Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX esitas 17.07.2015 avalduse XXXAS pankroti väljakuulutamiseks. Nõue tuleneb kohtuotsusest. Võlgnevuse suuruseks on 2 750 eurot ja täitemenetlus nõude rahuldamiseks on toimunud rohkem kui aasta. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 04.09.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul esialgsel hinnangul realiseeritav vara puudub – võlgniku nimele on registreeritud 12 sõidukit, millele on seatud käsutamise keeld. Sõidukitel puudub kehtiv liikluskindlustus ning haldurile ei ole teada sõidukite asukoht. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 8 957,79 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 701 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 70 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks) ning summa kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. Juhul kui halduril õnnestub tuvastada Opel Zafira (numbrimärgiga XXX) asukoht, palub haldur volitada end sõidukit realiseerima ja saadud vahendite arvelt kandma ajutise menetluse kulud. Raugemise korral palub haldur määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige XXX. 21.10.2015 esitas võlgnik seisukoha, mille kohaselt ei olnud võlausaldajal õigust pankrotiavaldust esitada. Täitemenetluses on arestitud võlgniku vara 10 korda suuremas väärtuses kui on nõue, seega oleks saanud vara müüa ja võlausaldaja nõude rahuldada. Võlgnik ei tea, miks ei esitanud võlausaldaja täitemenetluses sellekohast taotlust. 09.11.2015 tasuti võlgniku eest võlausaldajale palgavõla katteks 1 000 eurot. 20.01.2016 toimunud kohtuistungile jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, kuid täpsustas, et kohustuste suurus on 7 958,79 eurot, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, maksejõuetus tekkis 2014.a ning vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik istungile ei ilmunud ja kirjalikke seisukohti ajutise halduri aruande osas ei esitanud. 21.01.2016 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning avaldas 21.01.2016 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt realiseeritav vara võlgnikul puudub ning kohustusi on vähemalt 7 958,79 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Mis puudutab võlgniku väiteid, et võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust ja seega ei olnud võlausaldajal õigust pankrotiavaldust esitada, märgib kohus järgmist. Maksejõuetuse põhistamata jätmine on aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele või ajutise halduri

nimetamata jätmisele. Kuivõrd kohus ajutise halduri nimetas, pidas kohus maksejõuetust piisavalt põhistatuks. Pärast ajutise halduri nimetamist ei oma enam tähtsust see, kas pankrotiavalduses oli maksejõuetus piisavalt põhistatud või mitte, sest maksejõulisuse ja varalise seisukorra kindlakstegemine on halduri üks ülesannetest. Antud juhul on ajutine haldur tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014.a. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 701 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 70 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. 10.11.2015 toimunud istungil vaidles võlgnik vastu ajutise halduri tasu maksmisele. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 18 tundi ja 54 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad koopiate tegemise kuludes ja arvestuslikes bürookuludes. Kohus leiab, et ka kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks võlgniku vara arvel 1 701 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 70 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub välja mõista tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest ning juhul kui halduril õnnestub teha kindlaks ühe võlgniku sõiduki asukoht, siis nimetatud sõiduki võõrandamisest saadu arvelt hüvitada ajutise menetluse kulud. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval hetkel välja mõista tasu riigi vahenditest. Nimelt sätestab PankrS § 23 lg 4: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahendistest tasu hüvitamine on seega viimane võimalus saada ajutise menetluse kulud hüvitatud (kui puudub vara ja deposiit), antud juhul aga on võimalus see saavutada sõiduki müügiga. Seetõttu ei saa mõista hüvitist välja riigi vahenditest. Kohus annab haldurile volituse müüa võlgnikule kuuluv sõiduk Opel Zafira (numbrimärgiga XXX), kui haldur sõiduki asukoha tuvastab. Kui halduril siiski ei õnnestu sõidukit võõrandada, võib haldur hiljem taotleda tasu väljamõistmist riigi vahenditest. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.