Hageja I: X (isikukood XXXXXXX) Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y (isikukood XXXXX), seaduslik esindaja C (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (e-post: [email protected]) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Z (isikukood XXXXX, elukoht XXXXX, e-post: XXXXXXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.12.2021 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti Y kasuks alates 01.01.2022 välja igakuine elatis 292 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest st 2022.a 30 eurot, ületavas osas. Tühistada ka menetluskulude jaotus Y hagis kostja vastu ning teha selles osas uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:
1(8)
Hagi rahuldada X Lepiku osas osaliselt ja Y osas osaliselt.
3.2.Välja mõista Z elatis X ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest summas 823 eurot ja alates 23.01.2021 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast kuni X täisealiseks saamiseni, s.o XXXXX.
3.3.Välja mõista Z elatis Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest summas 1 739 eurot ja alates 23.01.2021 kuni 31.12.2021 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast ning alates 01.01.2022 kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o XXXXX igakuiselt 292 eurot, millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (otsuse tegemise aja seisuga seega 292-30= 262 eurot).
3.4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Z kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma C arvelduskontole nr
XXXXXXX.
3.5.Võtta asja materjalide juurde kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõend kostja kuupalga suuruse kohta.
3.6.Jätta rahuldamata tuludeklaratsioon.
hageja
taotlus,
nõuda
välja
kostja
2021.a
Menetluskulude jaotus.
Jätta X menetluskulud maakohtus 48% ulatuses kostja kanda.
3.8.Jätta Y menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80 % ulatuses Z kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
3.9.Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest menetlusosalistel menetluskulud puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejad X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 23.01.2021 Harju Maakohtule hagi Z vastu, milles paluvad mõista kostjalt välja igakuine elatis alates 23.01.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valituse poolt kehtestatud miinimummäär. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 23.01.2020 kuni 22.01.2021 eest summas vastavalt 1 699 eurot (hagejale I) ja 1 739 eurot (hagejale II).
2.Hagejad ei vaidlustanud asjaolu, et X Lepik elas ca kolm (3) kuud ajavahemikul märts 2020 kuni juuni 2020 isa juures, kuid märkisid, et hagejate ema kandis sellel ajal kõik
2(8)
muud kulud nagu riided, jalatsid, breketiravi. Kostja kanda oli üksnes igapäevane toitlustus, kuigi hagejale I olevat antud kaasa toiduaineid ning kostja sai osaliselt toiduaineid ka kooli toidupakkidest.
3.Hagejate ema majandusliku ja varandusliku olukorra tõendamiseks esitasid hagejad hageja ema oma pangakonto väljavõtte elatise tasumise kohta (tlk 7), 2020. aasta tuludeklaratsiooni (tlk 31-34), väljavõtted äriregistrist hagejate ema osalusega ettevõtete kohta (tlk 26-28) ja kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 29). Hagejate ema ja kostja vahelise e-kirjavahetusega (tlk 65-67, 124-127) tõendasid hagejad, et on küsinud kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras elatist.
4.Kohtu tehtud päringust Maksu- ja Tolliametile (MTA) on vastusest (TLK 105)tulenevalt on hageja ema saanud perioodil 01.2020 kuni 05.2021 töötasu Blue Cat OÜ-st keskmiselt 692,93 eurot (11 086,90/16) kuus. Nimetatud perioodil on laekunud Eesti Haigekassalt 65,26 eurot ning dividendide ja omakapitalist on tehtud väljamaksed 2020. aasta märtsis 2 000 eurot (Panks Skanks OÜ), 2020.aasta aprillis 7 750 eurot (Blue Cat OÜ) ja 2021. aasta jaanuaris 6 000 eurot (Panks Skanks OÜ). Kostja vastuväited ja põhjendused
5.Kostja ei vaielnud vastu igakuisele elatisele summas 292 eurot, mida on tasunud alates hagi esitamisest (vähematasutud osas on teostatud 08.10.2021 juurdemakse summas 901,55 eurot, tlk 118).
6.Kostja tasus ajavahemikul 23.02.2020 kuni 22.01.2021 X elatist kokku 1 805 eurot ja Y le 1 765 eurot. Alates hagi esitamisest on kostja maksnud mõlemale hagejale elatist 292 eurot kuus.
7.Menetluses on kostja asunud seisukohale, et kostja ei ole elatise maksmisest kõrvale hoidunud, vaid on seda tasunud regulaarselt, sh jätkanud elatise maksmist ka ajal kui hageja I elas kostja juures. Kostja kannab ka laste sidekulud ja hageja I mobiiltelefoni soetamise järelmaksu. Kostja on rõhutanud, et ei taotle nimetatud kulude arvestamist elatisena (tlk 72 pöördel p 6).
8.Hageja I kostja juures viibimise ajal hageja I breteketiravi hüvitamise osas märkis kostja, et oli nimetatud ravi kogu planeeritud maksumuse hagejate esindajale ettemaksuna juba 2018.aasta sügisel üle kandnud (tlk 77-79, 137).
9.Tagasiulatuva elatise osas leidis kostja, et hagejad ei ole enne hagi esitamist kordagi kostja vastu konkreetseid pretensioone või nõudeid esitanud. Kostja leidis ka, et võttes arvesse, et hageja I elas kostja juures kolm (3) kuud, ei saaks hageja I tagasiulatuv elatise nõue olla enam kui 823 eurot ja hageja II nõue mitte enam kui 863 eurot.
10.Kostja on toonud välja selle, et peretoetus 120 (2x60) euro laekub hagejate emale, mille palub tasaarvestada igakuise elatise nõudega. Kostja esitas kohtule oma majandusliku ja varandusliku olukorra tõendamiseks Rahandusministeeriumi käskkirjad kostja ametikohale nimetamise ja töötasu määramise kohta (tlk 41-44), väljavõtte töötamise registrist GoWorkaBit Estonia OÜ-s töötamise kohta 2020.aasta detsembris koos pangakonto väljavõttega töötasu laekumise kohta (tlk 45-47), kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 48), väljavõtte liiklusregistrist sõiduki 787MLI omamise kohta (tlk 50), väljavõtted äriregistrist kostja osalusega seotud ettevõtetest (tlk 51-55), väljavõtte väärtpaberiportfelli saldost (tlk 56). Samuti esitas kostja tõendid hagejatele tehtud ülekannete kohta taskuraha näol (tlk 58, 132).
11.MTA tõendist nähtub, et perioodil 01.2020 kuni 05.2021 on kostja saanud Rahandusministeeriumist töötasu keskmiselt 2 303,92 eurot ja 2020. aasta jaanuaris GoWorkaBit Estonia OÜ-st 120 eurot. Esimese astme kohtu otsus
3(8)
12.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja X ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest elatise summas 823 eurot ja alates 23.01.2021 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast kuni X täisealiseks saamiseni ja Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest elatise summas 1 739 eurot ja alates 23.01.2021 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast kuni Y täisealiseks saamiseni.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuli hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud, jättes hagejatele elatise tasumata või teinud seda ebapiisavas mahus. Hagejad on taotlenud kostjalt elatisena igakuiselt 292 euro väljamõistmist ning kostja ei ole seda vaidlustanud. See tähendab, et kostja on võtnud omaks, et hagejate vajadused pooles ulatuses on 292 euro suuruses summas ja kostja on nõustunud nimetatud summat igakuiselt hagejatele elatisena maksma. Seetõttu puudub antud juhul vajadus tuvastada hagejate vajaduste suurus.
14.Kostja on taotlenud kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud igakuise elatise tasaarvestamist hagejate emale laekuva peretoetusega. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära.
15.Käesolevalt ei ole kostja vaidlustanud, et hagejate igakuised vajadused on seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemad. Samuti ei ole kostja toonud esile ega tõendanud muid asjaolusid, mille tõttu peaks hagejate elatis olema alla seaduses sätestatud miinimummäära. Pigem on kostja taotlenud hagejate nõude rahuldamist elatise 292 euro osas. Seega puudub ka alus tasaarvestada väljamõistetav elatis peretoetusega.
16.Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagejate igakuise elatise nõude ja mõistab kostjalt hagejate kasuks alates 23.01.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud Vabariigi Valituse kehtestatud määras.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate igakuiste vajaduste suurus vastab seaduses sätestatud miinimumäärale, mis on alates 2020. aastast 584 eurot (1/2 on 292 eurot). Sellest võib järeldada, et hagejate vajadused olid ka aasta enne hagi esitamist 584 eurot kuus.
18.Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja tasus 2020.aastal hagejale I elatist kokku 1 805 eurot, mis on 1 699 eurot vähem kui 12 kuu elatissumma kokku (12x292=3 504) ja hagejale II elatist kokku 1 765 eurot, mis on 1 739 eurot vähem kui 12 kuu elatissumma kokku. Pooled vaidlevad selle üle, kui suur peaks tegelikult tagasiulatuva elatise summa olema ning kas tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks on alust.
19.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus enne hagi esitamist eelnenud aastal hagejatele elatist väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär, hagejate ema ja kostja kirjavahetus tõendab, et juba 2019. aastal on hagejad küsinud kostjalt raha enda ülalpidamiseks suuremas ulatuses kui kostja seda on teinud, on kostjalt põhjendatud elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt perioodi 23.01.2020 kuni 22.01.2021 eest. Kohus leiab siiski, et põhjendatud ei ole mõista välja tagasiulatuvat elatist hagejate taotletud summas. Pooled ei vaidle, et hageja I elas kostja juures ca kolm (3) kuud 2020.aasta märtsist juunini (k.a). Kuna hageja I elas kostja juures kolme kuu jooksul järjepidevalt, tähendab see, et sisuliselt oli hageja I elukorralduse raskuskese sellel ajal peamiselt seotud kostja elukohaga, kes korraldas suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja andis ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste
4(8)
vahetusse katmisesse PKS § 100 lg 2 tähenduses. See aga tähendab, et hagejast I lahus elav vanem pidanuks panustama hageja I ülalpidamisse ja täitma ülalpidamiskohustust hageja I elatise maksmisega. Seega puudub hagejal I õiguslik alus nõuda kostjalt elatist kolme (3) kuu ulatuses, millal ta kostja juures elas. Kohtu hinnangul ei ole ka tõendatud, et sellel perioodil oleks kostja jätnud kasvõi hambaravikulude hüvitamises omapoolse kohustuse täitmata, sest kostja on tõendanud, et tasus hambahüvitisega seotud kulud ette juba 2018.aastal (tlk 77-80). Hageja I ei ole kostja poolt 10.03.2021 menetlusdokumendis väljatoodud ja tõendatud asjaolu ka menetluses vaidlustanud. Seega loeb kohus nimetatud asjaolu hageja I poolt TsMS § 231 lg 2 alusel omaksvõetuks.
20.Tuginedes eeltoodule on seega põhjendatud mõista kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis summas 823 eurot. Märgitud summat on kostja ka ise oma vastuses pidanud arvestuslikult õigeks (tlk 38).
21.Hageja II kasuks mõistab kohus tagasiulatuva elatise summas 1 739 eurot, s.o summa, mille ulatuses kostja ajavahemikul 23.01.2020 kuni 22.01.2021 hagejale II elatist vähem tasus – 12 kuu elatis kokku 3 504 eurot, kostja tasus 1 765 eurot (kostja on nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel omaks võtnud). Kohus ei nõustu kostjaga, et ka hageja II tasumata elatise osalt tuleks maha arvestada kolme (3) kuu elatis, sest üks hagejatest elas ema juures ja teine kostja juures. Kohus selgitab, et üksnes seetõttu, et üks vanem kasvatab üht ja teine vanem kasvatab teist last, puuduks lapsel õigus nõuda elatist vanemalt, kellega ta koos ei ela. Seega olukorras, kus isa kasvatab ühte ühist last ja ema teist ühist last, saab kumbki vanem esitada teise vastu kohtumenetluses elatisenõude. Vastastikuste hagide esitamise vältimiseks oleks vanematel otstarbekas sõlmida kokkulepe mõlema vanema ülalpidamiskohustuse täitmise osas. (vt nt Tln Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsus ts.asjas 2-19-5985). Antud juhul ei ole vastavat kokkulepet hageja II ema ja kostja sõlminud. Seega tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista saamata jäänud elatis 1 739 eurot.
22.Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõendeid oma majandusliku ja varandusliku olukorra kohta arvesse võttes kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine tema suhtes ebaõiglane ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda, et ta seda teha ei saaks ega suudaks. Kostja apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, muutes otsust Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest välja mõistetud elatise summa osas ja mõista kostjalt välja elatis Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest summas 863 eurot, samuti muuta Harju Maakohtu 30.12.2021.a otsust ja mõista kostjalt välja elatis Y ülalpidamiseks alates 01.02.2022 summas 249,50 eurot kuus.
24.Hagejate esindaja ei ole vaidlustanud kostja poolt 22.02.2021.a Harju Maakohtule saadetud vastuses toodud väidet, et kummagi vanema juures elas ajavahemikul 15.03.2020 kuni 14.06.2020 üks laps ning mõlemad lapsevanemad täitsid ülapidamiskohustust võrdselt sellel moel, so et kostja ja hageja lähtusid selle ajavahemiku osas ülalpidamiskohustuste tasaarveldamise põhimõttest. Seisukoha, et ajavahemikul 15.03.2020 kuni 14.06.2020 puudus poolte vahel kokkulepe mõlema vanema ülalpidamiskohustuse täitmise osas, võttis Harju Maakohus oma tsiviilasjas nr 2-21- 1133 tehtud 30.12.2021.a otsuses. Kohtu poolt pooltele 12.03.2021. a esitatud kompromissi ettepanekus ei pidanud kohus hagejate esindajale elatise tagasiulatuvalt maksmist põhjendatuks. Samuti ei käsitlenud kohus kokkuleppe sõlmimist vastastikuste nõuete vältimiseks 06.10.2021 toimunud kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt taotleb kostja Harju Maakohtu 30.12.2021.a otsuse muutmist Y
5(8)
ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest välja mõistetud elatise summa osas ja mõista kostjalt välja elatis Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest summas 863 eurot (9 kuud * 292 eurot – varem tasutud 1 765 eurot = 863 eurot).
25.Riigikogus 08.12.2021 vastu võetud ja 01.01.2022.a jõustunud Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudeti elatissumma arvutamise aluseid. Perekonnaseaduse § 2172 lõike 1 kohaselt loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Harju Maakohus on 30.12.2021.a otsustanud välja mõista Z elatis Y ülalpidamiseks alates 23.01.2021 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o XXXXX. Perekonnaseaduse § 2172 lõige 2 sätestab, et kui Perekonnaseaduse § 2172 lõige 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on kostja kohustus hageja II ülalpidamiseks (arvestades kostja brutosissetulekut 2650 eurot kuus, vt lisa 1) 249,50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, taotleb kostja Harju Maakohtu 30.12.2021.a otsuse muutmist ja mõista kostjalt välja elatis Y ülalpidamiseks alates 01.02.2022 perekonnaseaduses sätestatud alustel makstava summa ulatuses, milleks 01.02.2022.a seisuga on 249,50 eurot kuus. Vastus kaebusele
26.Hageja Y vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti Y kasuks alates 01.01.2022 välja igakuine elatis 292 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest, st 2022.a 30 eurot, ületavas osas. Tühistada ka menetluskulude jaotus Y hagis kostja vastu ning teha selles osas uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
28.Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades tuleb asjas tuvastada, kas maakohtu otsus, millega kostjalt mõisteti hageja Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest välja elatis rohkem kui 863 eurot ja alates 01.02.2022 igakuine elatis rohkem kui 249,50 eurot, on põhjendatud.
29.Asjas puudub vaidlus selles, et: -Kostja on hageja Y isa. -Hagiavalduse esitamise ajal ja sellele eelnevalt ühe aasta jooksul elas Y emaga. -Kostjal on hageja Y ülalpidamiskohustus. -Y (edaspidi ka hageja) igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 292x2 eurot.
30.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et maakohus on ebaõigesti kostjalt Y ülalpidamiseks perioodi 23.01.2020 – 22.01.2021 eest välja mõistnud elatise rohkem kui 863 eurot, sest nimetatud perioodil umbes 3 kuu jooksul elas üks lastest emaga ja teine lastest isaga ning lapsevanemate vahel oli kokkulepe, et perioodil, kui mõlema vanema juures elab üks lastest, millest tulenevalt kannab lapsega kooselav vanem
6(8)
lapse ülalpidamiskulud, loetakse teise, eemal elava lapse ülalpidamiskulud sellega tasutuks.
31.PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, lg 3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
32.Eeltoodust tulenevalt on kostja väidetud kokkuleppe sõlmimine, et ühe vanaema juures elava lapse täieliku ülalpidamise korral loetakse teise vanema juures elava lapse ülalpidamiskohustus täidetuks, võimalik. Maakohus leidis, et sellise kokkuleppe sõlmimine on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Asjaolu, et ajal, kui üks lastest elas kostjaga ei nõudnud laste ema elatise maksmist sellise kokkuleppe sõlmimist ei tõenda. Seda ei tõenda ka kohtu poolt pooltele tehtud kompromissiettepanek. Hagis nõudis hageja Y tagasiulatuva elatise maksmist ka perioodi eest, mil tema vend elas kostjaga. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et hagejate poolt ei vaidlustatud kostja väidet, et lapsevanemad täitsid lapse nende juures elades ülalpidamiskohustust võrdselt ning lapse vanemad lähtusid seetõttu ülalpidamiskohustuse tasaarvestamise põhimõttest. Nimelt on hagejate 04.03.2021 seisukohas (p-s 9) selgesõnaliselt väljaendatud, et kuigi üks lastest elas mõni kuu kostjaga, kandis peale igapäevase toidukulude (millest osa kaeti koolist tasuta saadud toidupakkidest) muud kulud lapse ema. Kuna kostja väidetud vanemate vahel sõlmitud kokkulepe on tõendamata, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigelt vaidlustatud perioodi eest tagasiulatuva elatise hagi esitamisest kostjalt välja mõistnud.
33.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja ka sellele, et tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest peale maakohtu lahendi tegemist tuleks kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust vähendada.
34.Perekonnaseaduse § 2172 lõike 1 kohaselt loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus.
35.Harju Maakohtu 30.12.2021.a otsusega mõisteti kostjalt elatis Y ülalpidamiseks alates 23.01.2021 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäärast kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o XXXXX. Perekonnaseaduse § 2172 lõige 2 sätestab, et kui Perekonnaseaduse § 2172 lõige 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
36.Kostja on apellatsioonkaebuses osutanud, et Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on kostja kohustus hageja ülalpidamiseks (arvestades kostja brutosissetulekut 2650 eurot kuus) tasuda 249,50 eurot kuus.
37.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud osas, milles alates 01.01.2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva riikliku lapsetoetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sellele, et lapsetoetuse laekumisega peaks elatise väljamõistmisel arvestama, tugines kostja juba maakohtus, kuid maakohus
7(8)
leidis, et elatise vähendamine lapsetoetuse saamise tõttu ei ole põhjendatud. Samas ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väide, et elatist tuleb vähendada rohkem kui 262 eurot (292-(60:2), sest arvestades kostja brutosissetulekut annab elatisekalkulaator vastava tulemusena. Ringkonnakohus osutab, et eelkõige tuleb elatisenõude lahendamisel tuvastada lapse vajaduste suurus. Seda, et hageja ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahendite suurus moodustab 292x2 eurot kuus kostja vaidlustanud ei ole. Seega ei saa kostja viidatud elatisekalkulaatori tulemust põhjendatud elatise suuruse tuvastamisel arvestada. Kostja sissetuleku suurus võimaldab hageja ülalpidamiseks vajamineva põhjendatud elatise tasumist.
38.Apellatsioonkaebusega palus kostja asja materjalide juurde võtta tõend tema brutokuupalga suuruse kohta. Arvestades, et kostja soovib nimetatud tõendiga tõendada muutunud õigusliku olukorra tõttu temalt alates 01.01.2022 enam väljamõistetud elatist, leiab ringkonnakohus, et selle tõend tuleb võtta asja materjalide juurde. Eeltoodud põhjustele ei muuda nimetatud tõend aga seda, et puudub alus väljamõistetud elatist vähendada rohkem kui pooles ulatuses lapsetoetuse võrra.
39.Hageja leidis, et juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus elatises suuruses tuleb muuta, siis tuleb välja nõuda ka kostja 2021.a tuludeklaratsioon. Kuivõrd kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendist nähtub, et ta on võimeline tasuma põhjendatud elatist, siis puudub vajadus täiendava tõendi väljanõudmiseks. Menetluskulude jaotus
40.Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud osa, asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kantud menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja ülejäänud hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Kuna pooled ei esitanud menetluskulude nimekirju, siis tuleb otsuses märkida, et menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest pooltel menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.