Võlaõigus › Töövõtulepingud

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on töövõtulepingu alusel teostatud töö üle andnud kostjale. Tuvastatud on, et töövõtulepingu p 6.3 järgi tellija kohustub 3 tööpäeva jooksul saabumiskuupäevast vaatama läbi, võtma vastu või tagastama koos põhjendatud vastuväidetega tehtud tööde aktid vastutava esindaja poolt allkirjastatud akti ühe eksemplari. Pooled ei vaidle, et kostja sai hagejalt koos arvetega teostatud tööde aktid. Seega vaidlust ei ole, et 01.10.2013 sai kostja e-postiga tehtud tööde akti 4800 euro kohta koos 30.09.2013 arvega ja 07.11.2013, kui hageja saatis kostjale e-postiga 31.10.2013 arve, siis andis hageja kostjale üle ka tehtud tööde akti 9600 euro kohta. Vaidlust ei ole, et 07.01.2014 saatis hageja kostjale arved ja aktid korduvalt ja allkirjastatud tehtud tööde aktid sai kostja kätte veebruaris 2014. Kostja väide, et allkirjastatud aktid sai kostja alles veebruaris, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Poolte vahel ei ole kokkulepitud, et tööde üleandmine saab toimuda vaid allkirjastatud aktide alusel. Asjaolu, et tööde vastuvõtmise aktid ei olnud hageja poolt allkirjastatud, ei saa ümber lükata hageja tahet anda tööd üle tehtud tööde aktidega, millised olid allkirjastamata. Seega on tuvastatud, et hageja esitades kostjale 01.10.2013 ja 07.11.2013 tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, soovis, et kostja võtaks hageja poolt teostatud tööd ka vastu. Kuna töövõtulepingu p 6.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et tehtud tööde aktid vaatab tellija 3 tööpäeva jooksul nende saabumisest läbi, siis on pooled kokku leppinud, et 3 tööpäeva jooksul on tellija kohustatud üle vaatama ka aktide alusel tehtud töö. Vaidlust ei ole, et 3 tööpäeva jooksul aktide saamisest kostja hagejat ei töö vastuvõtmisest ega väidetavatest töö puudustest ei teavitanud. Asjaolust, et kostja ei pidanud vajalikuks teavitada hagejat, et kostja ei võta tehtud töid vastu, ei saa eeldada, et hageja oleks pidanud järeldama, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele. Seega tuleb kostja poolt lugeda hageja tehtud tööd, mis kajastuvad tööde vastuvõtmisaktidel, vastuvõetuks. Kostja väide, et tasu maksmise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks seetõttu, et pooled pole tööde lõplikul valmimisel koostanud töövõtulepingu p 9 kohast tehtud tööde üleandmise-vastuvõtu lõplikku akti, mistõttu ei saa lugeda töid valminuks, sest kostja pole hagejalt töid vastu võtnud, ei tulene poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Tuvastatud on, et töövõtulepingu p 7.5 kohaselt sidusid pooled tasu maksmise teostatud tööde aktide esitamisega ning tellijal on kohustus tasuda tehtud tööde eest vastavalt tehtud tööde aktile 21 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast alates. Kuna kostja on tehtud tööd vastu võtnud, siis on kostja kohustatud tasuma talle esitatud arvete alusel tehtud tööde eest vastavalt poolte kokkuleppele ositi peale tööde vastuvõtmist. Kostja väide, et hageja esitatud arvete alusel on ületatud töövõtulepingu raames kokku lepitud töö hinda, mis oli 14 400 eurot 840 euro võrra, ei ole tõendatud. Hageja on veenvalt põhistanud, et 23.09.2013 arve summas 840 eurot oli väljastatud kostjale lepinguvälise töö eest, mis oli kokku lepitud suuliselt ja tasutud. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja esitatud arvetel, mille aluseks olid tehtud tööde aktid, kajastatud summadest jätnud tasumata 5994, 80 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kohustatud kostjale hüvitama seoses ebakvaliteetselt teostatud töö parandamisega seotud kulud. Asjaolu, et kostja on hagejale 23.12.2013 teatanud, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt ja kostja on teostanud hageja asemel töid ning 15.01.2014 taas teavitanud, et tööd on tehtud mittekorrektselt, paludes kõrvaldada töö puudused, ei tõenda iseenesest, et hageja tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Hageja väidete kohaselt on töid tehtud vastavalt lepingule, millest on hageja kostjat teavitanud 02. ja 31. jaanuaril e-posti teel. Kostja pole tõendanud, et tema esitatud arved on seotud väidetavate töövõtulepingus kokkulepitud tööde puuduste parandamisega. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja tasub kostjale töövahendite eest 1294, 80 eurot nagu on märgitud 19.11.2013 arvel nr 057, mis on hagejale

tasumiseks esitatud 29.01.2014. Pooled ei vaidle, et seisuga 24.11.2014 on mahuti hermeetilisuse kontroll 75% veega täitmise meetodil hageja poolt teostamata, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas mahuti hermeetilisuse kontrolli veega täitmise meetodil pidi teostama hageja. Seega pooled vaidlevad, kas hageja tehtud tööd vastavad lepingutingimustele, kas kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud õigeaegselt, kas kostja poolt tehtud tööd on seotud lepingutingimustele mittevastava töö parandamisega, kas kostjal on õigus nõuda viivist ja leppetrahvi, mistõttu kostja ei saa tasaarvestada oma nõuet hageja vastu hageja nõudega, kuna kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue on ebaselge ja hageja on sellele esitanud põhjendatud vastuväited. Lähtudes eeltoodust ei saa kostja eelnevalt tuvastatud kostja kohustust maksta hagejale 5994, 80 eurot tasaarvestades enda nõuetega hageja vastu Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 979, 06 eurot ja viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu toimingutele on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmine: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 0 tundi; dokumentidega tutvumine, dokumentide tõlkimine, Riigikohtu lahendite analüüsimine ja hagiavalduse koostamine 3 tundi; täiendava hagiavalduse koostamine ja hageja arvamuse koostamine kostja vastusele 3 tundi; 27.10.2014 kohtuistungil osalemine, 24.10.2014 täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja dokumentide tõlkimine, vastamine kostja taotlusele lükata istung edasi ning nõuda hagejalt tagatist 2 tundi; 24.11.2014 kokkuvõtte seisukohtadest koostamine ja 04.12.2014 vastuse koostamine kostja lõplikule seisukohale 2 tundi; 17.02.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 1 tund ja 10 minutit. Põhjendatud ajakulu kokku on 11 tundi ja 10 minutit. Õigusteenust osutati tunnihinnaga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatud õigusabikuluks kujuneb seega kokku 560 eurot. Kuivõrd hageja asukoht on Narvas ning ka tema esindajad tegutsevad Narvas, on istungile sõitmiseks kulunud autokütuse maksumus 69, 06 eurot hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 144 p 1 alusel. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kõik lepingus sätestatud tööd oleksid hageja poolt täidetud, s.o et tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja antud vastuväite jättis maakohus tähelepanuta. Kostja sai e-posti teel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu aktid alles veebruaris 2014. Hageja pole tõendanud üleandmis-vastuvõtu aktide kostja poolt kättesaamist enne 2014 veebruari. Hageja ei teavitanud kostjat teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamise ajast, vaid esitas peale arvete väljastamist allkirjastamata tööde üleandmise-vastuvõtu aktid. Poolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, et juhul kui kostja ei allkirjasta üleandmise-vastuvõtuakti ja ei tagasta seda ega esita pretensioone 3 tööpäeva jooksul, loetakse akt aktsepteerituks. Ainuüksi hageja soov lugeda mittenõuetekohaselt teostatud tööd aktsepteerituks, ei anna alust tasu nõudmisele. Kostja teatas hagejale teostatud tööde ebakvaliteetsusest telefoni teel ning hiljem ka e-kirjadega. Hageja kinnitas 24.11.2014 seisukohtades, et seisuga 09.01.2014 ei eksisteerinud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, vaidluse aluseks on 30.09.2013 arve nr 08/13 ja 31.10.2013 arve nr 09/13. Seega hagejapoolsed arved väljastati enne üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist ja allkirjastamist.

Maakohus jättis analüüsimata poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.2, mille kohaselt lepingu täitmisel selles mittekäsitletud küsimustel juhinduvad pooled Ehitusalaste Töövõtulepingute Üldtingimustest (ETÜ 2005). ETÜ 2005 kohaselt tehtud tööde aktis fikseeritakse lepingu objektiks oleva töö valmidusaste. Tehtud tööde aktiga ei anta tehtud töid üle, mistõttu nimetatud akt ei ole lepingu objektiks oleva töö tulemi üleandmise-vastuvõtmise akt (p 139). Kohtule esitatud akti näol on tegemist just tööde akti, mitte tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Seega ei muutunud tasunõue sissenõutavaks. ETÜ 2005 kohaselt esitab töövõtja vähemalt 5 tööpäeva enne arve esitamist tellijale tehtud tööde akti, mille vorm on kokku lepitud lepingu lisas. Tehtud tööde akti koostamise eesmärgiks on fikseerida akteerimise ajaks tehtud, kuid üleandmata tööd. Tehtud tööde aktis fikseeritakse tehtud tööde valmidusaste. Arve esitamise eelduseks on aktseptitud tehtud tööde akt (p 141). Tellija võib keelduda tehtud tööde akti aktseptimisest ning tellija kaitse eesmärgil selle täielikult või osaliselt edasi lükata, kui töövõtja süül puudub tal võimalus teha kontrollmõõtmisi (p 150 esimene lause). Lõpliku valmiduse korral vastab lepingu objektiks olev töö kõigile lepingus kokku lepitud nõuetele ning asjaomastel ametkondadel ja tellijal ei ole nimetatud töö kohta pretensioone (p 164). Kui tellija on saanud töövõtjalt lepingu objektiks oleva töö lõpliku valmiduse akti, teeb tellija volitatud esindaja viivitamatult ülevaatuse (kontrollmõõtmised). Tellija on kohustatud aktseptima lepingu objektiks oleva töö lõpliku valmiduse korral üleandmise-vastuvõtmise akti sarnaselt tehtud tööde akti aktsepteerimise protseduurile, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti (p 165). Lõpliku arvelduse teeb tellija lepingu objektiks oleva töö lõpliku valmiduse korral aktseptitud üleandmisevastuvõtmise akti põhjal töövõtja koostatud ja tellijale esitatud arve alusel (p 166). Lõpliku arveldusega loetakse rahuldatuks kõik töövõtja rahalised nõuded, välja arvatud need, mida töövõtja on tellijale kirjalikult esitanud ja mida tellija pole veel rahuldanud (p 167). Maakohus jättis kõik mainitud kostja vastuväited tähelepanuta ja analüüsimata. Üllatuslik oli maakohtu järeldus, et 23.09.2013 arve summas 840 eurot oli väljastatud kostjale lepinguvälise töö eest, mis oli kokku lepitud suuliselt ja tasutud. 23.09.2013 arve nr 07/13 oli esitatud vaidlusaluse lepingu raames (ning sama ehitusobjekti osas). Seega ületas hageja lepinguga ettenähtud hinda 840 euro võrra. Maakohus jättis rahuldamata ka kostja avalduse tasaarvestamise kohta, kuigi hageja sisulist vastuväidet tasaarvestuse kohta ei esitanud. Kostja vaidleb vastu ka hageja menetluskulude nimekirjale. Hageja esitatud tööde aruandest ei tulene, kui palju aega kulus iga õigustoimingu peale. Seega on võimatu hinnata õigustoimingutele kulutatud aega ja selle põhjendatust. Hageja esile toodud menetluskulud on ülepaisutatud ja põhjendamata. Hageja nimetas menetluskuludeks ka OÜ Milkpromix arved nr 15 ja 26. Kohtutoimikus puuduvad volikiri OÜ Milkpromix nimele ja menetlusdokumendid, mis oleksid allkirjastatud ja esitatud kohtusse OÜ Milkpromix esindaja poolt. OÜ Milkpromix näol pole tegemist hageja lepingulise esindajaga ja tegemist on põhjendamata kuluga. 18.08.2014 arves märgitud kulu täiendavale hagiavaldusele on põhjendamata. Hageja esindajal kulus täiendava hagiavalduse ja kostja vastusele arvamuse koostamiseks 3,5 tundi, mis on ülepaisutatud aeg. Mõistlik aeg vastusele arvamuse andmiseks on 1 tund. Hageja esitas küll Neste Eesti AS kliendihalduri väljastatud vastuse bensiinihinna kohta, kuid esitatud ei ole sõidukulusid tõendavaid dokumente (tšekke). Seega on tegemist põhjendamata kuluga. TsMS ei näe ette Riigikohtu lahendite analüüsimisele kulutatud aja menetluskuluna väljamõistmist.

Juhul, kui kohus rahuldab hagiavalduse kas täielikult või osaliselt ja asub seisukohale, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulusid vähendada ning määrata esindaja kuluks 5,5 tundi hinnaga 50 eurot/tund, kokku 275 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus hindas tõendeid õigesti ning tuvastas poolte vahelist lepingulist suhet reguleerivad kokkulepped õigesti. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse sätestab VÕS § 637, mille lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638, mille esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Maakohtule esitatud väited ja tõendid on piisavad, tuvastamaks, et kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud. Sellekohaseid väiteid ja tõendeid on maakohus hinnanud õigesti. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ja pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu alusel valminud tööd andis hageja kostjale üle elektrooniliselt 01.10.2013 koos 30.09.2013 arvega ja 07.11.2013 koos 31.10.2013 arvega (aktid ja arved saatis hageja kostjale veelkord ka 07.01.2014). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et töö talle füüsiliselt üle anti ning et ta selle kätte sai. Tõendeid selle kohta, nagu oleks kostja hagejale pärast töö kättesaamist esitanud tahteavaldusi hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest keeldumise kohta, ei ole kostja esitanud. Pooled on töövõtulepingu p-s 6.3 kokku leppinud tähtaja tehtud tööde vastuvõtmiseks ning kuna kostja ei teatanud selle tähtaja jooksul hagejale tööde vastuvõtmisest ega väidetavatest puudustest, siis tuleb hageja tehtud tööd, mis aktidel kajastuvad, lugeda vastuvõetuks. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-80-08 seisukohale, et töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna kostja ei teavitanud hagejat lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tööde vastuvõtmisest keeldumisest ega töös esinevatest puudustest, on kostja rikkunud töö vastuvõtmise kohustust, mistõttu tuleb arvete aluseks olevates aktides märgitud tööd lugeda VÕS § 638 kohaselt vastuvõetuks. Asjakohane ei ole ka kostja väide lõpliku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti puudumisest. VÕS § 637 lg 4 viimase lause kohaselt kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti

määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et lepingu p 7.5 kohaselt sidusid pooled tasu maksmise teostatud tööde aktide esitamisega ning tellijal oli kohustus tasuda tehtud tööde eest vastavalt tehtud tööde aktile 21 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast alates. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 järgi. Kostja hilisem käsitlus talle esitatud aktide olemusest ja nende mittevastavusest lepingule ei ole kooskõlas asja materjaliga. Maakohus on kostja väidetava nõude analüüsimise käigus hinnanud muuhulgas ka poolte väiteid mahuti hermeetilisuse kontrollimise viisi kohta. Antud juhul oli küll lepingu p-s 5.1 märgitud sulgudes, et selleks viisiks on 75% veega täitmise meetod, kuid lepingu lisaks olev hinnapakkumine vastavat tööd ja selle maksumust ei sisalda. Seega oli tegemist lepingus sisalduva vastuoluga, mis iseenesest ei kõrvaldanud kostja kohustust teatada väidetavast puudusest lepingus ettenähtud tähtajal. Hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt ei olnud selle meetodi kasutamine vajalik ega praktiliselt ka võimalik. Pealegi kinnitavad hageja esitatud tõendid, et mahuti hermeetilisus oli kontrollitud ja kostjale üle antud seade vastas kvaliteedinõuetele. Kostja ei ole tõendanud oma vastupidiseid väiteid. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja peatöövõtja (tellija) vahelised väidetavad arusaamatused olid tingitud hageja teostatud puudulikust tööst. Maakohus leidis õigesti, et arvete aluseks olevates aktides märgitud tööd tuli lugeda VÕS § 638 kohaselt vastuvõetuks. Kostja väide lepingu p 2.2 analüüsimata jätmise kohta on põhjendamatu. Töövõtulepingu p 2.2 kohaselt pidid pooled juhinduma lepingus mittekäsitletud küsimustes Ehitusalaste Töövõtulepingute Üldtingimustest. Kuna poolte õigused ja kohustused ning lepingu tähtaeg ja finantseerimine on reguleeritud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus, siis puudus maakohtul vajadus käsitleda kohtuotsuses Ehitusalaste Töövõtulepingute Üldtingimusi. Põhjendamatu on ka kostja seisukoht, et 23.09.2013 arve nr 07/13 (tl 105, II köide) on esitatud 20.09.2013 sõlmitud töövõtulepingu raames. Arvest nr 07/13 nähtuvalt on see esitatud mahutite renoveerimise eest, kuid töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises (tl 20, II köide) ei ole mahutite renoveerimist nimetatud. Seega tuvastas maakohus õigesti, et hageja on veenvalt põhistanud, et see arve oli väljastatud kostjale lepinguvälise töö eest, mis oli kokku lepitud eraldi. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna hageja vaidles kostja tasaarveldusavaldusele vastu, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja ei saa tasaarvestada oma nõuet hageja vastu, kuna kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue on ebaselge ja hageja on sellele esitanud põhjendatud vastuväited. Pealegi tugineb kostja nõue eeldusel, et töövõtulepingu järgne töö ei ole tema poolt vastu võetud ning, kuna hageja ei ole väidetavalt reageerinud pretensioonidele, kulutas kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisele 3418, 80 eurot (2124 + 1294, 80). Lisaks nimetatud summale arvestas kostja viivist ja leppetrahvi. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus töö vastuvõtmise õigesti, mistõttu ka sel põhjusel ei olnud alust pidada kostja nõuet põhjendatuks. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et 05.06.2014 arve/saateleht nr 26 alusel ei kuulu hageja õigusabikulu hüvitamisele. Nähtuvalt toimiku materjalist märkis hageja lepinguline esindaja hagiavalduses oma seose OÜ-ga Milkpromix (tl 25, I köide). Selliselt on tõendatud, et kulu näol, mille hüvitamist kostjalt nõutakse, on tegemist hageja vajaliku ja põhjendatud kulutusega lepingulisele esindajale ja maakohus leidis põhjendatult, et hageja taotlus nende kulude hüvitamiseks tuleb rahuldada. Samuti põhjendas maakohus, miks arve nr 2014/08-18 alusel tuleb hageja lepingulise esindaja kulud 69, 06 eurot hüvitada.

Riigikohus on asjas 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Hageja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht. Maakohus on käsitlenud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega. Otsusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad hageja esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutluspiire ületanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ida-Dnest OÜ esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud tsiviilasja materjalide ja apellatsioonkaebuse analüüsile ning vastuse koostamisele 4 tundi tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta), seega kokku 320 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu, võib nimetatud kulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Hageja esindajaks on jurist, kelle tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Lisaks on hageja esindajad osalenud ringkonnakohtu istungil, millega seoses palub hageja kostjalt täiendavalt välja mõista õigusabikulu 1,5 tunni eest (istungiks ettevalmistamine 1 tund ja istungil osalemine 0,5 tundi), seega kokku 120 eurot. Ühtlasi soovib hageja sõidukulude hüvitamist bensiini maksumuse näol 2 x 210 km läbimise eest. Ringkonnakohus peab nimetatud kulutusi vajalikeks ja põhjendatuteks (istungil osales ka hageja seaduslik esindaja). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 440 eurot ning sõidukulud 26 eurot, s.o kokku 466 eurot (TsMS § 144 p-d 1 ja 2, § 174 lg-d 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.