Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, AS ́e kanda. Apellatsioonimenetluse kulusid summaarselt mitte välja mõista.
4.Keelduda apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite vastu võtmisest ja eemaldada need toimikust.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(7)
Tsiviilasi nr 2-14-61948 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.12.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus Pale OÜ-lt (kustutatud) välja mõista võlgnevuse summas 32 996,69 eurot ja sellest 31 955 eurot solidaarselt kostjalt. Hiljem vähendas hageja kostja vastu nõuet 13 000 euroni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja Pale OÜ 07.01.2011.a laenulepingu ja Swedbank kostjaga käenduslepingu, millest tulenevalt vastutas kostja Pale OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest panga ees solidaarselt Pale OÜ-ga maksimaalselt summas 31 995 eurot. Kui Pale OÜ kasutab laenulepingu alusel saadud laenusummat vastavalt laenu otstarbele, oli kostja käenduskohustusest tulenev vastutus rahaliselt piiratud summaga 9587 eurot. Swedbank AS ja hageja sõlmisid 07.01.2011.a käenduslepingu, millest tulenevalt oli hageja käenduskohustuse suurus 75% laenu põhisumma tagastamata osast ehk maksimaalselt 23 966,25 eurot. Pale OÜ ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja Swedbank AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.03.2012.a. Hageja täitis Swedbank AS-ile 2012.a mais käenduskohustuse summas 22 479,68 eurot. Käenduskohustuse täitmisega läks hagejale üle Swedbank AS nõue Pale OÜ vastu summas 22 479,68 eurot ja nõudega seotud tagatistest tulenevad õigused, s.o nõudeõigus kostja ehk panga ees Pale OÜ-ga solidaarselt vastutava isiku vastu. Pärast hageja poolt Swedbank AS-ile käenduskohustuse täitmist sõlmisid hageja ja Swedbank AS 02.10.2013.a nõude loovutamise lepingu, mille alusel omandas hageja Swedbank AS-ilt Pale OÜ vastu laenulepingust tuleneva nõude osas, mida hageja poolt pangale täidetud käenduskohustus ei katnud. Hageja omandas Swedbank AS-ilt nõude loovutamise lepingu alusel Pale OÜ vastu nõude 10 517,01 eurot (32 996,69 - 22 479,68). Swedbank AS-ilt nõude omandamisega läksid pangalt hagejale üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, s.o kostjaga sõlmitud käenduslepingutest tulenevad nõudeõigused kostja vastu. Swedbank AS teatas Pale OÜ-le ja kostjale nõude üleminekust hagejale e-kirja teel 03.10.2013.a. Kostja (kes oli ühtlasi ka Pale OÜ juhatuse liige) kinnitas nõude ülemineku teatise kättesaamist e-kirja teel 08.10.2013.a. Hageja esitas Pale OÜ-le laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja kostjale käenduskohustuse täitmiseks kirjalikud nõuded 25.03.2014.a. Kostja ega Pale OÜ hageja nõuetele reageerinud ei ole: kostja ega Pale OÜ ei ole täitnud enda kohustusi hageja ees ega teatanud enda kohustuste täitmise ajatamise soovist. Samuti ei ole kostja ega Pale OÜ esitanud hagejale dokumente, mis kinnitavad laenu kasutamist kooskõlas laenu otstarbega. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et pärast laenu saamist on Pale OÜ arveldusarvelt tehtud väljamakseid ettevõttega seotud isikule, kostjale ja tema lähikondsele ESle kokku summas 11 500 eurot ning võetud välja sularahas 1500 eurot. Pale OÜ ostis vahetult pärast laenu saamist ettevõttele sõiduki, mis ei ole laenu otstarve. Tšekid on suures osas kütuse ostmise kohta ning neist ei selgu, kes on ostja. Vähemalt 13 000 euro ulatuses ei kasutatud laenu otstarbeliselt. Hageja ei olnud seetõttu nõus vähendama käendaja käenduskohustust 9587 euroni. Laen oli ära kulutatud 17.05.2011.a, nimetatud päevast ei olnud Pale OÜ arveldusarvel debiteerimiseks enam rahalisi vahendeid, seega ei ole usutav et pärast 2011.a maid saadud arved on tasutud laenu arvelt. Hageja leidis, et nõue on esitatud füüsilisest isikust käendaja vastu ning puuduvad käendust välistavad asjaolud.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-14-61948 Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tunnistas hagi osaliselt 9587 euro ulatuses. 2011.a jaanuaris võttis Pale OÜ pangalt laenu 63 910 eurot Tõrvas asuva kinnistu soetamiseks ja hoones ehitustegevuseks. Kinnistu soetamiseks kulus pangalaenust 49 215,68 eurot. Alates veebruarist algas ehitustegevus. Ehitusprahi eemaldamiseks ja ehitusmaterjali transpordiks soetati firmale kasutatud kaubik väärtuses 2030 eurot, millele lisandus 861 eurot remondikulusid auto sõidukõlbulikuks seadmisel. Ehitusmaterjalide soetamisele kulus 2011.a 9533,96 eurot (lisandub käibemaks). 12.06.2012.a pani pank kinnistu müüki, kuid siiski jätkus ruumide väljaehitamine. 2012.a kulus ehitusele 157,74 eurot. 2013.a said valmis uute elektrikaablite paigaldustööd. 16.01.2014.a müüdi XXXXX X, Tõrva linnas asuv kinnistu hinnaga 17 700 eurot ja 20.01.2014.a müüdi tagatiseks olev XXXXXXXX talu kinnistu hinnaga 15 500 eurot. Laekunud summast läks laenu katteks vaid 28 555,04 eurot. Võrreldes ekspertide poolt esitatud hindamisaktidega on mõlemad ebanormaalselt madalad hinnad. Kostja vastu ei saa nõuet esitada, kuna nõue esitati tema kui Pale OÜ juhatuse liikme vastu ning Pale OÜ on registrist kustutatud.
3.24.09.2015.a kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse hageja nõude osas Pale OÜ vastu, kuna Pale OÜ on registrist kustutatud. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 02.10.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 13 000 eurot. Otsuse kohaselt oli laenu sihtotstarve hoonestatud kinnistu, asukohaga XXXXX X, Tõrva linn, ostu omafinantseerimine, renoveerimine ja köögitehnika soetamine. Laenu sihtotstarbelise kasutamise tõendamiseks on kostja esitanud XXXXX X kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu ning kontoväljavõtte, arveid ja tšekke. Tõenditest nähtub, et pärast laenu saamist on kantud Pale OÜ arvelt suurte summadena AS ja ES arvetele 11 500 eurot. AS on esitanud erinevaid Pale OÜ-le esitatud arveid (kindlustus, elekter, vesi ja kanalisatsioon), kuid tõendamata on see, kas ja kelle poolt need arved on tasutud. Eesti Energia poolt esitatud arvetest nähtuvalt on Pale OÜ vähemalt teatud perioodidel olnud tasumisega viivituses, samuti on Pale OÜ jäänud võlgnevusse kindlustusmaksega. Lisaks on laenu kasutatud sõiduki ostmiseks ja remontimiseks, mis kostja väitel maksis kokku 2891 eurot. Kohus nõustus hagejaga, et sõiduki ostmine ja remontimine ei vasta laenu kasutamise sihtotstarbele. Kostja väitis, et ehitusmaterjalide soetamisele kulus 2011.a 9533,96 eurot (lisandub käibemaks), kuid see ei ole kooskõlas kostjate poolt esitatud tšekkidega. Tšekke on kostja kokku esitanud summas 5371,23 eurot, millest summas 1672,06 eurot on kütusetšekid ja 3699,17 eurot on ehitusmaterjalide tšekid. Seejuures saab tšekkide alusel järeldada, et ehitusmaterjali osteti kuni 2011.a novembrini, samas kui kütust osteti kuni 2012.a septembrini. Kõik eeltoodud asjaolud (laenusumma osaliselt ülekandmine, sõiduki ostmine ja remontimine, kütusetšekkide arvestatav osakaal) viitavad sellele, et osaliselt on laenu kasutatud mitte sihtotstarbeliselt. Seetõttu ei saa kohaldada kostja suhtes käenduslepingus kokkulepitud väiksemat vastutuse maksimumsummat 9587 eurot. Hageja nõude suurus 13 000 eurot on asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et nõuet tema vastu enam esitada ei saa, sest Pale OÜ on kustutatud. Käendussuhte eksisteerimise eeldus ei ole see, et käendaja on põhivõlgniku juhatuse liige. Kostja väited kinnistute müügihindade kohta on asjasse puutumatud ega mõjuta asja lahendust. Nimelt nähtub Pale OÜ kontoväljavõttest, et 10.01.2011.a sai Pale OÜ laenu kahe laenulepingu alusel. Mõlema lepingu alusel laekus Pale OÜ-le 31 955 eurot ehk kokku 63 910 eurot. Käesolevas asjas on nõue esitatud vaid lepingu nr 11-000821-JI alusel ning selle
3(7)
Tsiviilasi nr 2-14-61948 nõude tagatiseks ei ole olnud kinnistud. Kuna käesoleva nõude aluseks oleva lepingu otstarve oli omafinantseering, eeldab kohus, et teise lepingu (nr 11-000831-JI) alusel saadud laenusumma kulus täielikult kinnistu ostmisele ning oli seega ilmselt ka tagatud kinnistutele seatud hüpoteekidega. Kuna teisest lepingust tulenevat nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud, ei oma väited kinnistute müügi kohta tähtsust. Otsuses nimetamata tõendid jättis kohus arvesse võtmata kui asjasse puutumatud. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt välja 650 eurot menetluskulude hüvitiseks. Kuivõrd kostja vastu esitatud nõue oli 13 000 eurot ning selliselt nõudelt tulnuks tasuda riigilõivu 650 eurot, mõistis kohus menetluskuludest 650 eurot välja kostjalt ning ülejäänud osas jättis hageja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja ei ole tunnistanud nõuet osaliselt summas 9587 eurot. Hagi omaksvõtt puudub 16.09.2015.a eelistungi protokollist ja 28.09.2015.a kohtuistungi protokollist. Mõlemast protokollist tulenevalt vaidleb kostja nõudele vastu. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 8 lg 1 kohaselt tagatislepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ning sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui tagatise saaja ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu võlgniku põhikohustuse ulatuses rahuldada. Nimetatud seadusest tuleneb üheselt, et sihtasutuse vastutus on täiendav ehk subsidiaarne ning rakendub üksnes juhul, kui pangal puudub võimalus nõude rahuldamiseks laenusaaja ja käendaja kui solidaarvõlgniku vastu. Tsiviilasjas leiduvatest tõenditest ei tulene, et laenuandja Swedbank AS oleks pöördunud kohtusse hagiavaldusega laenusaaja Pale OÜ või käendaja vastu. Hageja paljasõnaline väide sellest, et Pale OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja Swedbank AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.03.2012.a ei tõenda laenuandja poolt nõude esitamist laenusaaja või laenu käendaja vastu. Selle asemel, et esitada nõue laenusaaja vastu, esitas Swedbank AS koheselt hagejale taotluse käenduslepingust tuleneva käenduskohustuse täitmiseks summas 22 479,68 eurot. Hageja pole nõude esitamist kostja vastu nõuetekohaselt põhjendanud ning nõude suurus on täiel määral oletuslik. Käesoleval juhul on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine toimunud põhjustel, mille eest laenusaaja ja käendaja ei vastuta. Nimelt oleks kinnistu XXXXX X, Tõrva linnas ning XXXXXXXX talu kinnistu realiseerimishinnast turuhinnaga jätkunud ka laenulepingust nr 11-000821-JI tulenevate kohustuste täitmiseks. Kohus on meelevaldselt nõustunud hagejaga, et sõiduki ostmine ja remontimine ei vasta laenu kasutamise sihtotstarbele. Käesoleval juhul on kohus asunud ise täitma tõendamiskoormist, mis lasub hagejal. Hageja kohustus on piiritleda, millised konkreetsed väljaminekud on ettevõtluse huvides ning vastavad laenu kasutamise sihtotstarbele. Käesoleval juhul on kohus oletanud ning on hagi rahuldamise aluseks olevaid tõendeid piiritlenud hageja eest. Ei oma tähtsust, et iga konkreetse arve puhul ei ole tasumine tõendatud. Arve väljastamine iseenesest tõendab, et isikul, kellele arve on väljastatud, on tekkinud maksekohustus. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus õigusabikulude hüvitamise küsimuses. Laenu mittesihtotstarbeline kasutamine ei ole käendaja vastutuse kohaldamise eeltingimus, kuna laenu kasutas Pale OÜ ja mitte käendaja. Pale OÜ pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-15-6363 22.07.2015.a kohtumääruse kohaselt „kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on võlgniku maksevõimetuse otsene põhjus võlgnikule kuulunud vara (tootmishoone) müük hinnaga, mis ei katnud suuremat osa
4(7)
Tsiviilasi nr 2-14-61948 kohustustest. Võlgniku vara müümiseni (täitemenetluseni) viis omakorda ebapiisav eeltöö tootmistegevuse käivitamise ettevalmistamisel - ei suudetud kohaselt hinnata ehitustööde, s.h muinsuskaitsenõuete mahtu ja rahalist ulatust. Võlgniku majandustegevuse käivitamise, s.t ettevõtluse alustamise tingimuste üldise hinnangu raames märkis kohus, et võlgniku osanikul (juhatuse liikmel) oli vajalik idee ja tegutsemine, kuid oli liigne optimism ja usk ettevõtluse tugistruktuuride tegelikku toesse. Kui muinsuskaitsealased nõuded pikendasid ehitusaega ja muutsid renoveerimistegevuse kallimaks, siis selliste muutustega ei tulnud kaasa laenuandja (keeldumine maksepuhkusest) ega ettevõtluse toetamise sihtasutus. Selliste tõrgete tekkimine viitab pigem, et ettevõtluskliima ei ole (väike)ettevõtja jaoks soodne. Neil asjaoludel ei saa kohus pidada maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteotunnustega tegu ega rasket juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses“. Eeltoodust tulenevalt jääb täiel määral põhjendamatuks ja arusaamatuks Harju Maakohtu väide, et pärast laenu saamist on kantud Pale OÜ arvelt suurte summadena kostja ja ES arvetele 11 500 eurot. Juhul, kui selliste summade ülekandmine eraisiku arveldusarvele oleks tehtud põhjendamatult, kuuluksid sellised väljamaksed tuvastamisele pankrotimenetluse käigus ja eeldaksid vähemalt raske juhtimisvea esinemist osaühingu juhatuse tegevuses. Sellekohaseid fakte Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2– 15-6363 panrotimenetluses tuvastanud ei ole, mistõttu on Harju Maakohtu järeldused Laenulepingu nr 11 -000821- JI järgi saadud laenu ebasihipärase kasutamise kohta täiel määral oletuslikud ning ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Hageja pole tõendanud, kui suur on tema arvates võlgnetav summa. OÜ Pale pankrotimenetluse käigus tsiviilasjas nr 2-15-6363 ei ole tõendatud OÜ Pale rahaliste vahendite kasutamist ebasihtotstarbeliselt ega nimetatud rahaliste vahendite enda kasuks pööramist. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja on esitanud nõude laenusaaja või käendaja vastu. Laenulepingust nr 11-000821-JI, käenduslepingust nr 11-000821-KÄ2, käenduslepingust nr 11-000821-KÄ1 tuleneb üheselt, et käenduslepingust tulenev sihtasutuse vastutus on täiendav laenusaaja ning laenu tagavate kolmandate isikute vastutusele. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et käenduslepingule nr 11 – 000821-KÄ1 on nii hageja kui ka Swedbank AS nimel alla kirjutanud üks ja sama isik, seega pidi hageja olema teadlik asjaolust, et tema vastutus laenulepingust nr 11-000821-JI tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest rakendub üksnes juhul, kui laenuandja on tõendanud nõude esitamise võimatust esmase võlgniku ning solidaarvõlgniku (käendaja) vastu. Eeltoodust tulenevalt esines tsiviilasjas alus hagi läbi vaatamata jätmiseks tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1. Käesoleval juhul tegutses hageja vastuolus ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 8 lg-ga 1, olles seega ise lepingut rikkunud pool, mistõttu temal puudub võimalus nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu nõuetekohast täitmist (võlaõigusseaduse § 105). Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-14-61948
8.Apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus lähtus vaidluse lahendamisel alusetult sellest, et kostja hageja poolt kostja suhtes esitatud nõuet käenduse väiksema maksimummäära ulatuses tunnistas, on alusetu. Nõude kostjapoolne selgesõnaline tunnistamine nähtub kostja kirjalikust kohtule adresseeritud avaldusest (t I kd lk 52). Sellest sai järeldada ka seda, et kostja võttis omaks hageja poolt hagi alusena kohtu ette toodud faktiväited ja vaieldes vastu üksnes sellele, et nõuet saab esitada suuremas käenduse maksimummääras. Hageja tõi kohtu ette hagi rahuldamise eelduseks olevad faktiväited, mille alusel sai kohus tuvastada, et panga ja põhivõlgniku vahel oli laenuleping, millest tulenevad kohustused jäeti konkreetses suuruses täitmata ja mille tõttu tegi pank põhivõlgniku suhtes laenulepingu ülesütlemisavalduse, mille põhivõlgnik sai kätte, ning pank loovutas nõuded hagejale, ning põhivõlgnikult ja käendajalt nõuti kohustuste täitmist, ning kostjal lasusid käenduslepingust tulenevad kohustused. Kostja tunnistas sellisele hagiavaldusele vastuseks nõuet väiksema käenduse maksimummäära ulatuses ja ei esitanud hageja faktiväidetele mitte ühtegi vastuväidet. Vastuväiteid ei esitanud kostja hageja faktiväidetele ka järgnevas menetlusdokumendis ega kohtuistungitel. Selles olukorras luges maakohus hageja faktiväidete alusel hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud õiguspäraselt tuvastatuks.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et vaidlusaluse käenduslepingu (t I kd lk 15 jj) punkt 1 on vastuolus seadusega ja ei kehti. Käenduslepingu punktis 1 on sätestatud käenduse maksimumsumma, mis on 31955 eurot. Üksnes teatud lisatingimuste täitmise korral on käenduse maksimumsumma väiksem. Seega kehtib käenduslepingust tulenevalt eeldus, et käenduse maksimumsumma on 31955 eurot. Nende eelduste kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus, mille alusel saaks kohus järeldada, et täidetud on need lisatingimused, mille korral on käenduse maksimummäär väiksem, lasus käendajal, st kostjal. Seadus ei välista seda, et pooled lepivad kokku mitmes käenduse maksimummääras ja tingimustes, millal kehtib üks ja millal teine määr. Kostja sai ja pidi igal juhul arvestama suurema käenduse maksimummääraga. Seadusest ei tulene, et need tingimused, millest väiksema käenduse maksimummäära kohaldumine sõltub, peavad olema täielikult käendaja mõjusfääris. Kuigi sellist järeldust seaduse alusel teha ei saa, ei ole kostja apellatsioonkaebuses usutavaks muutnud, et laenu sihtotstarbelise kasutuse tagamine ei olnud tema mõjusfääris. Hageja esitas käesolevas kohtumenetluses väite, et kostja oli põhivõlgniku ainus juhatuse liige ja osanik. Kostja ei ole sellele väitele vastuväiteid esitanud ega seletanud, mille tõttu laenu sihtotstarbelise kasutamise tagamine ei olnud tema mõjusfääris.
10.Käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude alusel saab järeldada, et põhivõlgniku vara arvelt ei olnud võimalik nõudeid rahuldada. Sellise järelduse tegemine ei eelda, et põhivõlgniku suhtes tuleks esitada hagi või põhivõlgniku suhtes tuleks läbi viia täitemenetlus vms. Sellest hoolimata on põhivõlgnikult nõutud kohustuste täitmist nii kohtulikult kui ka kohtuväliselt. Põhivõlgniku suhtes esitati pankrotiavaldus, ajutine haldur selgitas välja põhivõlgniku varalise olukorra ja maakohtu menetluse ajal põhivõlgnik kustutati. Need asjaolud on piisavad selleks, et järeldada, et põhivõlgniku vara arvelt ei olnud võimalik kohustust täita.
11.Käesoleva hagi rahuldamata jätmist ei saa tingida ka see kostja väide, et kinnisasjad realiseeriti väidetavalt alla turuhinna. Sundmüügi hind ei pruugi olla sama kõrge kui see hind, millega õnnestuks kinnisasju võib-olla müüa siis, kui müügiperiood võiks kesta aasta või kauem ja kui müük toimuks täitemenetluse väliselt. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et müük täitemenetluses oleks olnud ebaseaduslik või selle käigus oleks aset leidnud õigusrikkumised. Asjaolu, et kinnisasjad müüdi täitemenetluses odavamalt, kui oleks
6(7)
Tsiviilasi nr 2-14-61948 võib-olla täitemenetluse väliselt ja pikema perioodi jooksul müües kinnisasjadest võinud saada, ei anna iseenesest alust teha järeldust, et kostjale tekitati õigusvastaselt kahju.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka need apellandi väited, mis seonduvad sellega, et maakohus järeldas, et laenu ei ole sihtotstarbeliselt kasutatud. Vaidlusaluse käenduslepingu punktist 1 tulenevalt on käendaja vastutuse maksimummäär 31955 eurot ja üksnes täiendavate eelduste esinemise korral, st siis, kui laenu kasutati sihipäraselt, on käendaja vastutuse maksimummäär väiksem. Seega tuleb laenu sihtotstarbelist kasutamist tõendada käendajal ehk kostjal. Maakohus järeldas õigesti, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et laenu oleks kasutatud sihtotstarbeliselt. Selles osas hindas maakohus tõendeid õigesti. Tõendite hindamine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda siis kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus on diskretsiooni piire ületanud, ei ole kostja apellatsioonkaebuses kohtu ette toonud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka muudest tsiviilasja materjalidest. See, et ajutine pankrotihaldur ei väitnud, et kostja oleks toime pannud kuriteo või raske juhtimisvea ei anna alust järeldada, et laenuraha kasutati sihtotstarbeliselt. Raha äriühingu huvides kasutamine ja laenu sihtotstarbeline kasutamine on kaks erinevat asja. Kuigi käesoleva tsiviilasja materjalide alusel ei saa järeldada, kas kostja kasutas laenuraha äriühingu huvides, tähendaks raha äriühingu huvides kasutamine seda, et kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena ei pannud toime kuritegu või rasket juhtimisviga, kuid see ei tähendaks, et laenuraha kasutati vastavalt sellele sihtotstarbele, milles põhivõlgnik laenulepingus pangaga kokku leppis. Seda, kas raha kasutati vastavalt laenulepingujärgsele sihtotstarbele ei pea pankrotihaldur hindama. Nõustuda ei saa ka selle väitega, et hageja ei tõendanud, milline on võlgnetav summa. Eespool viitas ringkonnakohus sellele, et hageja esitas piisavalt selged faktiväited ja tõendid ning kostja nendele vastu ei vaielnud ning maakohus luges vastavad asjaolud õiguspäraselt läbi omaksvõtu tuvastatuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna hageja apellatsioonimenetluses menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlust ei esitanud, siis ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulusid summaarselt välja ei mõista.
14.Vastustaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse vastusega koos täiendavad tõendid. Tõendid esitati põhjusel, et kostja esitas apellatsioonkaebuses uusi väiteid, mis maakohtus arutuse all ei olnud. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata vastavatest väidetest sõltumata, ei tõusetu uute tõendite juurde võtmise vajadust ja seetõttu tuleb tõendite juurdevõtmisest keelduda. Kuna tõendid esitati ringkonnakohtule elektrooniliselt, siis kohus neid vastustajale ei tagasta, vaid eemaldab need toimikust.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.