (3-2-1-112-06, p 9), kuid mitte sõiduki remondikulusid, sest sõiduki remondivajadusega tuleb arvestada sõiduki tagastamisaegse väärtuse määramisel (3-2-1-52-11, p 17). Kuigi esitatud arvelt ei nähtu konkreetseid puhastusteenuseid, võib AS United Motors

hinnakirja arvestades auto puhastamisega seotud kulu 90,83 eurot (ilma käibemaksuta) pidada usutavaks ja mõistlikuks. Enne müüki on põhjendatud auto põhjalikum puhastamine. Hageja nõuab kostjatelt viivist lepingus kokku lepitud määras 92,25% aastas (0,25% päevas). Hageja on arvestanud viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ja muudelt kuludelt alates nõudekirja maksetähtpäeva saabumisele järgnevast päevast 01.07.2014 seisuga. Remonditasult arvestatud viivis 4,87 eurot ja kindlustuse kuludelt arvestatud viivis 16,59 eurot tuleb viivisenõudest maha arvata. Seega hageja viivisenõue tuleb 21,46 euro ulatuses jätta rahuldamata. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võlausaldaja ei pea sissenõudmiskulude kandmist 40 euro ulatuses tõendama. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-te 1, 2 ja VÕS § 139 lg-te 1, 2 sätetele ning leidis, et esitatud asjaoludel ei saa väita, et hageja oleks oma õigusi teostanud eesmärgiga kostjaid kahjustada. Samuti ei saa lepingu sõlmimata jäämist kostjate leitud ostjaga heita ette hagejale. Hageja ütles liisingulepingu üles põhjusel, et kostjal 1 oli tekkinud maksete tasumisel võlgnevus. Lepingu kohaselt tuli liisinguese hagejale tagastada. I. Pärna 17.01.2014 e-kirjast nähtuvalt oli kokku lepitud vara üleandmise ajaks esmaspäev, 20.01.2014. 17.01.2014 e-kirjas on I. Pärn teatanud, et talle sobib vara üleandmiseks ka teisipäev, 21.01.2014. Selleks ajaks ei olnud kostjad täitnud hageja nõutud ankeeti, samuti ei olnud kostjad e-kirjades ankeedi täitmata jätmist selgitanud. Kuivõrd müügitehingu sõlmimise asjaolud ei olnud selged, oli mõistlik sõiduki valdus kokkulepitud ajal üle anda. Poolte e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostjad oleksid palunud valduse üleandmist edasi lükata. Kostja 2 kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt käidi pärast sõiduki üleandmist koos M.-L. Varendiga AS-s United Motors, kus sõidukist keegi midagi ei teadnud, samas hagejaga sel teemal ühendust ei võetud ja M.L. Varendi otsustas teise sõiduki kasuks. M.-L. Varendi 24.01.2014 e-kirjast nähtub, et vaidlusaluse sõiduki ost ei õnnestunud ning ta soovib pakkumust teisele autole. Hageja on kostjatele vastu tulnud, suunates sõiduki esialgselt müüki kostjate soovitud hinnaga, kostjatele on selgitatud, et neil on ka pärast valduse taastamist saada lisaaega vara väljaostmiseks, finantseerimiseks (Rain Kassi 08.01.2014 ja 17.01.2014 e-kirjad). Asjaoludest nähtuvalt on hageja viivisenõuet juba ise vähendanud (sissenõutavaks oli muutunud viivis 554,48 eurot, mida hageja on vähendanud 546,31 euroni, hageja ei nõua viivist, mis ei ole 01.07.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud), samuti on kohus jätnud viivisenõude osaliselt rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud viivist täiendavalt vähendada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1353,72 eurot (lepingujärgsete maksete võlgnevus 1710,79 eurot + tagastamisega kaasnenud kulu 192 eurot + vahendustasu 687,08 eurot + puhastuskulu 90,83 eurot + (jääkmaksumus 12 631,35 eurot (ilma käibemaksuta) – väärtus 13 958,33 eurot (ilma käibemaksuta)), sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot ja viivis 524,85 eurot, kokku 1918,57 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

(käibemaksuta). Kuna hageja aktsepteerib Roheline Laine OÜ-d hindajana, siis on põhjendatud poolte suhetes vastavale hindamisaktile tugineda. Lisaks oli võlgnik leidnud varale ostja, kes oli nõus omandama vara hinnaga 18 000 eurot. 21.01.2014 saatis potentsiaalne ostja M.-L. Varendi võlgnikule pakkumuse AS-lt DNB Pank (laenukomitee nõusolek vara ostu finantseerimiseks), mille võlgnik edastas hagejale. Seega oli hageja hiljemalt 21.01.2014 teadlik, et vara on võimalik müüa hinnaga 18 000 eurot (15 000 eurot käibemaksuta). Kohus arvestas hindamisaktina AS United Motors sõiduki müüki suunamise akti, mille sisuks on varale müügihinna määramine AS United Motors poolt. Samas hageja ise ei aktsepteeri AS United Motors hindamisakte. Samuti ei ole tegemist ametliku hinnanguga vara väärtusele, vaid sõiduki müüki suunamise aktiga, mille on koostanud huvitatud osapool ehk isik, kes lõpptulemusena vara ostis. Kuivõrd kostja esitatud tõendid lükkasid AS United Motors hinnangu ümber ja tõendatud on, et varale oli ostja hinnaga 18 000 eurot, on põhjendamatu lähtuda muust vara väärtusest kui 18 000 eurot käibemaksuga (15 000 eurot käibemaksuta). Asjas ei oma tähendust see, milliseks kujunes vara hind müügiprotsessi käigus, kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida kostja enam mõjutada ei saanud. Riigikohus on rõhutanud (3-2-1-33-08; 3-2-1-56-08; 3-2-1-77-08), et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. See, et hagejal õnnestus vara müüa 13 741,67 euro eest AS-le United Motors, ei väljenda vara väärtust. 2) eksis kohus VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 sisustamisel, kuna viidatud sätte kohaldamise eelduseks ei ole hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine, vaid käitumine viisil, mis tema kahju suurendas, või meetmete tarvitusele võtmata jätmine kahju vähendamiseks. Esiteks keeldus hageja müümast vara M.-L. Varendile hinnaga 18 000 eurot, mis oli 1510 eurot kõrgem hind kui AS United Motors makstu. Vara eest saamata jäänud 1510 eurot on käsitletav hageja enda põhjustatud müügikahjuna. Teiseks põhjustas hageja M.-L. Varendiga tehingust keeldumisega ise endale kõik järgnevad kulutused varale, sh väljanõudmiskulu 192 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, kulu vara puhastamisele 90,83 eurot ja vahendustasu 687,08 eurot, ning hageja nõuet tulnuks vähendada lisaks 1009,91 euro ulatuses. Arvestades, et pärast 15 000 euro suuruse vara väärtuse mahaarvamist nõudest jäänuks hageja nõue ka koos viivisega 876,90 euro suuruseks, on ilmne, et hageja nõue kostja vastu lõppes vara tagastamisega hagejale; 3) kuna kostja ei ole võlgnevuses hageja ees, ei ole võimalik temalt nõuda ka viivist. Alternatiivselt oleks kohus pidanud arvestama viivise vähendamise taotlusega, kuna hageja käitumine on olnud enesekeskne ja kostjate suhtes hoolimatu. Sellise käitumise tagajärgede eest ei saa kostja vastutada ning samuti annab see aluse poolte majanduslikku olukorda ja käitumist võrreldes viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 juhindudes tuleks arvestada viivist üksnes perioodi eest liisingulepingu lõpetamisest 06.01.2014 kuni 21.01.2014, st päevani, mil hagejal oli võimalus vara müüa, s.o maksimaalselt 64 eurot.

M.-L. Varendiga müügitehingut tegemast. Hageja selgitas liisinguvõtjale korduvalt, et kui liisinguvõtja leiab sõidukile ostja, tuleb täita vastav avaldus ja see hagejale saata. Apellandi väide, et hageja ei reageerinud apellandi 21.01.2014 e-kirjale, on väär, hageja vastas e-kirjale samal kuupäeval kell 11.23. M.-L. Varendi ei võtnud hagejaga ühendust ega avaldanud soovi sõiduki ostmiseks. AS United Motors ei vahendanud müüki iseendale. AS United Motors tegeles sõiduki müügiga ja kui leiti ostja, siis müüs AS United Motors vahendajana sõiduki edasi, kuid müük vormistati AS-le United Motors; 2) ei ole hageja ise oma kahju suurendanud. Hageja ütles liisingulepingu üles põhjusel, et liisinguvõtjal oli tekkinud lepingujärgsete maksete tasumisel võlgnevus. Lepingu kohaselt tuli liisinguese hagejale tagastada. I. Pärna 17.01.2014 e-kirjast nähtuvalt oli kokku lepitud vara üleandmise ajaks esmaspäev, 20.01.2014. 17.01.2014 e-kirjas on I. Pärn teatanud, et talle sobib vara üleandmiseks ka teisipäev, 21.01.2014. Selleks ajaks ei olnud apellant täitnud hageja nõutavat ankeeti ega ankeedi täitmata jätmist selgitanud. Kuivõrd müügitehingu sõlmimise asjaolud ei olnud selged, oli mõistlik sõiduki valdus kokkulepitud ajal üle anda. Poolte e-kirjavahetusest ei nähtu ka, et apellant oleksid palunud valduse üleandmist edasi lükata. Apellandi kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt käidi pärast sõiduki üleandmist koos M.-L. Varendiga AS-s United Motors, kus sõidukist keegi midagi ei teadnud, samas hagejaga sel teemal ühendust ei võetud ja M.-L. Varendi otsustas teise sõiduki kasuks. Hageja on apellandile vastu tulnud, suunates sõiduki esialgselt müüki apellandi soovitud hinnaga, apellandile on selgitatud, et neil on ka pärast valduse taastamist saada lisaaega vara väljaostmiseks, finantseerimiseks (R. Kassi 08.01.2014 ja 17.01.2014 e-kirjad); 3) ei ole viivise vähendamiseks alust. Viivis ei ole ebamõistlikult suur. Hageja on juba ise viivisenõuet vähendanud. Apellandil oli piisavalt võimalusi vältida olulises osas viivisevõlgnevuse tekkimist, kuid apellant seda võimalust ei kasutanud. Samuti ei ole apellant viidanud, et tema majanduslik seis oleks halb.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Üksnes sellest, et ajavahemikus 07.02.2014-17.02.2014 oli sõiduk müügis hinnaga 18 000 eurot, ei saa järeldada, et sellise hinnaga poleks võimalik sõidukit tegelikult müüa ning seetõttu ei vastanud kostja esitatud hindamisaktis märgitud hind sõiduki turuväärtusele. Hageja sellekohane väide ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kümne päevane ajavahemik on liialt lühike järeldamaks seda, kas sõidukile oleks sellise hinnaga ostja leitud või mitte. Siinjuures ei ole hageja esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks toimus sõiduki müük kostja hindamisaktis märgitud hinnaga ainult kümne päeva jooksul.

Sõiduki puhastamisega seotud kulu 90,83 eurot eraldi lisakuluks arvestamine ei ole seetõttu põhjendatud ning kostja ei pea seda hüvitama.

kasutamise õigus. Sõiduki omanik oli ka pärast lepingu ülesütlemist hageja, kellel on õigus otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta sõiduki müüb või lepingu alusel kasutusse annab. Hageja on I. Pärnale selgitanud (I kd, t.l 55, 79), et kui I. Pärn leiab sõidukile ostja hinnaga 18 000 eurot, tuleb esmalt täita vastav avalduse vorm, kust nähtuks ostja isik ja ostja tahteavaldus sõiduki ostmiseks hinnaga 18 000 eurot. Vastavat avaldust ei ole kostja hagejale ega kohtule esitanud ning seetõttu on paljasõnaline I. Pärna väide, et M.-L. Varend oli nõus sõiduki hinnaga 18 000 eurot ostma. Ringkonnakohus nõustub hageja 29.12.2014 kirjalikus seisukohas (I kd, tl 125) esitatud põhjendustega, mille kohaselt I. Pärna väited sõiduki ostja ja finantseerija kohta olid ebaselged ning sellised olukorras ei saanud hageja kostja poolt väidetavale sõiduki ostjale müügipakkumust teha. I. Pärna väidete ebausaldusväärsust kinnitab ka see, et tema poolt esitatud finantseerimispakkumuses (I kd, tl 58) on sõiduki müüjaks nimetatud New Dimension OÜ-t (s.o kaaskostjat).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.