19.detsembri 2022 otsuse peale täiteasjas nr 066/2020/2936
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. juuli 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldaja võlgnik Oliver Sooväli (ik
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikud: Narva kohtutäitur Andrei Krek, lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaadi abi Oliver Grauberg Sissenõudja Bondora AS (rk 11483929)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 31. juuli 2024 määrus muutmata ja kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur Andrei Kreki kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Oliver Sooväli (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur) 19. detsembri 2022 otsuse peale täiteasjas nr 066/2020/2936. Avaldaja kaebas 26. novembri 2022 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse peale, kohtutäitur jättis
19.detsembri 2022 otsusega kaebuse rahuldamata.
16.novembril 2022 müüs võlgnik kohtutäituri kontrolli all mõttelise osa kinnisasjast asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Müügi tulemist rahuldas kohtutäitur nõudeid kokku 29 403,34 eurot, sh menetlusega ühinenud sissenõudjate nõuded. Kohtutäitur luges menetlusega ühinenuks teiste täiturite menetluses olevad nõuded ja täitemenetluste alustamise tasud. Põhitasu nõuetes kohtutäitur teistel täituritel oma menetlusega ühineda ei lubanud.
17.novembril 2022 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteajas nr 066/2020/2936, millega mõistis võlgnikult endale välja kohtutäituri põhitasu 2520 eurot (sh käibemaks). Kohtutäitur arvestas oma põhitasu kõigi vara müügist täidetud nõuete suurusest lähtuvalt, st koos ühinenud sissenõudjate nõuetega
739,34 eurolt (4771,20+2893,01+7575,13+11 500=26 739,34 eurot). Avaldaja ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et kuna kinnisasja müügi tulemist rahuldati sissenõudjate nõudeid kokku 26 739,34 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu selle summa sissenõudmise eest 2520 eurot. Kohtutäituri menetluses olid nõuded 4771,20 eurot (täiteasi nr 066/2020/2936) ja 11 500 eurot (täiteasi nr 066/2021/3188 ), kokku 16 271,20 eurot. Menetlusega olid ühinenud kohtutäitur Raigo Pärsi menetluse sissenõudja nõudega 7575,13 eurot (täiteasi nr 158/2021/851) ja kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluse sissenõudja nõudega 2893,01 eurot (täiteasi nr 197/2021/74). Jääb arusaamatuks, et millele tuginedes saab kohtutäitur põhitasu arvestamisel summeerida kõik nõuded, sh ühinenud nõuded, ja nõuda põhitasu kogusummalt. Selliselt peab võlgnik teistes menetlustes maksma veelkord põhitasu ehk maksma tasu topelt. Nii Raigo Pärs kui ka Tatjana Afanasieva kinnitasid, et nende põhitasu on jätkuvalt tasumata ja neil ei ole alust jätta seda sisse nõudmata. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 kohaselt arvutatakse kohtutäituri põhitasu sissenõudmisele kuuluva nõude suurusest lähtuvalt. Kohtutäituril ei olnud alust arvestada põhitasu nõuete pealt, mis tema menetluses ei olnud. Õige põhitasu oleks pidanud olema 1500 eurot (sh käibemaks). Vastasel juhul tekib olukord, et mida rohkem sundtäitmisega ühinemise avaldusi kohtutäitur vastu võtab, seda suurema summa saab ta endale põhitasuna määrata. Antud juhul ei ole kohtutäituril õigust saada ka lisatasu, sest müük toimus kohtutäituri kontrolli all ja ostja leidis võlgnik koos kaasomanikuga. Täitetoiming ei olnud kohtutäituri jaoks seega ei õiguslikult keerukas ega ka ajamahukas, sest ta ei korraldanud kinnisasja arestimist ega enampakkumist, ei leidnud ise ostjat ega sõitnud tehingusse kohale (tehing toimus kaugtõestuse teel). Kohtutäitur ei koostanud ka jaotuskava müügitulemi jagamiseks, kuigi ühe ühinenud sissenõudja nõudest rahuldati ainult 70% ja teise ühinenud sissenõudja
nõue jäi rahuldamata lisandunud viiviste osas ehk raha ei jätkunud kõigi nõuete täielikuks rahuldamiseks. Avaldaja taotleb kohtutäituri 17. novembri 2022 tasu väljamõistmise otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist uue otsuse tegemiseks, mille järgi KTS §-le 35 vastav põhitasu on 1500 eurot (sh käibemaks), samuti kohtutäituri kohustamist enammakstud 1020 euro tagastamiseks. Kuna kohtutäituril peavad olema juriidilised teadmised, ei ole tema menetluskulud põhjendatud ja tuleb jätta tema enda kanda.
2.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri hinnangul on põhitasu mõistetud välja õiguspäraselt. Kui kinnisasjale sissenõude pööramisega ühinevad teised sissenõudjad TMS § 149 alusel, siis kasvab kogu sissenõutav nõue, millelt kohtutäitur arvestab põhitasu. Teistes täitemenetlustes põhitasu vastavalt väheneb. Määrates põhitasu kõikide ühinenud sissenõudjate rahuldatud nõuete summalt, juhindub kohtutäitur kehtivast kohtupraktikast. Ühe täituri menetluses olevatelt nõuetelt ei ole põhjendatud arvestada põhitasu erinevalt võrreldes mitme täituri menetluses olevate nõuetega. Põhitasu on tasu kohtutäituri töö eest ja see sõltub rahalisest nõudest, mida kohtutäitur reaalselt täita suudab. Sundtäitmisega ühinemisel TMS § 149 järgi kandub töö üle sellele kohtutäiturile, kelle täiteasjas ühinenud nõuded rahuldati. Kui kinnisasja sundmüügil rahuldatakse mitu ühinenud nõuet, ei tohiks põhitasu määrata mitu korda. Kinnisasja müünud kohtutäituri põhitasu arvestamine lähtuvalt kõigi rahuldatud nõuete ulatusest tasakaalustab võlgniku huvid ametitegevuse tasulisuse põhimõttega.
3.Sissenõudja kaebuse kohta arvamust ei avaldanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 31. juuli 2024 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 19. detsembri 2022 ja 17. novembri 2022 otsused täiteasjas nr 066/2020/2936, kohustas kohtutäiturit tegema tasu kohta uue otsuse ning jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruse kohaselt saab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg 4 järgi nõuded kohtutäituri tasu arvestamiseks summeerida, kui nõuded tulenevad samast täitedokumendist, kuid norm ei reguleeri olukorda, mil sissenõudja on esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega olukorda, kus sissenõudja on täitmisega TMS § 149 alusel ühinenud. Siiski ei või Riigikohtu juhise järgi mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused olla suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks analoogia korras TMS § 33 lg 4 alusel nõuete liitmist ja põhitasu arvestamist ühe kohtutäituri menetluses olevate nõuete summalt olukorras, kus sama sissenõudja on alustanud võlgniku vastu mitut täitemenetlust sama kohtutäituri juures. Riigikohus märkis kohtulahendis nr 3-2-1-164-13, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Kohtutäitur saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Kinnisasja müüval kohtutäituril on õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest (eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu. Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 04. oktoobri 2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-18429 (p 12).
Tuginedes viidatud kohtupraktikale, ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud arvestada põhitasu kõikide täiteasjade nõuete liitmise alusel. Kohtutäituril tuleb põhitasu kohta teha uus otsus. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha. Maakohus selgitas võlgnikule, et kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri sellekohane otsus ning kaebuse rahuldamise korral peab kohtutäitur alusetult saadud põhitasu tagastama kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates (TMS § 38 lg 2, KTS § 53).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 31. juuli 2024 määruse tühistamist ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määrus piisavalt põhjendatud ja maakohus kohaldas valesti TMS §-i 149. Maakohus ei selgita, miks ei peaks nõudeid põhitasu arvutamiseks liitma olukorras, kus kohtutäitur täidab ka sundtäitmisega ühinenud nõudeid. Riigikohus on juhindunud põhimõttest, et võlgniku kulud mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei või olla suuremad kui siis, kui täitmine oleks koondunud ühte täitemenetlusse. Maakohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendit tsiviilasjas nr 2-17-7169, milles leiti, et põhitasu saab arvestada analoogia alusel TMS § 33 lg-ga 4 ja summeerida menetluses olevad sissenõudja nõuded. TMS § 149 ei erista, kas sundtäitmisega peab ühinema sama või teise kohtutäituri menetluses oleva nõude sissenõudja. Nõuded õnnestus 26 739,34 euro ulatuses täita kinnisasja müügi arvelt, seega on sellelt summalt põhitasu arvestamine kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Ei võlgniku ega sissenõudja jaoks ei ole oluline, kas nõudeid täidab üks või mitu kohtutäiturit, mistõttu ei ole põhjendatud piirata nõuete summalt põhitasu arvestamist vaid olukorraga, kus nõudeid täidab sama kohtutäitur. Majanduslik mõju võlgnikule on sama. Kohtupraktika kaitseb võlgnikku TMS § 149 järgse ühinemise korral mitme kohtutäituri põhitasu eest. Maakohtu antud tõlgendus on vastuolus hilisema Riigikohtu lahendiga asjas 32-1-108-15. Maakohus ei ole käsitlenud kohtutäituri kooskõlalist tõlgendust lahenditele. Maakohtu viidatud ringkonnakohtu lahendis nõudis kohtutäitur põhitasu iga võla täitmise eest eraldi, praeguses asjas määras kohtutäitur põhitasu nõuete summalt. Igalt nõudelt eraldi arvestatuna oleks põhitasud ligi veerandi võrra suurem summa kui kohtutäituri määratud tasu. Viidatud lahendit ei saa seetõttu analoogiana kasutada. Määrusega loodav praktika soodustab vastupidiselt seadusandja tahtele ning menetlusökonoomiale täitemenetluste killustumist võimalikult paljude kohtutäiturite vahel, motiveerides võlgnikku tegutsema selle huvides, et tema võlgu nõuaksid sisse erinevad kohtutäiturid. Paradoksaalselt oleks siis võlgniku huvides, et kinnisasja asuks realiseerima väiksemat nõuet täitev kohtutäitur.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu. Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta menetlusse võtmata. E-toimikust nähtuvalt sai kohtutäitur kohtumääruse kätte 31. juulil 2024. Määruskaebuse võis esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest ehk hiljemalt 15. augustil 2024, kuid see esitati 28. augustil 2024. Kui kohus siiski leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, palub avaldaja maakohtu määruse jõusse jätta.
Kohtutäituril ei olnud õiguslikku alust põhitasu arvestamisel summeerida kõiki nõudeid ja nõuda põhitasu neilt kõigilt endale. Selline tõlgendus tekitab olukorra, kus võlgnik peab tasuma põhitasu ühinenud täiteasjades (nr 197/2021/74 ja nr 158/2021/851) topelt. Kohtutäitur saab võtta tasu ainult tema enda menetluses olevate nõuete pealt. Ühinenud menetluses ei ole kohtutäituritel alust jätta põhitasu nõudmata või seda vähendada. Kohtutäituri tõlgendus on seadusevastane. Avaldaja ei nõustu, et vaidlusalune määrus kahjustab kohtutäiturite ametitegevust või loob vale praktikat. Pigem teeb seda hoopis tõlgendus, mis tekitab võlgnikule põhitasu topelt maksmise kohustuse. Tallinna Ringkonnakohus on sarnases kohtuasjas nr 2-21-18429 samuti jõudnud järeldusele, et seadus ei võimalda kohtutäituril määrata endale põhitasu diskretsiooni alusel (nt sõltuvalt asja mahust ja keerukusest) ehk oma suva alusel põhitasu suurendada. Sama põhimõte peaks kehtima ka ühinenud nõuete summeerimisel. Summeerimine ei vähenda põhitasu suurust teistes menetlustes. Suurenenud töömahu kompenseerimiseks on ette nähtud lisatasu. Riigikohus on öelnud, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kui lahend tehakse võlgniku kahjuks, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtutäitur on seaduse järgi juriidilise kõrgharidusega ametiisik. Ei ole õiglane ega põhjendatud, et kohtutäiturit esindavad kaks vandeadvokaati, tekitades tahtlikult suured menetluskulud.
7.Sissenõudja määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning kohtutäituri määruskaebus rahuldamata.
9.Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt. Maakohtu määrus toimetati kohtutäiturile e-toimiku vahendusel kätte 31. juulil 2024, kohtutäituri lepingulisele esindajale Magnus Braunile 13. augustil 2024. Määruskaebuse esitas kohtutäitur 28. augustil 2024. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi dokumendid kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Riigikohus on selgitanud, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg (vt RKTKo 18. detsember 2019 nr 2-17-16390, p 10; RKTKm 30. september 2009 nr 3-2-1-97-09, p 11). Praeguses asjas tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega hakata lugema hetkest, mil määruse avas e-toimikus kohtutäituri esindaja. Määruskaebus on esitatud sellest arvates 15. päeval ehk tähtaegselt ning ei ole alust jätta seda läbi vaatamata.
10.Maakohus tuvastas, et kohtutäituri täitemenetlusega ühinesid TMS § 149 alusel Omega Invest OÜ (kohtutäitur Tatjana Afanasieva), CKE Õigusbüroo OÜ (kohtutäitur Raigo Pärs) ja PlusPlus Capital AS (kohtutäitur Andrei Krek). Võlgniku kinnisasja müügist tasuti Bondora AS nõue 4771,20 €, Omega Invest OÜ nõue 2893,01 €, CKE Õigusbüroo nõue 7575,13 €, PlusPlus Capital AS nõue 11 500,00 €, kokku 26 739,34 eurot. Nõuete kogusummalt mõistis kohtutäituri välja põhitasu 2100 eurot, millele lisandub käibemaks 420 eurot.
11.Vaidlus on kohtutäituri põhitasu suuruse üle, täpsemalt selle üle, kas kinnisasja müünud kohtutäitur saab nõuda põhitasu ka menetlusega ühinenud sissenõudjate nõuete pealt.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud Riigikohtu tõlgendusest, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Tema saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasjas arestimise ja müügi. Lisaks on tal õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest, mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu (RKTKm 29. jaanuar 2014 3-2-1-164-13, p 18). Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse üldise loogika kohaselt saab kohtutäitur tasu selle täitedokumendi täitmise eest, mis on talle täitmiseks esitatud ja mille alusel ta on täitemenetluse alustanud. Kohtutäitur märgib õigesti, et TMS § 149 ei erista, kas sundtäitmisega peab ühinema sama või teise kohtutäituri menetluses oleva nõude sissenõudja. TMS § 149 lg 2 reguleerib ühinemise tõttu tehtavaid menetlustoiminguid ja ühinenud sissenõudja õigusi, mitte kohtutäituri tasu. Sättest ei tulene, et kogu ühinenud sissenõudja nõude menetlemine koos tasu saamise õigusega läheks üle kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Täitemenetluse üleandmine on reguleeritud eraldi TMS §-s 471 ja KTS § 32 lg-s 6. Tasu kohta käivad sätted ei ole kohtutäituri tõlgenduse korral vastuoludeta kohaldatavad TMS § 149 alusel sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõudele. Näiteks muutub põhitasu KTS § 32 lg 2 järgi sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ning selle nõuab TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 2 järgi sisse kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Põhitasu on mõeldud katma kogu kohtutäituri büroo igapäevatööd. Kuivõrd tegemist on kohtutäituri töötasuga, ei ole põhjendatud maksta ühe kohtutäituri töö eest teisele kohtutäiturile. Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-18429 leidnud, et ei ole alust põhitasusid kohtutäituri pakutud viisil kokku liita (p 62 jj).
12.Kohtutäitur heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendit tsiviilasjas nr 2-17-7169 ja maakohtu tõlgendus on vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas 3-2-1-108-15. TsMS § 658 lg 2 ja TsMS § 693 lg 2 järgi on ringkonnakohtu ja Riigikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud samas asjas kas tühistatud otsuse teinud või sama asja uuesti läbivaatavale kohtule. Seadusest ei tulene, et kohustuslikud on kohtute seisukohad teistes asjades. Vaidlustatud määrus ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga ka kohtutäituri viidatud lahenditega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas nr 2-17-7169, et kui üks kohtutäitur täidab sama sissenõudja nõudeid sama võlgniku vastu, mis ei tulene samast täitedokumendist, saab Riigikohtu tõlgenduse valguses ja analoogiana TMS § 33 lg-ga 4 arvutada põhitasu nende nõuete summa järgi (p 22–23). See on õigustatud, sest näiteks päringuid sama võlgniku kohta ei pea kohtutäitur mitu korda tegema jne. Praeguses asjas kehtiks see tõlgendus kahe kohtutäituri menetluses olnud nõude (Bondora AS ja PlusPlus Capital AS) puhul, aga mitte ühinenud sissenõudjate nõudeid täitvate kohtutäiturite tasude puhul. Tallinna Ringkonnakohus märkis muu hulgas, et kohtutäitur ei saa sekkuda ühinenud sissenõudja nõuet menetleva täituri tasusse ega teha kõigi täitemenetluste ülest tasuotsust (p 25). Asjas nr 3-2-1-108-15 ühines kohtutäitur oma tasu sissenõudjana enda menetluses oleva teise täiteasjaga, kusjuures täitedokument oli sama. Riigikohus viitas varasemale lahendile, kus leiti, et ühinenud sissenõudja nõuet menetlev kohtutäitur teises menetluses toimunud müügi arvelt põhitasu ei saa, eriti kui puudub lisaks tasule sissenõudja põhinõue, mille rahuldamise ulatuse järgi arvestada tasu proportsiooni KTS § 32 lg 5 alusel. See tõlgendus ei ole loogiliselt kohaldatav olukorras, kus sissenõudjad, täitedokumendid ja kohtutäiturid on erinevad. Praeguse vaidluse kontekstis võib oluliseks pidada ainult tõdemust, et ühinenud sissenõudja
nõuet menetleva kohtutäituri põhitasu ei saa müügi arvelt täita ja seda ei liideta ka müüki läbiviinud kohtutäituri põhitasule.
13.Kohtutäitur on seisukohal, et ühinenud sissenõudja nõuet menetlev kohtutäitur kaotab õiguse põhitasule. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-164-13 seda samas otseselt ei tulene. Riigikohus märgib, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril tuleb saadud raha tervikuna edasi kanda sissenõudjale (p 18). Tasu ei tohiks seega maha arvata müügist saadud rahast. Riigikohus ei selgita, miks peaks põhitasu sellises olukorras arvestama erinevalt muust kohtutäituri vahendusel toimuvast laekumisest nt pangakonto või töötasu aresti kaudu, väljaarvatud, et sundtäitmisega ühinemisel ei ole põhitasu lõplik suurus tulemit jaotavale kohtutäiturile teada. Rahalise nõude täitmisel nõutakse tasu üldjuhul sisse koos sissenõudmisel oleva summaga ja nõude osalisel täitmisel arvutatakse tasu proportsionaalselt nõude rahuldamisega (KTS § 32 lg 5). Iseenesest ei ole põhjust, miks peaks põhitasu paralleelses menetluses müüdud kinnisasja tõttu olema väiksem kui nõude rahuldamisel muul viisil. Ühinemist vahendanud kohtutäitur on teinud sundtäitmisega ühinemise tõttu toiminguid (ühinemisavaldus, raha edasi kandmine sissenõudjale). Isegi nõude täitmisel enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist või maksegraafiku alusel saab kohtutäitur KTS § 32 lg 4 alusel pool põhitasust. Samuti ei ole välistatud tulemist võlgnikule tagastamisele kuuluva summa arestimine teise sissenõudja kasuks, mille puhul võimalust tasu arvestamiseks nõudeid kokku liita ei tekiks. Põhitasu ei peaks sarnaste toimingute puhul olema erinev. Sundtäitmisel olevad nõuded koonduvad ainult juhul, kui sissenõue pööratakse kinnisasjale. Kõigil muudel juhtudel oleks see, et mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei tekiks võlgnikule rohkem kulutusi kui juhul, mil kõik menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse, võimalik ainult siis, kui põhitasu oleks kõigi nõuete puhul sama suur protsent nõudest. KTS § 35 järgi see nii ei ole.
14.Kompenseerimaks kinnisasja müügist tekkinud suuremat töömahtu, on kohtutäituril võimalik saada lisatasu KTS § 45 või § 46 alusel. Lisatasu on mõeldud katma nii täiendavat ajakulu kui ka tehnilist või õiguslikku keerukust. Kohtutäitur saab lisatasu määramisel ühinenud sissenõudjate tõttu suurenenud töömahtu arvesse võtta. Põhitasu suurus ei sõltu tehtud toimingute hulgast, vaid rahalise nõude puhul nõude suurusest ja selle rahuldamise määrast. Vähemalt pool põhitasu on kohtutäiturile tagatud ka siis, kui lisaks menetluse alustamisele ei ole muid toiminguid vaja teha (KTS 32 lg 4, § 41 lg 2, 3). Erinevalt lisatasust ei saa põhitasu määrata diskretsiooni alusel.
15.Vastuseks määruskaebuse väitele, et määrusega loodav praktika soodustab täitemenetluste killustumist võimalikult paljude kohtutäiturite vahel, motiveerides võlgnikku tegutsema selle huvides, et tema võlgu nõuaksid sisse erinevad kohtutäiturid, märgib ringkonnakohus, et kehtiv seadus ei võimalda võlgnikul valida kohtutäiturit. Kohtutäituri valib sissenõudja täitedokumenti täitmisele esitades. Võlgnik saab kohtutäituri valikut piirata vaid oma elu- või asukoha kaudu enne täitemenetluse alustamist (TMS § 4).
16.Maakohus viitas õigesti, et kohtutäitur peab tegema uue tasuotsuse ning juhinduma alusetult tasutud summa tagastamisel KTS §-st 53.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks menetluskulude suurust, vaid selle määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.