Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
16. veebruar 2016. a ,Võru tn 12 Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-117465
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi E. L. vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, kõrvalnõuete ja menetluskulude nõudes
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
346,06 eurot Hageja: Placet Group OÜ – registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120 Esindaja: Riho Siil, ITM Inkasso OÜ, Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120; e-post: [email protected] Kostja: E. L. – isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata
Kirjalik menetlus
2 (4)
Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadannete vahendusel, teade on avaldatud 22.12.2015. a (tl 61). Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokumendid avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Placet Group OÜ vahel 20.06.2014. a sõlmitud laenuleping nr.SR333330, millest tuleneva nõude menetlemisest ITM Inkasso OÜ-le on kostjale teada antud 17.10.2014. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1, 127 lg 1 ning TsMS § 367. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohtu praktikas on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikke kulutusi vaadeldud võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku poolt raha maksmise kohustuse rikkumisega. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist võlgnevuselt 200 eurot alates 15.10.2015. a, s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas. Hagiavalduse esitamise, s.o 14.10.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 11,96 eurot. Kohus on arvestanud viivist 0,022 % päevas põhivõlgnevuselt -200 eurot ajavahemiku 15.10.2015 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni 16.02.2016 (kohtuotsuse tegemiseni) s.o 125 päeva eest summas 5,50 eurot (200 x 0,022% x 125). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 17,46 (11,96 + 5,50) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest –200 eurot x 0,022%, s.o 0,044 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3 (4)
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, kokku 75 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 108 euro väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud (tl 40), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. ITM Inkasso OÜ poolt Placet Group OÜ-le esitatud arvest nr.IN1741 (tl 34) nähtub, et esindustasu E. L. kohtumenetluses on 108 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt taotletud ulatuses on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 183 (75 + 108) eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.