4.1.summas 292 eurot kuus perioodi 20.12.2021.a kuni 31.12.2021.a eest (2021.a detsembrikuu eest 113,03 eurot);
4.2.alates 01.01.2022.a kuni hageja I A La täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 sätestatud määra.
5.Mõista kostjalt A Lilt hageja II B Li kasuks igakuine elatis
5.1.summas 292 eurot kuus perioodi 20.12.021.a kuni 31.12.2021.a eest (2021.a detsembrikuu eest 113,03 eurot);
2-21-19883
5.2.alates 01.01.2022.a kuni hageja II B Li täisealiseks saamiseni summas 181,42 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 sätestatud määra.
6.Määrata kindlaks punktis 4.2 ja 5.2 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale I ja II makstavast lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) kohaldada PKS § 101 lg 7.
7.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja A L on kohustatud tasuma elatise igakuiselt 1-ks kuupäevaks N Ess’i pangakontole xxx või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetluskulude kindlaks määramata.
menetlusosaliste
endi
kanda.
Jätta
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
1.Hagejad esitasid 20.12.2021.a Harju Maakohtule hagi A Li vastu elatise nõudes. Hagejad palusid mõista kostjalt välja elatise miinimummääras alates 01.12.2021.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad nõuavad elatist alates 01.12.2021, sest alates novembri lõpust elab kostja lahus, kuid ei täida hagejate ülalpidamiskohustust. Kuni 31.12.2021.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (292 eurot). Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
2-21-19883 PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7). Kuna PKS sätted ülalpidamiskohustuse osas on muutunud, siis kohtul on võimalik kuni 31.12.2021.a lähtuda hagi lahendamisel vanast seadusest ja alates 01.01.2022.a tuleb lähtuda uuest seadusest. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär alates 01.01.2022.a hageja I osas 213,44 eurot ja hageja II osas 181,42 eurot.
2.Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 04.02.2022.a TsMS § 322 alusel kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hagejate märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hagejad palusid mõista elatise välja alates 01.12.2021.a. Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest, kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas PKS §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Hagiavaldus esitati 20.12.2021.a. Hagiavalduse resolutsioonis ei ole tagasiulatuvat elatise nõuet esitatud. Samas hagiavaldusest on võimalik aru saada, et hagejate eesmärk oli välja mõista kostjalt elatist alates 01.12.2021.a, st tagasiulatuvalt enne hagiavalduse esitamist, sest avalduse kohaselt kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust alates 2021.a novembrikuu lõpust. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja I kasuks tagasiulatuva elatise alates 01.12.2021.a kuni 19.12.2021.a summas 178,97 eurot ning igakuise elatise summas 292 eurot alates hagiavalduse esitamisest, st 20.12.2021.a kuni 31.12.2021.a (113,03 eurot). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 sätestatud määra. Kohus mõistab kostjalt hageja II tagasiulatuva elatise alates 01.12.2021.a kuni 19.12.2021.a summas 178,97 eurot ning igakuise elatise summas 292 eurot alates hagiavalduse esitamisest, st 20.12.2021.a kuni 31.12.2021.a (113,03 eurot). Samuti mõistab kohus
2-21-19883 kostjalt hageja II kasuks välja igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 sätestatud määra. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on kohustatud elatise tasuma igakuiselt 1-ks kuupäevaks N Ess’i pangakontole xxx või muule tema poolt kirjalikult teatatud pangakontole selgitusega „elatis / kuu nimetus“.
3.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
4.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
5.Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
6.Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
8.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega
2-21-19883 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.