Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-105556
Tsiviilasi
Euro Kinnisvaraarendus OÜ hagi CityHaldus OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3756 eurot ja 76 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
Euro Kinnisvaraarendus OÜ nende Hageja: (registrikood 10873479), lepinguline esindaja advokaat Kristiina Urb Kostja: CityHaldus OÜ (registrikood lepinguline esindaja Alar Salu
Menetluse liik
10952612),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta CityHaldus OÜ kanda.
Rahuldada Euro Kinnisvaraarendus OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus.
5.Määrata kindlaks CityHaldus OÜ poolt Euro Kinnisvaraarendus OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista CityHaldus OÜ-lt Euro Kinnisvaraarendus OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 240 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Euro Kinnisvaraarendus OÜ (hageja) esitas 28. aprillil 2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse CityHaldus OÜ-lt (kostja) 6261,31 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale maksettepaneku. Hageja esitas vastuväite ja Pärnu Maakohus andis asja üle hagimenetluses menetlemiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja Tallinnas Endla 76 asuva elamu korteriomanikele elamu haldamise ja hooldamise teenust. 11. märtsil 2013. a toimus Endla 76 korteriomanike koosolek, kus muuhulgas otsustati paigaldada radiaatorite kütteandurid ning puurida auk ja paigaldada ventilatsiooniluuk. Otsustati, et hageja teeb nimetatud tööd ja tarnib andurid. Hageja osales koosolekul seadusliku esindaja MS kaudu. Koosolekul otsustati, et hagejale tasutakse remondifondist ning hiljem lisab kostja korteriomanike igakuistele arvetele andurite maksumuse. Koosolekut juhatas ja koosoleku protokollile kirjutas alla VL, s.o Endla 76 haldur, kes esindas kostjat ka elamu haldamise ja hooldamise lepingu sõlmimisel. Hageja tarnis ja paigaldas Endla 76 korteritesse kütteandurid ja ventilatsiooni resti. 3. juuni 2013. a e-kirjaga saatis hageja kostjale arve 3029,76 eurot koos tabeliga, millelt on näha andurite arv. Arve on kostja poolt tasumata.
3.Lähtudes eeltoodust palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3029,76 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 483,10 eurot ning seadusjärgne viivis alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja valiti korteriomanike 9. mail 2005. a toimunud üldkoosolekul valitsejaks ja juhindub oma igapäevases tegevuses korteriomanike poolt kinnitatud majanduskavast. Majanduskavast tulenevalt on valitseja pädevus kasutada ja käsutada korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, kuid remondifondi käsutamine ei ole kostja pädevuses. Remondifondi osas peab kostja lähtuma korteriomanike üldkoosoleku ja majanõukogu otsustest ja korraldustest. Järelikult puudub kostjal pädevus täita nõuet ilma korteriomanike üldkoosoleku sellekohase otsuseta.
6.11. märtsil 2013. a toimunud korteriomanike üldkoosolekul võeti vastu otsus paigaldada hoones asuvatele radiaatoritele kütteandurid. Koosolekul esitles kütteandureid MS, kes oma esitluses garanteeris peale andurite paigaldamist vähemalt 25%-lise küttekulu kokkuhoiu. Samuti seda, et kui kokkuhoidu ei teki, toimub paigaldus tema kulul. Koosolekust osavõtjad toetasid kõnealust päevakorrapunkti just eelmainitud klauslite alusel ning täiendava tingimusega, et tasumine toimub alles pärast positiivse tulemiga testperioodi. 10. veebruaril 2014. a toimunud korteriomanike üldkoosolekul otsustati termoregulaatorite arvet mitte maksta enne 2-aastase testperioodi lõppu. 9. aprillil 2015. a toimus korteriomanike erakorraline üldkoosolek, mille protokollis kajastati põhjalikult termoregulaatorite hetke
situatsiooni ja ajalugu. Samuti võeti vastu otsus, mis kinnitas ka varasemat seisukohta, et regulaatorite eest ei tasuta regulaatorite enne 2016. a maikuud, mil lõppeb testperiood. Täiendavalt viidati regulaatorite osas puudulikule dokumentatsioonile. Seega kinnitasid korteriomanikud, s.h hageja ise mitmeid kordi kokkuleppe tingimusi.
7.Majanõukogu liikmed pöördusid hageja poole märgukirjaga, kus sooviti selgitusi ja dokumentatsiooni andurite kohta ning juhiti tähelepanu vajadusele termoregulaatorite paigaldamisel sõlmida iga korteri puhul eraldi tööde üleandmise-vastuvõtu akt. Ka kostja on korduvalt hageja tähelepanu juhtinud puudulikule dokumentatsioonile ja ebatäpsele arvele ning palunud korrektset vormistust. Hageja enda poolt esitatud tabelist nähtuvalt on paigaldamata vähemalt 15 andurit ja osade korterite suhtes ei ole andmed korrektsed. Järelikult ei ole hageja oma pakkumist täielikult realiseerinud, samuti ei ole hageja esitanud korrektset dokumentatsiooni, mille alusel nõue võiks tekkida. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 18. veebruari 2016. a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3640,20 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 3029,76 eurot ja otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 610,44 eurot, ning seadusjärgse viivise alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 325 eurot.
9.Otsustamaks hageja nõuete põhjendatuse üle, selgitas kohus esmalt välja, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping. Toimikust nähtuvalt toimus 11. märtsil 2013. a Endla 76 korteriomanike koosolek, kus otsustati paigaldada radiaatorite kütteandurid ning ventilatsiooniluuk. Otsustati, et andurid tarnib ja tööd teostab MS, kes on hageja seaduslik esindaja. Koosolekul otsustati, et hagejale tasutakse remondifondist ning hiljem lisab kostja korteriomanike igakuistele arvetele andurite maksumuse. Vaidlust ei olnud selles, et kostja on elamu Endla 76 valitseja korteriomandiseaduse (KOS) mõttes. KOS § 21 lg 1 järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid, mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid, valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Vaidlus puudus, et kõik korteriomanikud olid sõlminud kostjaga elamu haldamise ja hooldamise lepingud, mille p-st 2.7 tulenes, et kostjal on kohustus teha elamus hooldus-, avarii- ja remonttöid vastavalt elamu kaasomanikelt laekunud summade piires. Punkti 4.1 kohaselt vastutas kostja lepinguga määratud mahus elamu hoolduse, sanitaarpuhtuse ja avariiremondi kvaliteetse teostamise eest.
10.Kohus järeldas, et pooled sõlmisid 11. märtsil 2013. a suulise töövõtulepingu, millega hageja pidi tarnima ja paigaldama radiaatorite kütteandurid ning ventilatsiooniluugi ning kostja, täites korteriomanikega sõlmitud elamu haldamise ja hooldamise lepingutest tulenevaid kohustusi, pidi maksma hagejale selle eest tasu.
11.Kauba ja tööde eest väljastati 3. juunil 2013. a kostjale 28. mail 2013. a koostatud arve, mille kostja sai kätte hiljemalt 27. augustil 2013. a (tlk 46, vastus arvele), kuid arve on tasumata. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei ole lepingut kohaselt täitnud, sest 15 kütteandurit on paigaldamata. Hageja märkis, et andurid on olemas, kuid paigaldamata osade korteriomanike vastasseisu tõttu. Kostja ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud. Seega võiks kostjal olla õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Võlgnikul ei ole lõikes 1 nimetatud alusel õigust kohustuse täitmisest keelduda, kui võlausaldaja on oma kohustust rikkunud võlgnikust tulenevatel asjaoludel, sealhulgas ka siis, kui tema kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus (VÕS § 110 lg 2 p 2). Seega puudus kostjal alus lepingust tulenevate kohustuste täimisest keeldumiseks, kuivõrd
kostja ise ei ole suutnud vaatamata vastavale üldkoosoleku otsusele tagada kütteandurite paigalduse kõigis Endla 76 elamu korterites.
12.Vastuseks kostja väitele, et tal puudus pädevus täita hageja nõue ilma korteriomanike üldkoosoleku sellekohase otsuseta, osundas kohus, et kuivõrd leping sõlmiti hageja ja kostja vahel, siis ei saa mõjutada Endla 76 korteriomanike otsustused käesoleva lepingu pooltele sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Endla 76 korteriomanikud ei ole nimetatud töövõtulepingu osapoolteks. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on üksnes lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
13.Maakohus leidis, et asjaolu, kas termoregulaatorite paigaldamisel oleks olnud vaja sõlmida iga korteri puhul eraldi tööde üleandmise-vastuvõtu akt, ei ole võlgnevuse tekkimise seisukohalt oluline. Aktide vormistamise kohustust ei näinud pooled lepingus ette. Samuti puudus vaidlus, et hageja on tarninud ja paigaldanud vähemalt 129 kütteandurit ja paigaldanud ventilatsiooniresti.
14.3. juunil 2013. a kostjale väljastatud arve nr 13051 kohaselt oli kostja kohustatud kauba ja teenuste eest tasuma 5 kalendripäeva jooksul. Arvestades VÕS § 82 lg 3 ja 7 sätestatut, leidis kohus, et nimetatud tähtaeg on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul mõistlik aeg. Seega tulnuks arve tasuda hiljemalt 8. juunil 2013. a, mis tähendab, et arve muutunuks sissenõutavaks 9. juunil 2013. a. Siiski puudus arvel kinnitus arvega nõustumise ja selle kättesaamise kohta. Hageja ei ole esitanud ka muid tõendeid, millest nähtuks üheselt, et kostja oli nimetatud arvest teadlik koheselt selle väljastamisest alates. Toimikust nähtuvalt sai kostja arve kätte hiljemalt 27. augustil 2013. a, mistõttu tulnuks arve tasuda hiljemalt 1. septembril 2013 a. ja kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks hiljemalt 2. septembril 2013. a.
15.Kuna kostja oli põhinõude tasumisega hageja ees viivituses, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 610,44 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas alates 19. veebruarist 2016. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub 21. märtsil 2016. a esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Täiendavalt taotleb kostja maakohtus menetluskulude esitamise tähtaja ennistamist, mis tulenes probleemidest e-toimikuga, mistõttu sai kostja teada maakohtu 4. jaanuari 2016. a kohtumääruse sisust 21. märtsil 2016. a.
17.Kaebuse kohaselt on maakohus jõudnud õigele seisukohale, et kostja on Endla 76, Tallinn asuva hoone valitseja KOS-i mõttes, kuid järeldanud ekslikult, et kostja vastutus tuleneb korteriomanikega sõlmitud elamu haldamise ja hooldamise lepingu punktidest 2.7 ja 4.1. Lepingu punkt 2.7 sätestab elamu sanitaarse ja tehnilise seisukorra jälgimist ja hooldus-, avarii- ja remonttööde teostamist vastavalt kaasomanikelt laekunud summade piires. Lepingu punktis 4.1 sätestatud vastutus hõlmab lepingu piires kirjeldatud kohustusi. Lepingus kajastatud kaasomanike laekumisi saab ja tuleb käsitleda KOS § 22 järgsete majanduskava alusel sooritatud maksetena. Kuna kütteandurite tarnimine ja paigaldamine ei ole seostatav lepingu punktis 2.7 nimetatud töödega ja korteriomanikud ei ole teostanud sellekohaseid ettemakseid ning sellist tööd ei kirjeldatud hoone majanduskavas, siis ei kuulu see valitseja igapäevase tegevuse hulka. Seega on hoone korteriomanike üldkoosolek pigem andnud kostjale käsundi või volituse tegutseda nende poolt etteantud tingimustega ja korteriomanike nimel.
18.Isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel eksisteeris töövõtulepinguline suhe, on maakohus jätnud esitatud tõendite alusel välja selgitamata lepingu tingimused. Kostja hinnangul on
praeguses vaidluses olulised lepingu tingimused eelkõige maksekohustuse tekkimise aeg ja kohustuse tekkimine paigaldatud seadmete efektiivsuse saavutamisel.
19.Kütteandurite tarne ja paigaldus oli seotud nende eeldatava kasuteguriga, millise mõõteaeg oli kaks aastat. Tulenevalt kasuteguri mõõteajast tekib hagejal nõudeõigus alles peale kasuteguri mõõtmist (selle positiivse tulemuse puhul). Samuti puudus kostjal käsunditäitjana õigus teha kütteandurite eest väljamakseid enne tähtaja saabumist või majanduskava väliselt.
20.Kostja ei eita, et on nõudnud lisaks kütteandurite dokumentatsioonile ka arve kooskõlla viimist tegelikkusega. Sellise tegevuse eesmärk oli eelkõige vajalike tehniliste alusdokumentide hankimine ja asjast tegeliku ülevaate saamine, mis aga ei tähenda arvel kajastatud kohustuste ja tingimustega nõustumist. Eelkõige vajas kostja reaalajas andmeid teostatud ja paigaldatud kütteandurite osas, sest puudusid objektiivsed tööde teostamise aktid.
21.Kogu hoone ulatuses andurite paigaldamisest saab olla huvitatud isikuks vaid hageja, sest kindlasti saab olla kasutegur hoonel suurem, kui kütteandurid on paigaldatud kõikidele radiaatoritele ning tarne/paigalduse saab lugeda lõppenuks alles peale asja täielikku teostust, misjärel tekkib nõudeõigus. Puudus igasugune kokkulepe, mis käsitleks osaliselt teostatud tarne/paigalduse eest tasumist. Seega ei saa lugeda osalist tarnet ja paigaldust täielikuks teostuseks ning järelikult ei saa tekkida ka nõudeõigust.
22.Alusetud on maakohtu etteheited, et kostja ei ole taganud hagejale ligipääsu kõikidesse korteritesse. Kostjal puudub õigus korteriomanikke selleks kohustada. Hageja ei ole kostjale pakkunud kütteandureid, mida ta ei ole suutnud iseseisvalt paigaldada. Seega puudus kostjal nende paigaldamise võimalus.
23.Tulenevalt asjaolust, et hageja on üks korteriomanikest, oli nii 11. märtsil 2013. a, kui järgnevatel üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste näol tegemist sisuliselt korteriomanike omavahelise kokkuleppega. Sellise kokkuleppe pooleks ei saa olla kostja. Kostja oli ja on vaid koosoleku läbiviija ega oma sõnaõigust korteriomanike omavahelistes kokkulepetes. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, puudub TsMS § 654 lg 6 järgi vajadus maakohtu otsuse arutlustkäiku korrata. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
27.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas korteriomanike 11. märtsil 2013. a toimunud üldkoosolekul otsustatud tööde teostamiseks sõlmisid suulise töövõtulepingu pooled või andis korteriomanike üldkoosolek kostjale käsundi või volituse tegutseda korteriomanike nimel ja nende etteantud tingimustel. Samuti on endiselt vaidluse all, kes ja millal peab paigaldatud kütteandurite eest tasuma.
28.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu kostja seisukohaga, nagu ei oleks tema näol tegemist lepingu poolega. Riigikohus on oma varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et korteriomanike ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe ning lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Viimati nimetatud juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1163-14, p 15; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-06, p 17; 23. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-11, p 15; 9. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1188-15, p 11). Samas võivad korteriomanikud olla ka valitseja enda nimel sõlmitud kommunaalteenuse hankimise lepinguga või töövõtulepinguga soodustatud või kaitstud kolmandateks isikuteks (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus 3-2-1-163-14, p 15).
29.Lepingu sisu kindlakstegemiseks tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis tuleb juhul, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, VÕS § 29 lg 3 järgi tõlgendada lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et lepingu teine pool teadis lepingu sõlmimisel tema mõistetud lepingutingimuse tähendust või pidi seda teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
30.Kolleegiumi arvates on maakohus vaidlusaluse võlasuhte õigesti kvalifitseerinud poolte vaheliseks töövõtulepinguks, mille järgi oli tellijaks kostja ja töövõtulepinguga soodustatud isikuteks korteriomanikud. 11. märtsil 2013. a toimunud korteriomanike üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati, et hageja tarnib ja paigaldab korteritesse kütteandurid ning nende eest tasutakse esialgu remondifondist ja hiljem lisab kostja igakuistele arvetele andurite maksumuse (tl 43-44). Korteriomanike 11. märtsi 2013. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et korteriomanikud oleksid võtnud vastu otsuse, millega kostjat volitatakse sõlmima korteriomanike nimel töövõtulepingut. Protokollist järeldub, et anduritega seotu korraldamine jäi tervikuna kostja ülesandeks, mis viitab sellele, et kostja pidi sõlmima hagejaga enda nimel ka vastava lepingu. Lisaks nähtub poolte ekirjavahetusest, et arvet kütteandurite eest tasumiseks on hagejalt nõudnud kostja (tl 46). See viitab asjaolule, et kostja on pärast lepingu sõlmimist käitunud lepingupoolena (VÕS § 29 lg 5 p 3).
31.Lisaks on maakohus nõude põhjendatuse hindamisel põhjendatult võtnud arvesse korteriomanikega sõlmitud elamu haldamise ja hooldamise lepingut ning tõlgendanud õigesti selle punkte 2.7 ja 4.1, mille järgi oli kostja kohustus teha ise või kolmandate isikute kaudu elamus hooldus-, avarii- ja remonttöid. Nimetatud lepingupunktid on kooskõlas KOS § 21 lg 1 p-ga 2, mille järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid. KOS § 21 ei piira valitseja õigust sõlmida talle pandud ülesannete täitmiseks lepinguid oma nimel (vt Riigikohtu 23. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-11, p 15).
32.Asjaolu, kas kostjal oli hagejalt tööde tellimiseks ja nende eest tasumiseks sisuline majanduslik huvi, ei oma vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Puudub vaidlus, et kostja on Endla 76 asuva elamu valitseja (tl 68 ja 130 pöördel), kelle rolliks on teostada
korteriomanike ühiseid huve ja viia ellu ühise majapidamise abinõusid (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr nr 3-2-1-83-04, p 17). Elamute valitsemine on kostja majandustegevus ning küsimus selle tasuvusest ei oma selleks võetud kohustuste täitmise seisukohast tähtsust. Asjaolu, et korteriomanikud on saavutatud tulemuse osas erimeelt, ei anna kostjale õigust jätta hagejale tööde eest maksmata.
33.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus jättis välja selgitamata lepingu tingimused maksekohustuse tekkimise aja osas. Kostja sellekohased väited põhinevad seisukohal, et maakohtu menetluses hinnatud tõendeid tuleks hinnata teisiti. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ei hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust väiteks, et maakohus on lepingu tingimused ebaõigesti tuvastanud. Lepingu tingimust, et kütteandurite eest makstakse üksnes piisava küttekulude kokkuhoiu saavutamisel, korteriomanike 11. märtsi 2013. a üldkoosoleku protokollist ei leia (tl 43-44). On mõistetav, et kütteandurite eesmärk on kulude optimeerimine, kuid protokolli põhjal ei saa teha järeldust kokkuleppe kohta, et juhul kui paigaldatud seadmed ei osutu piisavalt efektiivseks, võib kostja jätta kütteandurite eest hagejale tasumata. Samuti ei nähtu 11. märtsi 2013. a üldkoosoleku protokollist, et tellitud tööde eest tasumise tähtaeg on kütteandurite testperioodist tulenevalt 2 aastat. Õige on maakohtu järeldus, et hilisematel üldkoosolekutel vastuvõetud korteriomanike otsused lükata maksmine edasi ei mõjuta pooltevahelist töövõtulepingut (tl 75-76 ja 86-88). Tõendeid selle kohta, et hageja tehtud tööd ja paigaldatud andurid ei ole toonud kaasa küttekulude kokkuhoidu ei ole kostja esitanud.
34.Kostja seisukoht, et tal puudub kohustus hagejale kütteandurite ja tehtud tööde eest tasuda, kuna selleks ei ole korteriomanike otsust, on ekslik. Otsuse kütteandurite eest tasumiseks selliselt, et esialgu finantseeritakse plaanitud tööd remondifondist ja hiljem lisab kostja igakuistele arvetele andurite maksumuse, võtsid korteriomanikud vastu 11. märtsi 2013. a üldkoosolekul. Nimetatud rahastamisskeem on heakskiidetud ühehäälselt (tl 43-44).
35.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusele maakohtus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ennistamiseks, selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 68 lg 1 kolmanda lause kohaselt, esitatakse tähtaja ennistamise avaldus kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (TsMS § 68 lg 2). Vaatamata sellele, et kostja on tähtaja ennistamise taotluses mõjuva põhjusena toonud esile kohtu infosüsteemi probleemi, ei saa ringkonnakohus kostja taotlust lahendada, kuivõrd taotlus tuli esitada maakohtule ja koos taotlusega oleks tulnud esitada ka menetluskulude nimekiri maakohtus kantud kulude osas.
36.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
37.Hageja poolt 13. aprillil 2016. a ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja seoses kostja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud õigusabikulusid kokku 240 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus on seisnenud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimises ning
sellele vastuse koostamises. Nendele toimingutele on esindajal kokku kulunud 2 tundi. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisega seotud hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.
38.Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Lepingulise esindaja tunnitasu määra hindamisel lähtub kolleegium Riigikohtu juhistest, mille kohaselt on mh mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 1. juuni 2016. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Hageja on TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ega taotle käibemaksu hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (õigusabikulud) 240 eurot (2x120).
39.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.