Kohtuasja number
3-2-1-164-13
Määruse kuupäev
Tartu, 29. jaanuar 2014. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Kohtutäitur Ivi Kalmeti kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 8. aprilli 2013. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2011/3114
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 5. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-17378
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Ivi Kalmeti määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Kohtutäitur Ivi Kalmet (avaldaja) Kohtutäitur Oksana Kutšmei
Asja läbivaatamise kuupäev
6. jaanuar 2014. a, kirjalik menetlus
(13 eurot 64 senti) osas. Kohtutäitur tegi 14. märtsil 2013 otsuse sundtäitmisega ühinemise kohta, milles lubas küll täitemenetlusega ühineda sissenõudjal Eesti Vabariigil, kuid ei lubanud avaldajal ühineda kohtutäituri tasu ja täitekulude osas. Avaldaja esitas 22. märtsil 2013 kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur (kohtutäituri abi V. Kutšmei) jättis 8. aprilli 2013. a otsusega läbi vaatamata. Avaldaja arvates on ekslik kohtutäituri seisukoht, et avaldaja ei ole täitemenetluse osaline täiteasjas nr 084/2011/3114, mistõttu ei ole avaldajal kaebeõigust. Avaldajal on olemas täitedokument, tema koostatud kohtutäituri tasu ja täitekulude otsus, ja seetõttu on ta sissenõudja. Avaldaja rõhutas, et koos sissenõudja nõude rahuldamisega peaks saama rahuldatud ka täitemenetluse kulud. Ebaloogiline on Justiitsministeeriumi arvamusest johtuv olukord, kus ühinemistaotluse esitanud kohtutäitur ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 38 lg 2 alusel tasunõuet esitada, kuid pärast tulemi jaotamist on tal õigus siiski tasu saada. Selline tasu jääks aga jaotuskava lõppu.
kolmas isik on teinud pärast täitemenetluse alustamist. Kohtutäituri tasu võib KTS § 29 lg 1 kohaselt koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Seega ei saa avaldaja kui Eesti Vabariigi nõuet täitev kohtutäitur ühineda kohtutäitur O. Kutšmei täitemenetlusega oma tasunõude osas täitekulu ega muu nõudena tulenevalt TMS §-st 38. Nimetatud säte keelab anda üle tasunõudeid täitmiseks teisele kohtutäiturile, mis tagab selle, et ühes täitemenetluses on üksnes ühe täitemenetluse kulud, et ei tekiks topelt täitekulusid kõigi ühinevate täiturite tasudena. Seega ei saa avaldajal olla õigust TMS § 38 alusel nõuda oma tasu teise kohtutäituri menetluses sellega ühinemise abil ning tema õigusi ei ole täitemenetluses nr 084/2011/3114 rikutud.
mitte, peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse rahuldama (vt erandite kohta määruse p-s 13 viidatud kohtupraktikat). Kohtud on viidanud kaebust menetlusse võtmata jättes mh ka TMS § 38 lg-le 2, mille kohaselt nõuab võlgnikult täitekulud täitekulude otsuse alusel sisse kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Kohtute viide TMS § 38 lg-le 2 on ekslik, kuna TMS § 149 järgne kohtutäituri tasunõude sissenõudega ühinemise eesmärk on eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte aga ühe kohtutäituri tasu ja täitekulude otsuse tavapärasele sundtäitmisele andmine teise kohtutäituri menetlusse (mis oleks TMS § 38 lg 2 järgi keelatud).
võlgniku õigustatud huvidele. Mitme sissenõudja nõude rahuldamise määr võib toimunud täitemenetluse tulemusel olla nii erinev (nt ühe sissenõudja nõudest õnnestub rahuldada 100%, teise nõudest 72%, kolmanda nõudest 11%) kui ka sarnane (nt rahuldatakse kõigi sissenõudjate nõuded täielikult). Riigikohus on 13. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuse p-s 11 selgitanud, et kuigi kohtutäituri tasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, et võlgnik saaks teavet selle maksimaalse võimaliku määra kohta, siis tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest hilisemas täitemenetluses. Mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei või võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse.
täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh TMS § 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral. Selge on õigusliku küsimuse olulisus ning asjakohase regulatsiooni puudulikkus. Seadusandjal oleks vajalik täitemenetlusalaseid õigusakte selles küsimuses täiendada. Mh tuleks analüüsida, kas on mõistlik ja õigustatud lahendus, mil samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel. Kui sellise jaotuse tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides. Kaaluda võiks mh lahendust, mil vähemalt kinnisasjale sissenõude pööramisel koondatakse kõik nõuded sama võlgniku vastu kohtutäituri kätte, kes on esimesena kinnisasja arestinud (vt nt 1. jaanuarist 2006 kuni 4. veebruarini 2006 kehtinud TMS § 79). Viimasel juhul on oluline tagada kohtutäiturite teenuse võrdne kvaliteet üle Eesti, kuna lahendus kalduks kõrvale põhimõttest, mille kohaselt võib sissenõudja ise valida kohtutäituri, kellele esitada täitmisavaldus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.