Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

XXXkäenduskohustusest tulenev vastutus on rahaliselt piiratud summaga 31 955 eurot või 9 587 eurot eeldusel, et XXX OÜ kasutab laenu sihtotstarbeliselt. Swedbank AS-i ja hageja vahel sõlmiti 07.01.2011 käendusleping, millest tulenevalt oli hageja käenduskohustuse suurus 75% laenu põhisumma tagastamata osast. XXX OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja Swedbank AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.03.2012. Swedbank AS esitas hagejale taotluse käenduslepingust tuleneva käenduskohustuse täitmiseks summas 22 479,68 eurot, mille hageja täitis 2012.a mais. Hageja ja Swedbank AS sõlmisid 02.10.2013 nõude loovutamise lepingu, mille alusel omandas hageja Swedbank AS-lt XXX OÜ vastu laenulepingust tuleneva nõude osas, mida hageja poolt pangale täidetud käenduskohustus ei katnud, summas 10 517,01 eurot. Pärast käenduskohustuse täitmist ja nõude loovutamise lepingu alusel nõude omandamist oli hageja kogunõudeks 32 996,69 eurot. Käenduskohustuse täitmisega ja nõude omandamisega läksid hagejale üle ka nõude tagamiseks antud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, s.o nõudeõigused XXXvastu. XXX kinnitas nõude ülemineku teatise kättesaamist e-kirja teel 08.10.2013. Hageja on esitanud XXX OÜ-le ja XXXele lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kirjalikud nõuded. Kostja vastus XXX tunnistab osaliselt hagi maksimumsummas 9 587 eurot. 2011.a jaanuaris võttis XXX OÜ pangalt laenu 63 910 eurot XXX asuva kinnistu soetamiseks ja hoones ehitustegevuseks. Kinnistu soetamiseks kulus pangalaenust 49 215,68 eurot. Alates veebruarist algas ehitustegevus. Ehitusprahi eemaldamiseks ja ehitusmaterjali transpordiks soetati firmale kasutatud kaubik väärtuses 2 030 eurot, millele lisandus 861 eurot remondikulusid auto sõidukõlbulikuks seadmisel. Ehitusmaterjalide soetamisele kulus 2011.a 9 533,96 eurot (lisandub käibemaks). 12.06.2012 pani pank kinnistu müüki, kuid siiski jätkus ruumide väljaehitamine. 2012.a kulus ehitusele 157,74 eurot. 2013.a said valmis uute elektrikaablite paigaldustööd. 16.01.2014 müüdi XXX as asuv kinnistu hinnaga 17 700 eurot ja 20.01.2014 müüdi tagatiseks olev Sillaotsa talu kinnistu hinnaga 15 500 eurot. Laekunud summast läks laenu katteks vaid 28 555,04 eurot. Võrreldes ekspertide poolt esitatud hindamisaktidega on mõlemad ebanormaalselt madalad hinnad. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Pärast laenu saamist on XXX OÜ arveldusarvelt tehtud väljamakseid ettevõttega seotud isikule XXXele ja tema lähikondsele XXX kokku summas 11 500 eurot, võetud välja sularahas 1 500 eurot. XXX OÜ ostis vahetult pärast laenu saamist ettevõttele sõiduki, mis ei ole laenu otstarve. Tšekid on suures osas kütuse ostmise kohta ning neist ei selgu, kes on ostjaks. Vähemalt 13 000 euro ulatuses ei kasutatud laenu otstarbeliselt. Hageja ei ole seetõttu nõus vähendama käendaja käenduskohustust 9 587 euroni. Laen oli ära kulutatud 17.05.2011, nimetatud päevast ei olnud XXX OÜ arveldusarvel debiteerimiseks enam rahalisi vahendeid, seega ei ole usutav et pärast 2011.a maid saadud arved on tasutud laenu arvelt. Kohtu põhjendused 24.09.2015 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse hageja nõude osas XXX OÜ vastu, kuna XXX OÜ on registrist kustutatud. 28.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja XXX vaidles nõudele vastu. XXXhinnangul ei saa tema vastu enam nõuet esitada, kuna nõue esitati tema kui XXX OÜ juhatuse liikme vastu. Hageja väitega ei nõustu, nõue on esitatud füüsilisest isikust käendaja vastu ning puuduvad käendust välistavad asjaolud.

Swedbank AS ja XXX OÜ sõlmisid 07.01.2011 laenulepingu nr 11-000821-JI, mille alusel anti XXX OÜ-le laen summas 31 955 eurot kinnistu (XXX ) ostu omafinantseerimiseks, renoveerimiseks ja köögitehnika soetamiseks (I kd, t lk 7-14). Laenulepingust tulenevate XXX OÜ kohustuste tagamiseks sõlmisid Swedbank AS ja XXX 07.01.2011 käenduslepingu nr XXX (I kd, t lk 15-16) ning Swedbank AS ja hageja sõlmisid 07.01.2011 käenduslepingu nr XXX (I kd, t lk 1719). XXX OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja Swedbank AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.03.2012. Hageja täitis Swedbank AS-le 14.05.2012 käenduskohustuse summas 22 479,68 eurot (I kd, t lk 20). Hageja ja Swedbank AS sõlmisid 02.10.2013 nõude loovutamise lepingu nr 11-000821, mille alusel omandas hageja Swedbank AS-lt XXX OÜ vastu laenulepingust tuleneva nõude osas, mida hageja poolt pangale täidetud käenduskohustus ei katnud, summas 10 517,01 eurot (I kd, t lk 21-24). Swedbank AS teatas XXX OÜ-le ja XXXele nõude üleminekust 03.10.2013 (I kd, t lk 29-30). Hageja esitas XXX OÜ-le ja XXXele lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kirjalikud nõuded 25.03.2014 (I kd, t lk 25-28). Neid asjaolusid ei ole vaidlustatud ja kohus loeb need tuvastatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel. Hageja nõue XXXvastu tuleneb käenduslepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 sätestavad: „kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.“ VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. XXX tunnistab nõuet osaliselt, summas 9 587 eurot. Hageja vähendas menetluse käigus nõuet XXXvastu 13 000 euroni. Kohtu hinnangul kuulub nõue XXXvastu rahuldamisele. XXXega sõlmitud käenduslepingu punkt 1 kohaselt vastutab XXX XXX OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest, vastutuse maksimumsumma on 31 955 eurot. Samas lepingupunktis on kokku lepitud, et kui laenusaaja kasutab laenusummat vastavalt laenusumma väljastamise sihtotstarbele, vastutab käendaja mitte rohkem kui 9 587 euro tasumise eest. Laenu sihtotstarbeks oli laenulepingu punkt 2.2 kohaselt hoonestatud kinnistu asukohaga Veski 2 Tõrva linn Valga Maakond ostu omafinantseerimine, renoveerimine ja köögitehnika soetamine. Laenu sihtotstarbelise kasutamise tõendamiseks on kostja esitanud Veski tn 2 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu (I kd, t lk 112-130) ning kontoväljavõtte, arveid ja tšekke (I kd, t lk 137-204; II kd, t lk 9-13). Tõenditest nähtub, et pärast laenu saamist on kantud XXX OÜ arvelt suurte summadena XXXja Ele XXXe arvetele 11 500 eurot. XXX on esitanud erinevaid XXX OÜ-le esitatud arveid (kindlustus, elekter, vesi ja kanalisatsioon), kuid tõendamata on see, kas ja kelle poolt need arved on tasutud. Eesti Energia poolt esitatud arvetest nähtuvalt on XXX OÜ vähemalt teatud perioodidel olnud tasumisega viivituses, samuti on XXX OÜ jäänud võlgnevusse kindlustusmaksega. Lisaks on laenu kasutatud sõiduki ostmiseks ja remontimiseks, mis XXXväitel maksis kokku 2 891 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et sõiduki ostmine ja remontimine ei vasta laenu kasutamise sihtotstarbele. XXX on väitnud, et ehitusmaterjalide soetamisele kulus 2011.a 9 533,96 eurot (lisandub käibemaks), kuid see ei ole kooskõlas kostjate poolt esitatud tšekkidega. Tšekke on kostjad kokku esitanud summas 5 371,23 eurot, millest summas 1 672,06 eurot on kütusetšekid ja 3 699,17 eurot on ehitusmaterjalide tšekid. Seejuures saab tšekkide alusel järeldada, et ehitusmaterjali osteti kuni 2011.a novembrini, samas kui kütust osteti kuni 2012.a septembrini. Kõik eeltoodud asjaolud (laenusumma osaliselt ülekandmine, sõiduki ostmine ja remontimine, kütusetšekkide arvestatav osakaal) viitavad sellele, et osaliselt on laenu kasutatud mitte sihtotstarbeliselt. Seetõttu ei saa kohaldada XXXsuhtes käenduslepingus kokkulepitud väiksemat vastutuse maksimumsummat 9 587 eurot. Hageja nõude suurus 13 000 eurot on asjaolusid arvestades põhjendatud.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nõuet tema vastu enam esitada ei saa, sest XXX OÜ on kustutatud. Käendussuhte eksisteerimise eelduseks ei ole see, et käendaja on põhivõlgniku juhatuse liige. VÕS § 142 lg 4 sätestab samuti, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Käendusega vähendab laenuandja oma riski, et laenatud summat ei ole võimalik põhivõlgnikult tagasi saada. Jaatades XXXseisukohta, puuduks käendusel tagatisfunktsioon vähemalt sellistes olukordades, kus põhivõlgnikuks on äriühing ja käendajaks põhivõlgniku juhatuse liige – sellisel juhul võiks käendaja vabaneda oma lepinguga võetud kohustusest lihtsalt seeläbi, et astub juhatuse liikme kohalt tagasi. Seega, XXX OÜ kustutamine ei mõjuta hageja ja XXXkäendussuhet ning ei anna alust jätta nõuet XXXvastu rahuldamata. Mis puudutab kostja väiteid kinnistute müügihindade kohta, siis need väited on asjassepuutumatud ega mõjuta asja lahendust. Nimelt nähtub XXX OÜ kontoväljavõttest, et 10.01.2011 sai XXX OÜ laenu kahe laenulepingu alusel – lepingud nr XXX ja 11-000821-JI. Mõlema lepingu alusel laekus XXX OÜ-le 31 955 eurot ehk kokku 63 910 eurot. Käesolevas asjas on nõue esitatud vaid lepingu nr XXX alusel ning selle nõude tagatiseks ei ole olnud kinnistud. Kuna käesoleva nõude aluseks oleva lepingu otstarbeks oli omafinantseering, eeldab kohus, et teise lepingu (nr XXX ) alusel saadud laenusumma kulus täielikult kinnistu ostmisele ning oli seega ilmselt ka tagatud kinnistutele seatud hüpoteekidega. Kuna teisest lepingust tulenevat nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud, ei oma väited kinnistute müügi kohta tähtsust. Eeltoodust tulenevalt kuulub XXXvastu rahuldamisele. Kohus mõistab XXX hageja kasuks välja 13 000 eurot. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, arvestades 24.09.2015 kohtumääruses märgitud menetluskulude jaotust. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 eurot. Hageja menetluskulude osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Hagihind on 32 966,69 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse järgi tasuda riigilõivu 1 000 eurot. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskuluna kindlaks 1 000 eurot. 24.09.2015 kohtumäärusega jättis kohus XXX OÜ vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda. Kohus peab võimalikuks jagada menetluskulud, võttes arvesse nõuete suurusi. Kuivõrd XXX vastu esitatud nõue oli 13 000 eurot ning selliselt nõudelt tulnuks tasuda riigilõivu 650 eurot, mõistab kohus menetluskuludest 650 eurot välja XXX ning ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.