nende Hageja: XXXXOÜ (registrikood XXXX; asukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX(e-post XXXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristiina Urb (e-post [email protected]); Kostja: XXXX OÜ (registrikood XXXX; asukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX(e-post XXXX); Kostja lepinguline esindaja XXXX (e-post XXXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXX OÜ-lt (registrikood XXXX) XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks võlgnevus 3 640,20 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 3 029,76 eurot ning 18.02.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 610,44 eurot.
3.Välja mõista XXXX OÜ-lt (registrikood XXXX) XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (3 029,76 eurot) päevas alates 19.02.2016.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXXX OÜ-lt XXXXOÜ kasuks menetluskulud summas 325 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-15-105556 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt osutab kostja XXXX, Tallinn korteriomanikele elamu haldamise ja hooldamise teenust. 11.03.2013.a toimus XXXX korteriomanike koosolek, kus muu hulgas otsustati paigaldada radiaatorite kütteandurid ning ventilatsiooniluugi augu puurimine ja paigaldus. Otsustati, et tööd teostab, sh tarnib andurid, hageja. Hageja osales koosolekul oma seadusliku esindaja XXXX kaudu. Koosolekul otsustati veel, et hagejale tasutakse remondifondist ning hiljem lisab kostja korteriomanike igakuistele arvetele andurite maksumuse. Koosolekut juhatas ja koosoleku protokollile on alla kirjutanud XXXX, s.o XXXX haldur, kes on esindanud kostjat ka elamu haldamise ja hooldamise lepingu sõlmimisel. Hageja paigaldas XXXX korteritesse andurid ning ventilatsiooni resti. Hageja esitas kostjale 28.05.2013.a arve summas 3 029,76 eurot, millist pole kostja siiani tasunud.
2.Hageja on tarninud kütteandurid ning need paigaldanud, samuti paigaldanud ventilatsiooni resti. 03.06.2013 on hageja saatnud kostjale arve koos tabeliga, kust on näha, kui palju andureid korteriomanikud said. 21.08.2013.a on hageja saatnud meeldetuletuse arve tasumata jätmise kohta. 27.08.2013.a on kostja vastanud, et tuleb teha uus arve. Kostja on 12.09.2013.a e-kirjas veelkord kinnitanud, et arve tuleb esitada just kostjale ning et just kostja tasuks arve. See on kostjal aga siiani tasumata. Käesoleval juhul on kõik korteriomanikud sõlminud kostjaga elamu haldamise ja hooldamise lepingud. Seega on kostjal majanduslik huvi selle vastu, et tema haldamise all olevas elamus tehtaks remonttöid, kuivõrd see on kostja lepinguliseks kohustuseks. Lepingu järgi on kostjal kohustus remonttööde teostamiseks, mida ta võib teha vahetult ise või kolmanda isiku kaudu. Lepinguga ei ole aga kostjale antud volitust sõlmida lepinguid korteriomanike nimel. Eeltoodu kinnitab samuti hageja seisukohta, et kostja sõlmis suulise töövõtulepingu enda nimel. Lisaks toob hageja välja, et kostja on XXXX korteriomanike igakuistele arvetele juba lisanud kütteandurite kulud. Seega on korteriomanikud kostjale juba tasunud tehtud töö eest.
3.Arvestades, et hageja saatis kostjale arve 03.06.2013.a, siis muutus viivisenõue sissenõutavaks pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja hinnangul on selliseks ajaks viis kalendripäeva, kuivõrd ka arvele oli täitmise ajaks märgitud viis päeva. Seega arvestab hageja viivist alates 09.06.2013.a. Käesoleva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 483,10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka seadusjärgse viivise alates otsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada XXXXOÜ hagi XXXX OÜ vastu ning mõista XXXX OÜ-lt XXXXOÜ kasuks välja põhivõlgnevus 3029,76 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ning seadusjärgne viivis alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud XXXX OÜ kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2-15-105556
4.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid täies ulatuses. Kostja osutab XXXX, Tallinn korteriomanikele elamu haldamise ja hooldamise teenust lepingu alusel. Kostja valiti korteriomanike 09. mai 2005.a. üldkoosolekul valitsejaks ja tegutseb valitsejana nimetamise hetkest. Kostja valitsejana juhindub oma igapäevase tegevuses korteriomanike poolt kinnitatud majanduskavast. Majanduskavast tulenevalt on ka valitseja pädevus kasutada/käsutada korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, kuid nt remondifondi käsutamine ei ole kostja pädevuses. Nimetatu osas peab kostja lähtuma korteriomanike üldkoosoleku ja majanõukogu otsustest/korraldustest. Järelikult puudub kostjal pädevus täita nõue ilma korteriomanike üldkoosoleku sellekohase otsuseta. Siinkohal kinnitab kostja, et korteriomanike üldkoosolekul 11.03.2013.a võeti vastu muuhulgas otsus paigaldada hoones asuvatele radiaatoritele kütteandurid. Hageja on hagiavalduses jätnud tähelepanuta asjaolu, et koosolekul esitles kõnealuseid kütteandureid just Marko Süld, kes oma esitluses garanteeris peale andurite paigaldamist vähemalt 25 %lise küttekulu kokkuhoiu. Samuti seda, et kui kokkuhoidu ei teki, toimub paigaldus tema kulul. Koosolekust osavõtjad toetasid (2 vastuhäält) kõnealust päevakorrapunkti just eelmainitud klauslite alusel ning täiendava tingimusega, et tasumine toimub alles pärast positiivse tulemiga 2 aastast testperioodi. Aasta hiljem, so 10.02.2014.a toimunud korteriomanike üldkoosolekul otsustati termoregulaatorite arvet mitte maksta enne 2 aastase testperioodi lõppu. 09.04.2015.a toimus korteriomanike erakorraline üldkoosolek, mille protokollis kajastati põhjalikult termoregulaatorite hetke situatsiooni ja ajalugu. Samuti võeti vastu otsus, mis kinnitab ka varasemat seisukohta, so enne 2016.a maikuud, mil lõppeb testperiood, ei tasuta regulaatorite eest. Täiendavalt viidati regulaatorite osas puudulikule dokumentatsioonile teostaja poolt. Seega on korteriomanikud (kellest üks on Hageja ise) mitmeid kordi kinnitanud kokkuleppe tingimusi, mis oli hilisem tingimuslik tasumine, st küttekulu kokkuhoiu tekkel peale 2 aastat testperioodi.
5.Majanõukogu liikmed on otse pöördunud hageja poole märgukirjaga, kus soovitakse selgitusi ja dokumentatsiooni andurite kohta ning juhitakse tähelepanu termoregulaatorite paigaldamisel vajadusele sõlmida iga korteri puhul eraldi tööde üleandmise-vastuvõtu akt. Ka kostja on korduvalt hageja tähelepanu juhtinud puudulikule dokumentatsioonile ja ebatäpsele arvele ning palun korrektset vormistust. Siinkohal ei ole vähetähtis, et hageja enda poolt esitatud tabelist nähtuvalt on paigaldamata vähemalt 15 andurit ja osade korterite suhtes ei ole andmed korrektsed. Järelikult ei ole hageja oma pakkumist täielikult realiseerinud ning samuti pole esitanud korrektset dokumentatsiooni, mille alusel tekkib nõue.Tulenevalt eeltoodust palub Kostja jätta Euro Kinnisvaraarenduse OÜ hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
2-15-105556
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kostjale, kui XXXX, Tallinn asuva elamu valitsejale, müünud 144 radiaatori termoregulaatorit (kütteandurit) ning ventilatsiooni resti ning esitanud selle eest kostjale 28.05.2013.a arve nr 13051 (tlk 45) summas 3 029,76 eurot, millist pole kostja siiani tasunud. Puudub vaidlus, et arvel märgitud kauba hind hõlmas ka radiaatori termoregulaatorite ning ventilatsiooni resti paigaldustöid. Puudub vaidlus, et hageja on tarninud ja paigaldanud vähemalt 129 kütteandurit, samuti paigaldanud ventilatsiooni resti. Puudub vaidlus selle osas, et ülejäänud 15 kütteandurit on jäänud paigaldamata XXXX, Tallinn asuva elamu mõnede korteriomanike vastuseisu tõttu.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3029,76 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (13.05.2015.a seisuga 483,10 eurot) ning seadusjärgne viivis alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ja ei tunnista enda vastu suunatud nõudeid.
10.Poolte vahel on vaidlus nõude aluseks oleva lepingu osas ning selle kohase täitmise osas hageja poolt, samuti on vaidlus selles, kas kostjal on pädevus täita nõue ilma korteriomanike üldkoosoleku sellekohase otsuseta (üldkoosolekul otsustati termoregulaatorite arvet mitte maksta enne 2 aastase testperioodi lõppu). Poolte vahel on vaidlus, kas termoregulaatorite paigaldamisel oleks olnud vaja sõlmida iga korteri puhul eraldi tööde üleandmise-vastuvõtu akt.
11.Otsustamaks hageja nõuete põhjendatuse üle, peab kohus esmalt välja selgitama, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping. VÕS § 8 lg 1 ja 2 sätestavad, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Toimikust nähtuvalt toimus 11.03.2013.a XXXX korteriomanike koosolek (tlk 43-44, koosoleku protokoll), kus muu otsustati paigaldada radiaatorite kütteandurid ning ventilatsiooniluuk. Otsustati, et tööd teostab, sh tarnib andurid, Marko Süld, kes on hageja seaduslik esindaja. Koosolekul otsustati, et hagejale tasutakse remondifondist ning hiljem lisab kostja korteriomanike igakuistele arvetele andurite maksumuse. Vaidlust ei ole ka selles, et XXXX OÜ on elamu XXXX Tallinnas valitseja korteriomandiseaduse (KOS) mõttes. KOS § 21 lg 1 järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid, mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid, valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Samuti puudub vaidlus, et kõik korteriomanikud on sõlminud XXXX OÜ-ga elamu haldamise ja hooldamise lepingud (tlk 40-42), mille p-st 2.7 tuleneb, et kostjal on kohustus teha elamus hooldus-, avarii- ja remonttöid vastavalt elamu kaasomanikelt laekunud summade piires. Punkti 4.1 kohaselt vastutab kostja lepinguga määratud mahus elamu hoolduse, sanitaarpuhtuse ja avariiremondi kvaliteetse teostamise eest.
12.Kohus märgib, et kostja ei ole hagiavaldusele vastu vaielnud põhjusel, nagu tema ei oleks vaidlusaluse lepingu pooleks ega tuginenud sellele, et tema tegutses vaid korteriomanike esindajana. Hageja on õigesti märkinud, et lepinguga ei ole kostjale antud volitust sõlmida lepinguid korteriomanike nimel, samuti ei ole välistatud kostja õigus kaasata lepinguliste kohustuste täitmiseks kolmandaid isikud. 11.03.2013.a XXXX korteriomanike koosoleku
2-15-105556 protokollist nähtub, et pooled on olulistes tingimustes (töö sisu ning selle eest tasumine) kokkuleppele jõudnud. Seega on pooled 11.03.2013.a sõlminud suulise töövõtulepingu, millega hageja pidi tarnima ja paigaldama radiaatorite kütteandurid ning ventilatsiooniluugi ning kostja, täites korteriomanikega sõlmitud elamu haldamise ja hooldamise lepingutest tulenevaid kohustusi, maksma hagejale selle eest tasu. Lepingust tulenevad kohustused on pooltele täitmiseks kohustuslikud.
13.Esmalt analüüsib kohus hageja põhinõuet. Kauba ja tööde eest on 03.06.2013.a kostjale väljastatud (tlk 47, e-kiri) 28.05.2013.a koostatud arve nr 13051 (tlk 45) summas 3 029,76 eurot, kostja on arve kätte saanud hiljemalt 27.08.2013.a (tlk 46, vastus arvele), kuid pole arvet tasunud. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 3 029,76 eurot. Arve kohaselt oli kostja kohustatud kauba ja teenuste eest tasuma 5 kalendripäeva jooksul.
14.Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole lepingut kohaselt täitnud, s.o 15 kütteandurit on paigaldamata. Hageja märkis, et andurid on olemas, kuid paigaldamata osade korteriomanike vastasseisu tõttu. Kostja ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud. Seega võiks kostjal olla õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Siiski sätestab VÕS § 110 lg 2 p 2, et võlgnikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel õigust kohustuse täitmisest keelduda, kui võlausaldaja on oma kohustust rikkunud võlgnikust tulenevatel asjaoludel, sealhulgas ka siis, kui tema kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus. Seega puudub kostjal alus lepingust tulenevate kohustuste täimisest keeldumiseks, kuivõrd kostja ise ei ole suutnud vaatamata vastavale üldkoosoleku otsusele tagada kütteandurite paigalduse kõigis XXXX elamu korterites.
15.Kostja on märkinud, et tal puudub pädevus täita hageja nõue ilma korteriomanike üldkoosoleku sellekohase otsuseta (üldkoosolekul otsustati termoregulaatorite arvet mitte maksta enne 2 aastase testperioodi lõppu). Kohus osundab, et kuivõrd leping sõlmiti hageja ja kostja vahel, siis ei saa mõjutada XXXX korteriomanike otsustused käesoleva lepingu pooltele sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi. XXXX korteriomanikud ei ole nimetatud töövõtulepingu osapoolteks. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on üksnes lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
16.Poolte vahel on vaidlus, kas termoregulaatorite paigaldamisel oleks olnud vaja sõlmida iga korteri puhul eraldi tööde üleandmise-vastuvõtu akt. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole võlgnevuse tekkimise seisukohalt oluline. Aktide vormistamise kohustust ei näinud pooled lepingus ette. Samuti puudub vaidlus, et hageja on tarninud ja paigaldanud vähemalt 129 kütteandurit ja paigaldanud ventilatsiooniresti.
17.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kauba ja tööde eest on 03.06.2013.a kostjale väljastatud (tlk 47, e-kiri) arve nr 13051 (tlk 45), mille kohaselt oli kostja kohustatud kauba ja teenuste eest tasuma 5 kalendripäeva jooksul. Kohus leiab, et nimetatud tähtaeg on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul mõistlik aeg. Seega tulnuks arve tasuda hiljemalt 08.06.2013.a, mis tähendab, et arve muutunuks sissenõutavaks 09.06.2013.a. Siiski puudub arvel kinnitus arvega nõustumise ja selle kättesaamise kohta. Hageja ei ole esitanud ka muid tõendeid, millest nähtuks üheselt, et kostja oli nimetatud arvest teadlik koheselt selle väljastamisest alates. Toimikust nähtuvalt
2-15-105556 on kostja arve kätte saanud hiljemalt 27.08.2013.a (tlk 46, vastus arvele), mistõttu tulnuks arve tasuda hiljemalt 01.09.2013.a. Seega on tõendatud, et kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks hiljemalt 02.09.2013.a.
18.Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus on ülal leidnud, et poolte vahel oli leping, kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on õigus kohustuse täitmist nõuda.
19.Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kohus rahuldab põhinõude kogu ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 3 029,76 eurot.
20.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ulatuses ning edaspidi seadusjärgset viivist alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus arvestab viivise arvutamisel seda, et korrektselt on tõendatud võlgnevuse sissenõutavaks muutumine 02.09.2013.a. Alljärgnevalt arvutab kohus, kui suur on kostja viivisevõlgnevus hageja ees: Periood
21.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o 18.02.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 610,44 eurot.
22.Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist kohtuotsuse tegemise alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda ka sissenõutavaks
2-15-105556 mittemuutunud viivist alates otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas alates 19.02.2016.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
23.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3 640,20 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 3 029,76 eurot ning 18.02.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 610,44 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas alates 19.02.2016.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
27.Kohus andis 04.01.2016.a määrusega pooltele võimalus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldused hiljemalt 04.02.2016.a. Pooled ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi esitanud. Kohtu põhjendused
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud kindlaks määrata, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 181,79 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 143,21 eurot (tlk 53, maksekorraldus), kokku 325 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
30.Kokku loeb kohus hageja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 325 eurot. Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot.
31.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude
2-15-105556 suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.