Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Harju Maakohus Reena Nieländer Kairi Lints 27.02.2025, Tallinn 2-23-146786 Aktiva Finance Group OÜ hagi D Mi vastu põhivõlgnevuse 3385,95 euro, intressi 206,84 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, haldustasude 10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 277,27 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
4 536,15 eurot nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Hageja volitatud esindaja: S R; e-post: xxx Kostja: D M (isikukood xxx), elukoht xxx Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses ja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D M vastu osaliselt.
2.Mõista D Milt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 26.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1 113,23 eurot.
3.Mõista D Milt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (1 113,23 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista D Milt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 26.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 1 508,06 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 20.03.2025 20.04.2025 20.05.2025 20.06.2025 20.07.2025 20.08.2025 20.09.2025 20.10.2025
5.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi D Mi vastu põhivõlgnevuse 764,66 euro, intressi 206,84 euro, haldustasu 10 euro, viivise 277,27 euro ja sissenõudmiskulude hüvitise 50 euro nõudes.
6.Jätta menetluskulud 61% ulatuses D Mi ja 39% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 680 eurot ja mõista D Milt välja 61% ehk 414,80 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks. Kostjal D Mil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.D Mil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi D Mi vastu põhivõlgnevuse 3385,95 euro, intressi 206,84 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, haldustasude 10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 277,27 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja AS xxx 26.04.2022. Lepingu alusel laenas AS xxx kostjale 4000 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.05.2022-20.04.2026. Intressimäär oli 17,9% aastas, lepingutasu 95 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot, krediidi kulukuse määr 22,72%
aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning kostja jättis tasumata põhiosa maksed alates 20.04.2023 osamaksest kuni 20.07.2023 osamakseni, saatis laenuandja 05.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendava tähtaja (19.07.2023) võlgnevuse tasumiseks. 25.07.2023 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning AS xxx loovutas 31.07.2023 nõude hagejale.
3.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 3 385,95 eurot. Leping sõlmiti 26.04.2022 ning hageja arvestab intressi alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni 20.04.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 206,84 eurot aastamääraga 17,9% aastas.
4.Hageja arvestab laenuhaldustasu alates 20.04.2022 summas 2,50 eurot kuus, mis lepingu ülesütlemise seisuga 20.07.2023 on kokku 10 eurot.
5.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Hageja on saatnud kostjale 2 nõudekirja (1 tasuline kiri maksumusega 25 eurot, 2 tasulist kirja maksumusega 5 eurot) ja hagiavalduse kohaselt on muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kohutule esitatud kirjad on saadetud kuupäevadel 09.08.2023, 30.08.2023 ja 02.10.2023.
6.Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 17,9%. Kostja võlgneb hagejale viivist 277,27 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 3 385,95 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 09.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 17,9% aastas.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Hageja esitas tõendina Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse (hagiavalduse teksti sees) ja maksehäireregistri väljavõtte (dl 52).
8.Kohus kohustas 26.03.2024 kohtumäärusega (dtl 66-70) hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
9.Oma 22.11.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 73-75) selgitab hageja, täiendavaid tõendeid hagejal esitada ei ole. Hageja täidab kohtunõude, mille kohaselt kohus kohustas hagejat esitama nõuete ümberarvestuse, s.o määrata kostja tagasimaksed uuesti, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 4000 eurot ning tegi tagasimakseid kokku summas 1378,71 eurot, millest 95 eurot läks lepingutasu katteks, 614,05 eurot läks põhiosa katteks, 610,76 eurot läks intressi katteks, 27,50 eurot läks haldustasu katteks, 25 eurot läks võlateavituste katteks ja 6,40 eurot viivise katteks. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 2621,29 eurot (4000-1378,71). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.07.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 22. osamaksest, s.o 20.02.2024 osamaksest kuni 31. osamakseni, s.o 20.11.2024 summas 830,03 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 830,03 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust vastavalt maksegraafikule (dtl 81).
10.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 18.04.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 22.11.2024 esitatud ümberarvestatud nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS xxx vahel sõlmitud krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
15.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja AS xxx vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS xxx oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu ja üldtingimused (dtl 36-48). Hageja on tõendanud, et kostjale on laenusumma välja makstud (dtl 76-80).
16.Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 36-41) kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,72% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (26.04.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%).
19.Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 406 1 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Hageja on 08.01.2024 menetlusdokumendi p-s 1.1 selgitanud krediidi kulukuse määra (22,72%) kujunemist. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.
20.Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
21.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse
sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
22.Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et AS xxx hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti päringu alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise.
23.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
24.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
25.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud Maksu- ja Tolliameti päringuga sissetulekut, kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud laenuotsuse esitatud laenutaotluse põhjal, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Kohtule hagiavalduse teksti sisse kleebitud pildina olevast Maksuameti päringust on näha päringu tegemise kuupäev, kuid mitte isikut, kelle kohta päring on tehtud. Kohtule esitatud taust.ee väljavõttest (dtl 52) nähtub, et väljavõte on tehtud vähemalt aasta peale laenulepingu sõlmimist ning seega ei ole nimetatud päringut tehtud enne laenulepingu sõlmimist. Kostja esitatud ja hagis mainitud laenutaotlust hageja kohtule esitanud ei ole. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
26.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
27.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
28.Kohustas selgitas 26.03.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
29.Hageja selgitas 22.11.2024 kohtule, et täiendavaid tõendeid hagejal esitada ei ole. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse alusel alternatiivse nõude, mille kohaselt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2621,29 eurot (4000-1378,71) ja sissenõutavaks on muutunud põhivõlgnevus alates 22. graafikujärgsest osamaksest, s.o 20.02.2024 osamaksest kuni 31. osamakseni, s.o 20.11.2024 summas 830,03 eurot.
30.Hageja väitel on kostja tasunud kokku 1378,71 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale 05.07.2023 (dtl 49). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 19.07.2023 ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 25.07.2023 (dtl 50) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb xxx AS üles lepingu nr XXX üles. Hagiavaldusest ega kirjadest ei selgu, mil viisil on kostjale need kätte toimetatud.
31.31.07.2023 loovutas AS xxx nõuded kostja vastu hagejale (dtl 51).
32.Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 1378,71 eurot. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 22. graafikujärgsest osamaksest, s.o 20.02.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alles 20.02.2024 osamaksest ning l25.07.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.
33.Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 20.04.2026.
34.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla katteks, on kostjal seega tagastamata 2621,29 eurot. Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud.
35.Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid. Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 20.02.2024 tagasimaksest (osaliselt, summas 51,34 eurot) kuni 20.02.2025 tagasimakseni, kokku 1 113,23 eurot.
36.Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole pea kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
37.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 20.03.2025 kuni 20.04.2026, kokku summas 1508,06 eurot.
38.Hageja nõuab kostjal intressi summas 206,84 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. 26.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 206,84 eurot rahuldamata.
39.Hageja on 09.01.2024 esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise 17,90% aastas põhinõudelt summas 3385,95 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.01.2024. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 09.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 17,9% aastas.
40.Hageja 22.11.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 830,03 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
41.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
42.Kuna lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning 22.11.2024 ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase tasumiseni, on kohtu hinnangul viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.
43.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus märgib, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei oleks leping üles öeldud ning seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 10 eurot ning sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
45.Kohus rahuldas hageja nõude 4536,15 eurot 61% ehk 2757,66 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
47.Hageja on esitanud 09.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud olnud: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule ajakuluga 3h tunnihinnaga 169 eurot, summas 507 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 560 eurot.
48.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
49.TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.
50.Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja tasutud riigilõiv 560 eurot, seega kokku 680 eurot.
51.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 680 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 61% hageja menetluskuludest ehk 414,80 eurot.
52.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
53.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).