Hageja I: XX (ik xxxxxxxxxxx) Hageja II: YY (ik xxxxxxxxxxx) Hageja III: AA (ik xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: JJ (ik xxxxxxxxxxx, epost: xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Raivo Salumäe (epost: xxx) Kostja: MM (ik xxxxxxxxxxx xxx) Kostja lepinguline esindaja: Marilin Palts (e-post: xxx) 08. veebruar 2022.a
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada MM`i tasuma hagejate ülalpidamiseks elatise võlgnevus perioodi eest alates aprillist 2021 – november 2021 summas 3 276,82 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend kaks eurosenti) eurot.
3.Kohustada MM`i tasuma hagejate ülalpidamiseks detsembri kuu eest 2021 vähem makstud elatist 426 (nelisada kakskümmend kuus) eurot.
4.Kohustada MM`i tasuma AA ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni AA täisealiseks saamiseni elatist 205 (kakssada viis) eurot (200+94-60/2-58,80). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% kostja keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses
sätestatud lapsetoetuse (60 eurot) muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Kohustada MM`i tasuma XX ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni XX täisealiseks saamiseni elatist 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot (200+9460/2-58,80-30,75). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% kostja keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (60 eurot) muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Kohustada MM`i tasuma YY ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni YY täisealiseks saamiseni elatist 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot (200+94100/2-58,80). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% kostja keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (100 eurot) muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda 25. kuupäevaks JJ pangakontole, selgitusega „AA, XX ja YY elatis“. Kohus jätab tähelepanuta ja tagastab hagejatele 16.03.2022 seisukoha, kuna dokument on esitatud hilinenult peale eelmenetluse tähtaja lõppemist 22.02.2022.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.MM ja JJ abielust on sündinud 3 last: kuupäeval xx.xx.xxxx sündis tütar AA ning kuupäeval xx.xx.xxxx sündisid kaksikud XX ja YY. Kostja on hagejate isa, mida tõendavad Tallinna Perekonnaseisuameti poolt 03.07.2015 välja antud sünnitõendid nr XXX ja nr XXX ning 02.12.2013 välja antud sünnitõend nr XXX. Hagejate vanemad ei ela koos, kusjuures lapsed elavad koos ema JJ’iga, kelle kanda on üldine hoolitsemine laste eest. Poolte vahel on kehtiv suhtluskord, kuid kostja kasutab lastega koos olemist väga harva ja see ei ole võrreldav hagejate igapäevase pideva hooldamisega, mis on laste ema kanda.
2.Laste kulud ühe kuu kohta, arvutatud 12 kuu keskmised on järgmised: XXl summas 627,22 eurot, YYl summas 629,59 eurot ja AAl summas 625,24 eurot. Kostja täitis varem kehtestatud minimaalset ülalpidamiskohustust, mis kolme lapse puhul on kokku 876 eurot, kuid alates 2021.a aprillist tasub ühepoolselt väiksemas summas 450 eurot.
3.27.01.2022 täiendatud hagis paluvad hagejad kohustada MM’i tasuma alaealistele lastele XX’ile, YY’ile ja AA’ile tagasiulatuvalt 2021. aastal vähemmakstud elatisraha summas 4850 eurot ning alates 2022. aastast igale hagejale uue korra alusel määratavast laste kuluks arvestatavast miinimumsummast proportsionaalse osa vastavalt laste isa ja laste ema sissetuleku ja varalise olukorra erinevusele. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Alternatiivselt jätta rahuldamata hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks summas 3352,26 eurot; mõista välja iga hageja kasuks elatis ühes kuus 112,50 eurot kuni nende täisealiseks saamiseni. Kostja ei tunnista hagiavaldusega tema vastu suunatud nõuet ning leiab, et hagiavaldus on alusetu ning põhjendamatu. Hagejate seaduslik esindaja ei ole hagiavalduses välja toonud kõiki tegelikke asjaolusid, sh kohtuotsusega määratud lastega suhtlemise korda ning sellega pisendanud kostja rolli hagejate elus osalemisel. Hagejate ema ja kostja lahutasid abielu 06.06.2019 ning alates sellest ajast ei ela vanemad koos. Vanematel on ühine hooldusõigus. Hagejate vanematel tekkisid peale lahku kolimist vaidlused lastega suhtlemise korraldamise üle, mistõttu tsiviilasjas nr xxx määras kohus lastega suhtlemise korra järgmiselt:
1) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest on MMl õigus võtta oma alaealised lapsed enda juurde kaheks nädalaks iga kord kui ta tööst vabal ajal Eestis viibib teatades laste võtmisest laste emale ette vähemalt 3 nädalat; 2) kui MMl on võimalik olla Eestis ühe korraga rohkem kui 4 nädalat, on tal õigus võtta lapsed enda juurde lisaks eelmises punktis märgitule veel üheks nädalavahetuseks reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isaga koos veedetav nädalavahetus algab pärast emaga koos veedetud kahenädalast perioodi; 3) isa võtab lapsed suhtluskorra esimesel päeval kas lasteaiast või ema juurest hiljemalt kell 18.00 ja toob nad ema juurde tagasi hiljemalt kella 18.00-ks; 4) lastest lahus oleval vanemal on õigus lastega suhelda telefoni teel igal kolmapäeval või neljapäeval kell 19.00; 5) suvekuudeks (juuni, juuli, august) võivad vanemad kokku leppida punktides 2.1 ja 2.2 märgitust erineva suhtluskorra sõltuvalt nende puhkustest, millest tuleb teist vanemat teavitada hiljemalt iga aasta 1. maiks. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, kehtib punktides 2.1 ja 2.2 märgitud suhtluskord ka suvekuudel; 6) lastest lahus oleval vanemal on õigus lapsed kaasa võtta oma perekondlikele sündmustele (sünnipäev, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jmt) ka ajal mil lapsed on suhtluskorrajärgselt teise vanema juures, teavitades sellest teist vanemat ette vähemalt 30 kalendripäeva. Vanem kes lapsega sündmusele läheb võtab lapsed vanema juurest, kelle juures lapsed suhtluskorrajärgselt on ja viib lapsed pärast sündmuse lõppemist teise vanema juurde tagasi.
5.Kostja täidab tööülesandeid laeval väljaspool Eesti Vabariiki, seetõttu ta viibib Eestis järjest 4-8 nädalat ning on seejärel kuni 8 nädalat järjest tööl. Kostja tööandjaks on xxxxxx. MM viibib Eestis töö tõttu periooditi ning sellel perioodil on tal õigus oma lastega kohtuda 2 nädalat järjest, teatades laste emale sellest ette 3 nädalat. Kostja saab hagejatega kohtuda enda tööst vabal ajal kui ta Eestis viibib ning kohtuotsusega on tal kohustus hagejate võtmisest teada anda laste emale 3 nädalat ette. Seega ei vasta tõele hagejate nimel esitatud hagiavalduses öeldud väide, et kostja kasutab enda õigust lastega olla väga harva ja üksnes siis, kui tal selleks soovi on. Kostja täidab tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtumäärust, millega on määratud lastega suhtlemise kord.
6.Tulenevalt asjaolust, et kohtulikult kindlaksmääratud suhtluskorra alusel viibivad lapsed maksimaalse võimaliku aja kostjaga, tuleb seda elatise väljamõistmisel arvestada ühe elatise vähendamise alusena, kuivõrd hagejad elavad kostjaga koos kostja Eestis viibimise ajast 2 nädalat järjest ning sel perioodil täidab üksnes kostja laste suhtes ülalpidamiskohustust, st nende kasvatamine, nende eest hoolitsemine ja igapäevavajaduste rahuldamine. Sel perioodil ei osale hagejate teine seaduslik vanem (ema) laste kasvatamisel ega nende eest hoolitsemisel.
7.Kostja kohtub lastega regulaarselt ja lapsed viibivad kostja juures 2 nädalat järjest sel ajal, kui kostja on Eestis kodus. 08.03.2022 vastuses toob kostja välja perioodid, mil lapsed on viibinud kostjaga.
8.Üldine kohtupraktika ja hea tava näeb ette, et kui lapsed viibivad pool ajast ühe vanemaga ja pool ajast teise vanemaga, siis kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust ei ole ja loetakse, et vanemad täidavad enda ülalpidamiskohustust vahetult. Antud juhtumil tasub kostja hagejatele elatist sisuliselt igakuiselt pool vabariigi kehtestatud miinimummäärast, st 450 eurot ka siis, kui lapsed viibivad temaga pool ajast ühes kalendrikuus, mil tegelikult elatise maksmise kohustust tal ei ole. Näiteks on kostja tasunud hagejate ema arveldusarvele elatist kuupäeval 11.12.2020 summas 867,00 eurot. Hagejad viibisid kostjaga alates 14.12.2020 kuni 28.12.2020-ni, seega olid hagejad pool aega kostjaga ning kostjal ei oleks olnud kohustust sel perioodil hagejatele elatist maksta. Seega on kostja maksnud hagejatele elatist ette summas 876,00 eurot. Järgnevalt, kostja on tasunud hagejatele elatist kuupäeval 10.03.2021 summas 876,00 eurot, kuigi hagejad viibisid kostjaga täpselt pool kalendrikuust. Seega on kostja tasunud taaskord hagejatele elatist ette summas 876,00 eurot (kokku summas 1752,00 eurot). Kostja on tasunud hagejatele elatist 10.06.2021 summas 90,00 eurot, kuigi hagejad viibisid kostjaga pool nimetatud kalendrikuust ja elatise maksmise kohustust tal sellest tulenevalt ei olnud.
9.Ühtlasi toob kostja välja, et lisaks on hagejate kulud osaliselt kaetud peretoetustega, mida hagejate ema saab kokku kolme alaealise lapse pealt 520 eurot kuus ja diabeetiku lapse puudetoetust 161 eurot kuus, kokku igakuiselt 681 eurot. Riigikohus on lahendis nr 2-16-11905 märkinud, et mõjuvaks põhjuseks, mis lubab PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega). Kostja palub kohtul väljamõistetavast elatisest maha arvestada kostjale kuuluva pere- ja lapsetoetuste osa 50% ulatuses.
10.Eluliselt ei ole usutav, et kolme lapse peale kulub ühes kuus keskmiselt 1882,05 eurot (627,22 + 629,59 + 625,24) nagu hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses väitnud. Kostja vaidlustab kulude nimekirjas märgitud kulusid. Kostja leiab, et hagejate igakuine keskmine kulu on oluliselt väiksem, kui hagiavalduses on välja toodud. Ümardatult saab pidada põhjendatud kuluks keskmiselt 300 eurot ühe lapse kohta, millest kostja kanda jääb 150 eurot. Hagiavaldusega ei ole esitatud tõendeid tegelikult kantud kulude kohta, seega on hagiavaldusega esitatud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid. Millegagi ei ole tõendatud ka see, et hagejate vajadused oleks ajavahemikul aprill 2021 – oktoober 2021 olnud katmata (tekitatud kahju).
Kohtuistung
11.08.02.2022 toimunud kohtuistungil kohus selgitas uut elatise maksmise korda, et alates 01.01.2022 on elatise baassumma 200 eurot + 3% keskmine töötasu, ehk elatis on täna 243 eurot. Kohtuistungil ega ka hiljemalt kohtu määratud tähtajaks pooled elatise
tasumises kokkuleppele ei jõudnud. Hageja seaduslik esindaja esitas taotluse kostja palgaandmete välja nõudmiseks. Kostja esitas 08.03.2022 töötasu andmed. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud menetlusosalised ära, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
14.PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli 2021. aastal 292 eurot. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
15.Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, et elatise suurus tuleb kindlaks teha PKS § 99 järgi, st määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt 3-2-1-118-12, p 15). Samas kujundavad lapse tavalise elulaadi üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt 3-2-1-118-12, p 15).
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:
-
kostja on kantud isana laste sünniaktidesse; lapsed elavad isast eraldi, ema juures; kostja sissetulekute suurus ja varaline olukord võimaldas maksta igakuiselt miinimumelatist kuni aprillini 2021.a 876 eurot (3x292 eurot); tsiviilasjas nr xxx määras kohus suhtluskorra, jõustus 26.05.2021.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele elatist küsitud ulatuses või kostja täidab laste kasvatuses osalemisega oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja vastuväite kohaselt ei vasta ülalpidamiskulud hagejate tegelikele vajadustele, on selgelt üle paisutatud ja tõendamata. Lisaks palub kostja elatise määramisel arvestada kehtiva suhtluskorraga ja laste emale makstavate lastetoetustega.
18.Kohus käsitleb esmalt laste ülalpidamiskulusid (I), seejärel hindab kohus, kas kostja võib laste ülalpidamiskohustust täita laste vahetu ülalpidamisega (II), seejärel vanemate varalist seisu (III), riigi poolt makstavaid lapsetoetusi (IV) ning lõpuks elatise võlgnevuse nõuet (V). (I)
19.Hagiavalduses välja toodud hagejate vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hagejate ülalpidamiseks kuus keskmiselt 1882,05 eurot (627,22 + 629,59 + 625,24) alljärgnevalt: Laste kulud
XX
YY
AA
Kodulaen Kommunaalid jm kodukulu
80,18
80,18
80,18
Kindlustus
2,25
2,25
2,25
Elekter
Internet, TV, telefon
9,07
9,07
16,06
Transport
25,2
25,2
25,2
Söök
94,3
94,3
94,3
Riided
28,68
22,43
41,16
Jalanõud
5,56
2,7
10,74
Hügieen
1,2
1,2
1,2
Majapidamiskulud
23,85
23,85
23,85
Lasteaiatasu ja muu lasteaia kulu
55,9
12,06
Haridus (ka kooliks ettevalmistus)
111,48
Huviring, trenn
36,1
17,35
19,85
Taskuraha
Terviskulud Kingid Lastetoa sisustus ja remont
7,04 9,9 56,89
Kokku
627,22
6,31 7,9 92,95 629,59
15,19 10,37 61,35 625,24
20.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 27). Kuna hagejate vajadused on suuremad miinimumist, tuleb hagejatel enda kulusid tõendada.
21.Kohus leiab, selleks, et kodulaenu, kommunaalkulusid, kindlustust, elektrikulu, internet/TV, telefonikulu, transpordikulu, lasteaiatasu, hariduskulu, huviringi kulusid võiks elatisena välja mõista, tuleb hagejatel nimetatud kulu kohtule tõendada (TsMS § 231 lg 1). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis neid kulusid kinnitaks, seega kohus ei saa tõendamata asjaolude pinnalt kulusid hagejate küsitud suuruses elatisena välja mõista. Kohus selgitab, et lastetoa remonti ei tehta iga kuu, küll on aga võimalik remondikulu jagada pikema perioodi peale. Taskuraha ei ole hädavajalik, kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju, tasuda teenuste eest, siis ta võib seda vabatahtlikult teha lisaks igakuisele elatisele. Samuti mitme lapse kooselamise korral on lapse ülalpidamiskulud mastaabisäästu tõttu väiksemad. Mastaabisääst on tõenäoliselt suurem XX ja AA puhul, kes on 1,5 aastase eavahega tüdrukud ning toidule, hügieenile ja majapidamisele kuluvas osas on mastaabisääst olemas kõigi kolme lapse puhul. Kui lapsed elaksid kõik eraldi leibkondades, oleks vastavad kulud ühele lapsele suuremad.
22.Kohus leiab, et olukorras, kus hagejad ei ole kohtule esitanud oma kulutuste suuruse kinnituseks tõendeid, ei saa kohus nõuetekohaselt tuvastada hagejate tegelike kulutuste suurust, kuid kohus saab lähtuda miinimumkulutuste eeldusest. Sellest tulenevalt saab kohus elatist alates 1. jaanuarist 2022 välja mõistes lähtuda eeldusest, et hagejate vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne baassumma (2×200 eurot), millele on lisatud 3% keskmisest brutokuupalgast.
23.Kohus tuvastas, et hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on 294 eurot lapsele (200 baassumma + 3 % eurot brutopalgast 94 eurot). Kostja on ekslikult arvestanud 3 % netopalgast. Kostja esitatud palgalehed tõendavad (vt kostja 22.12.2021
vastus), et kostja keskmine brutopalk oli perioodil mai – oktoober 2021 summas 3125 eurot, millest 3 % teeb 94 eurot.
24.Eelduslikult peavad vanemad last ülal pidama võrdsetes osades. Seega peavad eelduslikult mõlemad lapsevanemad andma hagejale ülalpidamist 294 euro ulatuses kuus. (II)
25.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja võib laste ülalpidamiskohustust täita laste vahetu ülalpidamisega. Kostja leiab, et elatise vähendamise aluseks on kohtulikult kindlaksmääratud suhtluskord, mille alusel viibivad lapsed kostjaga koos 2 nädalat järjest ning sel perioodil täidab üksnes kostja laste suhtes ülalpidamiskohustust, mis annab alusel elatise vähendamiseks.
26.Hagejate vastuväitel kostja koosviibimine lastega ei ole proportsionaalne hagejate ema sama aja hoolduskoormusega, eriti kulutuste osas, kuivõrd kõik teised kulud peale söögikulude lasuvad üldiselt hagejate emal. Seetõttu oleks ka kostja elatise proportsionaalne vähendamine vastuolus üldise õiguspõhimõttega, et laste vanemate hoolduskoormust tuleb jagada võrdselt. Hagejad leiavad, et tuleb eeldada lastega seotud kulude üldist kandmist selle vanema poolt, kelle juures lapsed üldiselt elavad (kelle juures on nende kodu). Kui teine vanem sellele vastu vaidleb, siis ta peab oma kulusid tõendama, õiguspärane on üksnes elatise proportsionaalne vähendamine keskmise toiduraha osas.
27.Riigikohus on leidnud, et muu asjaolu (või mõjuv põhjus) PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 17,1 esimene lõik, samuti selles viidatud 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 32-20-80692-1-35-17, p-d 23 ja 28.3). Samas tuleb PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaldamise eeldusi hinnata tervikuna ja lähtudes iga üksikjuhtumi asjaoludest.
28.Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et
lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
29.Vaidlus puudub, et poolte vahel kehtib alates 26.05.2021 suhtlemiskord. Tsiviilasjas nr xxx määras kohus lastega suhtlemise korra järgmiselt: - „ /MMl on õigus võtta oma alaealised lapsed enda juurde kaheks nädalaks iga kord kui ta tööst vabal ajal Eestis viibib teatades laste võtmisest laste emale ette vähemalt 3 nädalat .../ - /kui MMl on võimalik olla Eestis ühe korraga rohkem kui 4 nädalat, on tal õigus võtta lapsed enda juurde lisaks eelmises punktis märgitule veel üheks nädalavahetuseks reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isaga koos veedetav nädalavahetus algab pärast emaga koos veedetud kahenädalast perioodi./ - /isa võtab lapsed suhtluskorra esimesel päeval kas lasteaiast või ema juurest hiljemalt kell 18.00 ja toob nad ema juurde tagasi hiljemalt kella 18.00-ks./“
30.Pooled vaidlevad selle üle, kui palju aega veedavad lapsed oma isaga ja on tema vahetul ülalpidamisel, samuti kas see annab alust mõista kostjalt elatist proportsioonis vähem.
31.Riigikohus on lahendis nr 2-18-6491 märkinud punktis 14.1, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei ole õige lähtuda vaid sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, kuna sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Seega tuleb reeglina arvesse võtta kohtulahendiga määratud suhtluskorrast.
32.Kostja toob välja, et ta täidab tööülesandeid laeval väljaspool Eesti Vabariiki ja ta viibib Eestis järjest 4-8 nädalat ning on seejärel kuni 8 nädalat järjest tööl. Kostja tööandjaks
on xxxxxx. Suhtluskorra määramisel arvestati asjaoluga, et MM viibib Eestis töö tõttu periooditi ning sellel perioodil on tal õigus oma lastega kohtuda 2 nädalat järjest, teatades laste emale sellest ette 3 nädalat. Kostja on kohtule kinnitanud, et tal ei ole võimalik ette prognoosida täpseid perioode, mil ta Eestis on, sest laeval töötades ei korralda MM ise oma aega, vaid sõltub nii merel valitsevatest oludest kui sel põhjusel muutuvast graafikust.
33.Kohus leiab, et praegune suhtluskord ei ole tavapärane, vaid on paindlikum ning suhtluskord sõltub peamiselt kostja töögraafikust, mistõttu on oluline hinnata laste tegelikku viibimiseaega isaga ja kui palju on kostja sel ajal laste kulusid kandnud.
34.Kostjal on kohustus tõendada, et lapsed veedavad temaga aega olulisel määral. Kostja toob 08.03.2022 vastuses välja, et lapsed viibisid kostjaga järgnevatel perioodidel, mil kostja on Eestis kodus olnud: 14.12.2020 – 28.12.2020 (14 päeva) 15.03.2021 – 29.03.2021 (14 päeva) 31.05.2021 – 14.06.2021 (14 päeva) 23.08.2021 – 06.09.2021 (14 päeva) 08.11.2021 – 15.11.2021 (7 päeva) 03.01.2022– 17.01.2022 (14 päeva)
35.Vaidlus puudub, et kostja suhtles lastega märtsis 2021.a 14 päeva, august-september 14 päeva, 08.11.2021-15.11.2021 (7 päeva) ja 03.01.2022 – 17.01.2022 (14 päeva). Seda, et lapsed perioodil 31.05-14.06.2021 4. juuni õhtust kuni 6. juuni õhtuni 2 ööpäeva emaga viibisid, tõendab hagejate poolt 22.12.2021 menetlusdokumendiga kohtule esitatud 10.05.25.05.2021 kirjavahetus kostjaga. Seega lapsed viibisid isaga 14 päeva asemel 12 päeva. Lisaks ei vasta tõele kostja väited tema viibimise kohta lastega 14 päeva perioodil 14.-28.12.2020, sest jõulude aja 24.-25.12. veetsid lapsed koos emaga vanaema juures. Ka siis olid lapsed isaga vaid 12 päeva.
36.Kohus tuvastas, et hagejad viibisid isa juures 73 päeva aastas ehk 6 päeva kuus, mis on ligilähedane PKS § 101 lg 6 sätestatud eeldusele ja mis annab kostjale õigust taotleda elatise vähendamist proportsionaalselt lastega koos viibitud ajale. Isa kohustus tuleb lugeda 20% ulatuses (73 päeva : 365 päevaga x 100 = 20 %) täidetuks vahetu ülalpidamise andmisega kõigi kulude osas. Kostja on ülalpidamiskulusid tõendanud pangakonto väljavõtetega (08.03.2022 vastuse Lisad 2,3,4), kostja on teinud oste Selveris, Pepcos, Cirkle K Eesti AS-is jne. Kohtul puudub alus kahelda, et ostudest on osaliselt kaetud ka laste vajadused. Asjaolu, et kostja on tasunud elatist ka ema suhtluskorra ajal käsitleb kohus kui kostja vabatahtlikult tehtud makseid, mida kostja pole palunud tasaarvestada.
37.Arvestades 20 % vahetut ülalpidamist maha elatisest 294 eurot, siis peab eelduslikult kostja andma hagejale ülalpidamist 235 euro ulatuses.
(III)
38.Hagejad taotlevad PKS § 102 lg 3 alusel nendele ette nähtud minimaalse elatisraha lahuselava kostja osa proportsionaalset suurendamist võrreldes hagejate ema sissetulekuga.
39.Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16).
40.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
41.Kohus selgitab, et põhimõte, mille kohaselt vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka ja elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale ülalpidamiskulude katmist miinimumulatuses. Eeltoodu on aluseks PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära, kuna elatise tasumine võib kahjustada elatist tasuva vanema enese tavalist ülalpidamist. Erandina saab väiksema elatise PKS § 102 lõike 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Riigikohtu seisukohtade järgi (RK 3-2-1-35-17 lahendi punktis 28) võib mõjuvaks põhjuseks nt olla (1) vanema töövõimetus või (2) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, (3) lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti (4) vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu ei ole lõplik, aga alammäärast väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
42.Hagejad on 22.12.2021 menetlusdokumendiga esitanud oma ema pangakonto väljavõtte, mille kohaselt JJ töötab XXX OÜ-s ja tema viimase 12 kuu keskmine sissetulek 930,61 eurot neto (konstantne palk puudub ja konkreetne summa oleneb tulemustasust). JJle kuulub korter xxx, milles ta oma lastega elab ja mis ema sõnul õnnestus tal raskustega kodutuna soetada pärast seda kui oli sunnitud lastega lahkuma elukohast, mis jäi kostja
kasutusse. JJle kuulub 2006.a sõiduk Mazda XXXXXX, mille kohta on lisatud Transpordiameti autoregistri 22.12.2021 väljavõte. Laste ema selgitab, et ta püüdis laste hooldamise kõrvalt kirjaliku tõlke magistriõppes enda palgavõimalusi parandada, kuid suure hoolduskoormuse ja pingeliste suhete tõttu kostjaga pidi õpingud katkestama, mida hagejad tõendavad XXX 4.08.2021 eksmatrikuleerimisteatega (27.01.2022 vastuse Lisa 1). Hoolduse tõttu saab laste ema töötada isaga võrreldes oluliselt väiksema palgaga töökohal. Võrreldes ema sissetulekut 930,61 eurot ja kostja keskmine palka 2318,85 eurot, siis on isa palk ligi 2,5 korda suurem kui hagejaid üldiselt hooldava ema sissetulek. Lähtudes laste vajaduste rahuldamise seadusega kehtestatud miinimumkuludest ja PKS § 102 lg 3 taotlevad hagejad seadusega nendele ette nähtud minimaalse elatisraha lahuselava kostja osa proportsionaalset suurendamist võrreldes hagejate ema sissetulekuga, mis proportsionaalselt nt lapse 420 euro kulude puhul on 300 eurot.
43.Kostja tööandjaks on xxxxxx ja kostja netopalk oli 07.01.2022 summas 2124,57 eurot, tõendab pangakonto väljavõte (08.03.2022 vastuse Lisa 3). Kostjale kuulub 4 kinnisasja: 1) Korteriomand 1/2 kaasomandist xxx, pindala 2730,0 m2; 2) Korteriomand xxx, pindala 1330,0 m2; 3) Kinnisasi 1/2 kaasomandist xxx pindala 11,63 ha; 4) Kinnisasi 1/2 kaasomandist xxx pindala 11263,0 m2. Sõidukite kohta kostja ei ole andmeid esitanud, kuid kohus tuvastas Liiklusregistri andmetele ja vaidlustamata ema väitele, et kostjale kuulub 3 sõidukit: Volvo registreerimisnumbriga XXXXXX, Renault registreerimisnumbriga XXXXXX ja must Chrysler Grand Voyager, mille registreerimisnumber on XXXXXX. Lisaks omab kostja aktsiad LHV pangas turuväärtusega 14 036, 55 eurot ja Swedbankis turuväärtusega 790, 89 eurot.
44.Kohus märgib, et eelduslikult peavad vanemad last ülal pidama võrdsetes osades. Kohus tuvastas, et hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on 882 eurot kuus (3 x 294), millest ema osa teeb 441 eurot. Tuginedes esitatud andmetele ja tõenditele, leiab kohus, et hagejate ema sissetulek ja varanduslik seis on kostja omast väiksem, kuid kohtu hinnangul ei anna see aga alust vähendada laste ema poolset hagejate ülalpidamise ulatust, kuna emale laekuvad lisaks töötasule (930,61 eurot) ka lastetoetused 520 eurot ja kostja poolt igakuiselt hagejate ülalpidamises osalemine 450 euro suuruse elatise maksmisega, mis vastab vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Tuginedes esitatud andmetele ja tõenditele, leiab kohus, et hagejate vanemate varaline seis ei ole käesoleval juhul niivõrd erinev, et kõrvale kalduda võrdväärse ülalpidamise andmisest (va kostja vahetu ülalpidamine ja lasterikka pere toetus, mida kohus eraldi käsitleb). (IV)
45.Kostja palub elatise määramisel arvestada hagejatele makstavaid riiklike toetusi. PKS § 101 lg 5 järgi tuleb kohtul arvestada, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
46.Pooled ei vaidle selle üle, et laste vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel, s.o vanema lapse vajadused on lapsetoetusega kaetud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi 60 euro ja noorema lapse vajadused 100 euro ulatuses ning lasterikka pere toetuse 300 eurot ulatuses (PHS § 21 lg 2).
47.Laste ema ei saa nõustuda, et kostja tugineb üldisest loogikast, et elatist tuleb kostja kasuks vähendada poole võrra. Oluline on, et lapsi üldiselt hooldava vanema laste hoolduseks kasutatav elatisraha ei väheneks nende kulutuste suhtes, mida see peab katma. Kolme lapse hoolduse kõrvalt ei saanud ema ülikoolis õpinguid jätkata ega enda palgavõimalusi parandada. Ema töötab isaga võrreldes oluliselt väiksema palgaga töökohal ja kohtu ette toodud vanemate kirjavahetus (13.06.2021- 25.06.2021, 22.12.2021 vastuse lisa 9) tõendab, et lapsed vajasid ülalpidamist enam kui kostja tasutud 150 eurot lapse kohta. Ema annab kirjavahetuses kostjale teada, et ta ei majanda selle rahaga ära ja vajab kostjalt elatist enam kui 450 eurot. Isa vastab, et see on mõistlik summa, arvestades juurde riigitoetuseid ja ema enda panust. Ebapiisava elatise tasumise tõttu oli ema sunnitud korduvalt võtma söögirahaks laenu enda isalt WWlt. Ema esitab tõendina pangakonto väljavõtte, et sai kuni 2021 oktoobri lõpuni WWlt söögiraha summas 775 eurot (22.12.2021 vastuse lisa 11). Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Lasterikka pere toetuse puhul on tegemist toetusega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine (vt ka PKS seletuskiri). Peretoetust on õigustatud saama eelkõige see vanem, kes last kasvatab. Hagejad elavad ema juures. Kohus leiab, et praegusel juhul on laste huvides jätta lasterikka pere toetus (300 eurot) kostjaga jagamata ja jätta toetus ema perele, kes lapsi igapäevaselt hooldab, kasvatab ja toidab ning mille võrra saab hagejate pere majanduslik olukord paraneda.
48.Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Käesoleval juhul ei anna ainuüksi riikliku peretoetuse maksmise fakt alust, et hagejate osas elatist täiendavalt vähendada. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse arvata elatisest maha lasterikka pere toetus.
49.Kostja taotlusel tuleb elatist PKS § 101 lg 7 alusel vähendada. Kuna mitut last korraga kasvatades on mõningad kulud väiksemad, siis on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul. Vanem laps AA on sündinud xx.xx.xxxx ja noorem laps XX xx.xx.xxxx, seega
rakendub XXle 15% maha arvamist. Kaksiku YY puhul ei võimalda seadus elatist vähendada. PKS § 101 lg 5 ei sätesta puudetoetuse maha arvamist ning kostja vastav taotlus on põhjendamata.
51.Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Ka PKS § 101 lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 3% kostja keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. PKS seletuskirja kohaselt vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikust kuutasust. (V)
52.Vaidlus puudub, et kostja tasus igakuiselt kuni märtsi kuuni (k. a) 2021.a elatist 867 eurot (3 x 292), alates aprillist kuni novembrini 2021.a tasus kostja elatist 450 eurot (3 x 150) kuus, seda väidet kinnitavad ka laste ema LHV pangakonto väljavõtted perioodidel 01.11.2020-19.10.2021 ja 19.10.2021-26.01.2022.
53.PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega MM on kuni 2022.a jaanuarini tasunud elatist eelmise kalendrikuu eest ette.
54.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
55.Kuna hagi on esitatud kohtule 01.11.2021, siis kahju hüvitamist saab nõuda perioodi eest alates 01.11.2020 kuni 01.11.2021. Hagejad paluvad algses hagis kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse 3276,82 eurot. Võlgnevus tekkis perioodi eest aprillist 20221
– november 2021. Hagejad märgivad, et kuigi võlgnevus on 3522 eurot, siis sellest on maha arvatud laste kostja juures viibitud 26 päeva toiduraha summas 245,18 eurot (9,43 eur päevas). Isaga oldud 26 päeva olid 1-4.06., 7.-14.06. ja 24.08.-6.09.
56.Perioodil alates aprillist 2021.a – 31.12.2021 ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli 292 eurot.
57.Kohtule pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummäärast väiksemas summas. Vastupidiselt on ema tõendanud 25.05.2021 ekirjaga, et lapsevanemad leppisid lahku minnes kokku miiniumelatises ja kostja tasutud elatised kinnitavad vanemate kokkulepet. Riigikohus on asunud seisukohale, et PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on märkinud, et kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
58.Laste ema tõendab 13.06.2021 saadetud e-kirjas kostjale, milles ema tuletab kostjale meelde, et kostjal on elatise võlg veel õhus ja toob välja elatise võlgnevuse 1851,75 eurot, lisaks selgitab ema kostjale, et lastele on vaja riideid, 2 koolilauda, pesumasinat, kooliarvutit, telefoni ja lasteaia lõpetamisega seotud kulud vaja tasuda. Ema juhib tähelepanu, et kostja saadetud raha 150 eurot lapsele ei ole piisav laste ülalpidamiseks ja palub kostjal anda emale teada, kui täiendavad ülekanded on tehtud. Laste isa vastab 14.06.2021 e-kirjaga emale, et elatisega summas 1420 eurot (2 x 450 + 520 riigi toetused) peaks toime tulema väga edukalt. Kuid 25. juunil 2021 saadab ema taas laste isale e-kirja, et laste kontole on jäänud 7 eurot ja ta ei majanda selle rahaga ära. 12.10.2021 e-kirjas tuletab ema kostjale järjekordselt meelde, et kostjal on kohustus tasuda miinimumelatist 292 eurot lapse kohta ja kostja on võlgu 3096 eurot. Kulude vähendamiseks pani ema lapsed kodulähedasse lasteaeda, et saaks vajadusel bussiga või jala viia. Ema annab kostjale teada, et väga paljud eluks vajalikud asjad on lastele ostmata. Kummastav on lugeda kostja vastust 14.06.2021 laste emale, et laste pesu saab ka käsitsi pesta ning pesumasin pole põhivajadus. Kohus märgib, et kostja kohustus ei ole kanda kulusid topelt (osta kahte pesumasinat), kuid kuna lapsed elavad enamuse ajast emaga ja on ema hooldusel ja laste hooldus tähendab kanda puhtaid ja korralikke riideid, siis suure pere puhul on pesumasin hädavajalik. Tuleb nõustuda, et alati ei ole vaja osta kõige kallimaid asju, kuid oluline on, et laste vajadused saab kaetud.
59.Kohtule on ema kirjalike pöördumistega tõendatud, et lapsed vajasid ülalpidamist enam kui kostja tasutud 150 eurot lapse kohta. Ema on järjepidevalt kostjalt nõudnud ülalpidamiskohustuse täitmist kokkulepitud miinimumelatises 292 eurot ja tõendanud, et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Ema korduvad pöördumised kostja poole ei ole tulemust andnud, kostjal on tänaseni elatise võlgnevus. Kohus leiab, et hagejate elatise võlgnevuse nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine
täidab oma eesmärgi (rahuldada laste igapäevaseid vajadusi) ja laste vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.
60.Kohus leiab, et tagantjärgi esitatud elatise nõue ei pane kostjat ebamõistlikult raskesse olukorda. Kostja toonast ülalpidamisvõimet arvestades ei ole nõue kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Kostja keskmine brutopalk oli perioodil mai – oktoober 2021.a 3125 eurot, lisaks omab kostja mitut kinnisvara, 3 sõiduautot ja aktsiad orienteeruvas väärtuses 14 000 eurot. Eelmärgitud varakogumi arvelt on kostjal võimalik võlgnevust 3276,82 eurot tasuda.
61.Vastavalt vanemate kokkuleppele peab MM tasuma hagejate ülalpidamiseks detsembri kuu eest 2021 elatist 292 eurot lapse kohta (kokku 876 eurot), millest on maha arvatud kostja tasutud 450 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda hagejate ülalpidamiseks detsembri kuu eest 2021 vähem makstud elatist 426 eurot. Hagejad paluvad kohaldada VÕS § 113 lg 1 määratletud viiviste tasumist hagejate kasuks vähemtasutud elatiselt. Kohus leiab, et viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus on kostjalt välja mõistnud elatise võlgnevuse ja viiviste lisamine koormaks kostjat põhjendamatult.
62.Kohus rahuldab kostja taotluse ja tagastab hagejatele 16.03.2022 seisukoha, kuna dokument on esitatud hilinenult peale eelmenetluse tähtaja lõppemist 22.02.2022. Menetluskulude jaotus
63.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
64.Väljamõistetud elatised tuleb tasuda JJ pangakontole XXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2023. a otsusega nr 2-2117109.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.