2-15-4328
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-4328
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Swedbank Liising Aktsiaselts (lühend AS) hagi A K vastu kahjuhüvitise nõudes 1272,79 eurot
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10424248), lepinguline esindaja O J (Swedbank AS jurist) Kostja:
A K (isikukood XXX)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates 1(2)
2-15-4328 otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitus: Hageja esitas 19.03.2015 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 1272,79 eurot. Hagiavalduse kohaselt Swedbank Liising AS-le ja PT Mikro AS-le teadaolevalt T P (edaspidi klient) ja PT Mikro AS sõlmisid 04.02.2009 Ego järelmaksu müügilepingu nr 285/229856, mille kohaselt müüdi kliendile kaup, klient aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Maksete tasumise tähtpäevad olid iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.02.2011, intressimäär oli 19,9% aastas. Klient ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning hageja ütles lepingu üles 29.06.2009. Hageja alustas kliendi vastu tsiviilkohtumenetlust tsiviilasjas nr 2-11-22046, milles oli sunnitud esitama loobumise avalduse tulenevalt asjaolust, et ilmnes, et lepingu sõlmijaks ei olnud klient. Kohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-11-22046 menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Selle tulemusena kandis hageja menetluskulusid summas 302,86 eurot Kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et allkirjad lepingu maksegraafikul ja üldtingimustel on kirjutanud A K Kostja pani toime kelmuse, teda mõisteti kuriteos süüdi ja vastav kohtuotsus on jõustunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja lepingust tulenev kahju summas 969,93 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 789,04 eurot, intressivõlgnevus 48,44 eurot, tähitud teatise tasu 3,20 eurot ja 2(2)
2-15-4328 viivis 129,25 eurot. Hageja tekkinud kogukahju summas 302,86 + 969,93 = 1 272,79 eurot. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte TsMS § 322 järgi 04.08.2015 tema ema kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 660 eurot, sh kriminaaltoimiku ja tsiviilasja materjalidega tutvumine 5 tundi, hagiavalduse koostamine 5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on olnud põhjendatud osaliselt. Kohus jätab arvestamata esindaja kulud menetluskulude nimekirja koostamise eest, sest tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Kohus määrab hagejale hüvitatavaks menetluskulude suuruseks 800 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 600 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.