Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-3475
Kohtuasi
Lääne-Harju Vallavalitsuse avaldus vanemate X ja Y hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse C suhtes ning C-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. septembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000200) Puudutatud isik I (laps) C (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik II (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Puudutatud isik III (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV
XXXXXXXXXXX)
(vanaema)
W
(isikukood
Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Lääne-Harju valla 24. jaanuaril 2022 esitatud täiendavad tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 6. septembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-21-3475 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 4. märtsil 2021 Harju Maakohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse C (puudutatud isik I, laps) perekonnast eraldamiseks, X (puudutatud isik II, ema) ja Y (puudutatud isik III, isa) hooldusõiguse peatamiseks ja lapse ajutiseks eestkostjaks lapse emapoolse vanaema W (puudutatud isik IV, vanaema) määramiseks, suhtluskorra määramiseks ja lapse emale ettekirjutuse tegemiseks.
2.Harju Maakohus eraldas 5. märtsi 2021 määrusega menetluse ajaks lapse vanematest, peatas ajutiselt vanemate hooldusõigused lapse suhtes, määras lapse eestkostjaks avaldaja, keelas emal last avaldaja loata lapse viibimiskohast kaasa võtta, reguleeris vanemate suhtluskorda ja tegi vanematele ettekirjutuse. Lapse eestkostjaks määrati avaldaja. Harju Maakohus vabastas avaldaja 12. märtsil 2021 eestkostja ülesannete täitmisest ja määras lapse ajutiseks eestkostjaks kohtumenetluse ajal, kuid mitte kauemaks kui 5. septembrini 2021 puudutatud isiku IV.
3.Avaldaja esitas 5. aprillil 2021 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 13. aprillil 2021), milles palus piirata lapse ema ja lapse isa isikuhooldusõigust nende alaealise lapse suhtes kuni lapse ema tervenemiseni ja lapse isa töökorralduse muutumiseni nii, et vanematel ei ole otsustusõigust lapse elu- ja viibimiskoha üle ega haridus- ja tervishoiuküsimustes. Avaldaja palus määrata lapse eestkostjaks lapse vanaema. Lisaks palus avaldaja kohtul rakendada õiguskaitse abinõuna lapse ema allutamist politsei poolt tehtavale juhuslikule alkoholikontrollile. Avalduse kohaselt on laps erivajadustega, ta vajab eakaaslastest suuremat tähelepanu, kõrvalist abi ja hoolt ööpäevaringselt ning laps ei saa ise abi küsida. Lapse ema ei suuda alkoholisõltuvuse tõttu last hooldada. Lapse ema vajab alkoholivastast ravi ja psühholoogilist tuge, mille järel saab ta keskenduda vanemlike kohustuste täitmisele. 20. novembril 2019 pöördus Tallinna Lastehaigla avaldaja poole kirjaga, mille kohaselt vajab laps tõhusat ja teadlikku hooldust ning abi, kuid koostöö lapse emaga oli problemaatiline ning ema käitumises esines murelikuks tegevaid jooni. Tallinna Lastehaiglas märgati 2. märtsil 2021, kui laps ja lapse ema viibisid haiglas lapse plaanilistel uuringutel, et lapse ema käitumine viitab alkoholijoobe tunnustele. Laps ei saanud talle ettenähtud teraapiat, hoolimata korduvast meeldetuletusest, lisaks jättis ema rahuldamata lapse vajaduse toidule. Lapse ema on olnud pereliikmete suhtes alkoholi tarvitamise ajal verbaalselt ja füüsiliselt vägivaldne, mis on korduvalt päädinud politsei sekkumisega. Lapse ema suhtes on algatatud kriminaalmenetlused, kuna lapse ema on juhtinud autot alkoholijoobes olles ja olnud alkoholi tarvitades lähedaste suhtes vägivaldne. Lapse ema sõltuvusprobleemi ei tunnista. Lapse isa töötab Soomes ning ei ole võimeline hooldusõigust distantsilt teostama juhul, kui laps peaks vajama erakorralist meditsiinilist sekkumist, kuivõrd ravi eelduseks on vanema nõusolek ja laps vajab ravi sagedasti. Eestis viibides hoolitseb isa lapse eest ning panustab maksimaalselt aega lapsega tegelemisse ja hooldamisse.
2-21-3475 Lapse eestkostjaks tuleb määrata lapse vanaema, kuna lapsel on vanaemaga usalduslik suhe, vanaema arvestab lapse erivajadust ja oskab tema eest hoolitseda, sealhulgas viib teda kooli ning rahuldab lapse vajadused. Puudutatud isikute seisukohad
4.Lapsele määratud esindaja leidis, et tulenevalt lapse ema alkoholi liigtarvitamise probleemist võiks peatada ema otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha ning haridus- ja tervishoiuküsimuste üle. Lapse isa suhtes ei ole avalduse rahuldamine põhjendatud, kuna avaldajal lapse isa suhtes sisulisi etteheiteid ei ole. Ainuüksi välismaal töötamise tõttu ei saa avaldust lapse isa suhtes rahuldada.
5.Lapse isa ei nõustu temalt hooldusõiguse äravõtmisega. Asjaolu, et lapse isa töötab Soomes, ei ole aluseks hooldusõiguse piiramiseks.
6.Lapse ema leiab, et hetkel on lapse kasvatamisega kõik hästi. Alkoholi lapse ema enda sõnul hetkel ei tarvita ja tegeleb enda ravimisega, osaleb programmis „Tervem ja kainem Eesti“ ning käib psühhiaatri vastuvõtul. Lapse vanaema aitab lapse ema kasvatamisel, kuid lapsega tegeleb peamiselt lapse ema. Kui lapse isa on kodus, osaleb ta lapse kasvatamises. Lapse isa hooldusõigust ei tohiks piirata.
7.Lapse vanaema on nõus vajadusel eestkostjaks olemisega, kuid leiab, et hooldusõiguste äravõtmine vanematelt ei ole põhjendatud. Lapse ema hoolitseb lapse eest nii palju kui saab, kuid vajab ravi. Kuna lapsel on sügav puue, siis jälgib lapse ema pidevalt lapse tervist ja on käinud lapsega erinevate spetsialistide juures lapsega ravil ja konsultatsioonil. Lapse ema tegeleb enda alkoholiprobleemiga pidevalt. Lapse tervislik seisund on kontrolli all ja kiireloomuliste probleemide tekkimine ei ole tõenäoline ning ka sellisel juhul on lapse isal võimalik anda nõusolek lapse ravimiseks nt digitaalse allkirjaga. Lapse isa töötab Soomes selleks, et kindlustada lapse vajaduste rahuldamine ja pere heaolu.
8.Keila Linnavalitsus leidis, et lapse huvides on piirata vanemate isikuhooldusõigust ning määrata eestkostjaks puudutatud isik IV, keda laps usaldab ja tunneb ning kes on suuteline lapse eest igakülgselt hoolitsema. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas osaliselt 6. septembri 2021 määrusega avalduse vanemate hooldusõiguse piiramiseks lapse suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks. Maakohus peatas lapse ema hooldusõiguse lapse suhtes kuni lapse täisealiseks saamiseni. Avaldaja ja puudutatud isikute II–IV menetluskulud jättis maakohus vastavalt avaldaja ja puudutatud isikute II–IV kanda ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus tuvastas, et lapse ema kuritarvitab alkoholi, mis on kaasa toonud mh takistusi lapse kasvatamisel. Lapse ema on alkoholisõltuvust asunud ravima ning viibib Sihtasutuses Viljandi Haigla (Viljandi Haigla) võõrutusravil, mida haigla kinnitas 18. augustil 2021. Kuna ema viibib statsionaarsel ravil, ei ole tal võimalik samaaegselt lapse eest hoolitseda ega last kasvatada. Sisulisi etteheiteid lapse isale ei ole, mistõttu puudub alus lapse isa hooldusõiguse piiramiseks. Kuna lapsel on üks hooldusõiguslik vanem, s.o lapse isa, siis puudub alus eestkoste seadmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt ning eestkostja jääb seetõttu lapsele määramata. Maakohus selgitas, et lapse emal on õigus esitada kohtule avaldus hooldusõiguse ennistamiseks, kui on ära langenud hooldusõiguse peatamise alus (PKS § 140 lg 2). Määruskaebus
10.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2-21-3475 Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus, et lapse ema puudutav kriminaalmenetlus on lõpetatud, lapse ema on läbinud kohustusliku alkoholisõltuvuse ravi Viljandi Haiglas 4. kuni
28.augustini 2021, lapse ema osaleb kord nädalas programmis „Kainem tervem Eesti“ ning ambulatoorne ravi Viljandis jätkub visiitidega üks kord kuus. Lapse eest hoolitseb ainult lapse ema, kes tegeleb lapse taastusraviga ja kooli viimisega. Lapse ema aitavad lapse vanaema ja lapse isa. Lapse ema on saanud Viljandi Haiglast vajaliku ravi ja psühholoogilise abi. Lapse ema ebaviisaka käitumise on tinginud avaldaja lastekaitsetöötaja. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
11.Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Lapse ema ei ole välja toonud, milliseid õigusnorme on kohus oma määruses rikkunud. Lapse ema väited Viljandi Haigla järelprogrammis osalemise ja samas haiglas lõpetatud programmi kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Lapse ema kohustuseks pandud üldkasuliku töö tunnid on tegemata ja koostöö on osutunud kestvalt keeruliseks lapse ema vähese motivatsiooni tõttu, mistõttu ei ole lapse ema suhtunud tõsiselt oma karistuse kandmisesse ja võimalik on vangistuse rakendamine alternatiivse karistuse tähtaegselt täitmata jätmise osas. Lapse kooli viimisega tegeleb lapse vanaema.
24.jaanuari 2022 seisukoha järgi on lapse ema peale määruskaebuse esitamist alkoholi tarvitamist jätkanud. Lapse ema ei ole Viljandi Haiglasse ravile naasnud, hoolimata peretugevdustöötaja pakkumisest. Laps vajab meedikute hinnangul väärikat ja ööpäevaringset hooldust, kuna tema seisund on keeruline. Lapse tervislik seisund halvenes 2021. aasta sügisel oluliselt ning ta jäeti 17. novembril 2021 peale plaanilist hematoloogi visiiti haiglasse. Lapse isa viibis sel ajal Soomes ja ema oli alkoholijoobes Keilas. Lapse ema viibis lapse juures alates
25.novembrist 2021, oli püüdlik ja osales raviprotsessis. Laps kirjutati haiglast välja
7.detsembril 2021 ning ta pidi jääma perearsti jälgimisele. Perearstikeskuse teatel loobus lapse perekond pereõe teenusest, kes oleks jälginud lapse kaalu muutumist, kontrollinud toidu manustamist ja hapnikuaparaati. Lapse isa on perearstiga konsulteerinud lapse hooldamise teemal, kuid õe teenusest loobus arsti sõnul ema, kel puudub õigus otsustada lapse elukorralduslikke asju.
12.Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebus on alusetu ja põhjendamatu. Asjaolu, et alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei tähenda automaatselt, et lapse ema on ennast parandanud. Lühikese sõltuvusravi läbimine hiljuti ja programmis osalemine on ennatlik lõplike järelduste tegemiseks. Ei ole ettenähtav, kas lapse ema jätkab edusamme, on võimeline ennast parandama ja alkoholist lõplikult loobuma.
13.Lapse vanaema palub lapse ema hooldusõigust mitte piirata. Lapse ema hakkas umbes viie aasta eest tarvitama alkoholi, kuid see ei ole pidev ning lapse ema on enamasti kaine ja sel ajal teeb tema kõik võimaliku lapse heaolu tagamiseks. Puudega lapse heaolule ei mõju hästi emast eemalolek. Lapsel ja emal on väga tugev emotsionaalne side ning tulenevalt lapse raskest tervislikust seisundist vajab ta veel rohkem hooldust ning ema hoolitsuseta jätmine tekitab talle suurt kahju.
14.Keila Linnavalitsus leiab, et vanemad ei ole suutelised lapse eest hoolitsema ega tagama talle väärikat hooldust. Lapse isa, kellel on ainuhooldusõigus lapse suhtes, töötab senini Soomes ja ei ole teada, et ta kavatseks püsivalt Eestisse kolida. Lapse emal on pikaaegne ja kestev sõltuvushäire, mistõttu on lapse eest aidanud järjepidevalt hoolitseda lapse vanaema.
15.Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
16.Lapse ema esitas 1. veebruaril 2022 vastuse avaldaja 24. jaanuaril 2022 esitatud arvamusele.
2-21-3475
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.
19.Avaldaja esitas 24. jaanuaril 2022 täiendavad tõendid. Avaldaja esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.
20.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Lapse ema vaidlustab määrust osas, milles maakohus avalduse osaliselt rahuldas ja peatas lapse ema hooldusõiguse kuni lapse täisealiseks saamiseni.
21.Vanema hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 16. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiiridest väljunud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks.
22.PKS § 140 lg 1 alusel peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud, mis võib olla tingitud vanema pikemast eemalolekust või muust kõrvalisest takistusest, sh vanema vangistusest, raskest haigusest või teadmata kadumisest (Riigikohtu
16.jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298 p 16.2; 11. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-26-16 p 19). Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et hooldusõiguse peatamine on PKS § 140 mõtte kohaselt ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada lapse õiguse ja huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada (Riigikohtu 4. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 16).
23.Maakohtu määruse kohaselt on avaldaja etteheited lapse emale õigustatud, lapse emal on alkoholisõltuvus, mida ta on asunud ravima ning määruse tegemise ajal viibis lapse ema Viljandi Haiglas statsionaarsel ravil, mistõttu ei olnud tal samaaegselt võimalik lapse eest hoolitseda ega last kasvatada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt lapse ema hooldusõiguse peatamine oli põhjendatud, kuivõrd lapse ema hooldusõiguse teostamine oli tulenevalt lapsest eemal raviasutuses viibimisest faktiliselt takistatud.
24.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu määrus põhjendamatu, kuivõrd maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et lapse ema puudutav kriminaalmenetlus on lõpetatud. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et lapse ema on karistatud Harju Maakohtu
10.detsembri 2020 otsusega nr 1-20-8337 vangistusega 7 kuud, mis asendati 207 tunni üldkasuliku tööga ning lisaks on lapse ema suhtes pooleli täiendav kriminaalasi. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus ei ole määruses arvestanud ühe kriminaalasja lõpetamisega, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning määrusest nähtuvalt oli peamiseks hooldusõiguse peatamise aluseks lapse ema viibimine Viimsi Haiglas ravil.
25.Lisaks on määruskaebuse kohaselt lapse ema läbinud kohustusliku alkoholisõltuvuse ravi Viljandi Haiglas 4. augustist 2021 kuni 26. augustini 2021, lapse ema jätkab kord nädalas
2-21-3475 osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning ambulatoorne ravi Viljandis jätkub visiitidega kord kuus. Ringkonnakohus leiab, et ühekordne lühiaegne kohustusliku alkoholitarvitamise häire ravi läbimine ei ole piisav väitmaks, et lapse ema hooldusõiguse teostamine ei ole enam pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Samuti nähtub tõenditest, et ravi ei ole tulemusi andnud. Avaldaja 24. jaanuaril 2022 esitatud Lääne-Harju politseijaoskonna 11. oktoobri 2021 ettekandest nähtub, et lapse ema viibis vigastatuna maanteel tugevate alkoholi tarvitamise tunnustega. Lapse ema 1. veebruari 2022 selgituste kohaselt jalutas lapse ema nimetatud päeval koju, kuid kukkus ja lõi pea ära. Sealjuures aga ei ole lapse ema vaielnud vastu avaldaja väitele ja ettekandest nähtuvale asjaolule, et lapse ema oli sel päeval alkoholijoobes. Lääne-Harju politseiosakonna 15. novembri 2021 ettekande kohaselt oli 12. novembril 2021 väljakutse lapse ema koju, kus lapse vanaema soovis politsei abi, kuna lapse ema oli tarbinud kolm päeva alkoholi ning muutunud agressiivseks. Ettekande kohaselt tuvastati lapse emal
12.novembril 2021 alkoholijoove. Lapse ema 1. veebruari 2022 vastuse kohaselt oli lapse ema
15.jaanuaril 2021 tarvitanud üksnes pool klaasi õlut, kuid ei esitanud vastuväiteid seoses
12.novembril 2021 tuvastatud alkoholijoobega. Tõenditest nähtuvalt ei ole Viljandi Haiglas läbitud ravi ega programmis osalemine andnud soovitud tulemusi ning lapse ema on jätkanud alkoholi kuritarvitamist. Lapse ema ei ole sisuliselt vaielnud vastu avaldaja ja teiste perekonnaliikmete väidetele, et lapse ema alkoholi tarvitamine toimub tsüklite kaupa ja kestab sageli mitmeid päevi. Ringkonnakohus leiab, et ajal, mil lapse ema kuritarvitab päevade viisi alkoholi, ei ole lapse ema võimeline lapse hooldusõigust teostama. Avalduse kohaselt vajab laps ööpäevaringset hooldust. Avaldaja
24.jaanuari 2022 arvamuse kohaselt oli lapse ema 17. novembril 2021, kui laps jäeti raske tervisliku seisundi tõttu haiglasse, alkoholijoobes ning saabus lapse juurde alles 25. novembril 2021. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka avaldaja väidet ümber lapse ema selgitus, et ta oli
17.novembril 2021 teises linnas roolis ega olnud joobes. Lapse ema ei ole põhjendanud, miks ta läks raskes seisundis lapse juurde haiglasse alles 25. novembril 2021.
26.Lapse ema õigusi vähem piiravad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust. Avaldaja on lapse emale ja perekonnale võimaldanud erinevaid tugiteenuseid, mis ei ole aidanud või millised on pereliikmed jätnud kasutamata (avaldaja 24. jaanuari 2022 arvamus p 3.2). Lapse emal on tulenevalt kriminaalasjas nr 1-20-8337 10. detsembril 2020 tehtud otsusest kohustus mh mitte tarvitada alkoholi, mida on lapse ema tõenditest nähtuvalt korduvalt rikkunud (LääneHarju politseiosakonna 8. veebruari 2021, 11. oktoobri 2021 ja 15. novembri 2021 ettekanded). Samuti ei ole tulemusi andnud osalemine programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
27.Kolleegium leiab, et kuivõrd hooldusõiguse peatamine on võimalik olukorras, kus lapsevanem ei saa raske haiguse tõttu hooldusõigust teostada, on peatamine põhjendatud ka juhul, kui lapsevanem ei ole võimeline lapse suhtes hooldusõigust teostama tulenevalt tema alkoholisõltuvusest. Alkoholijoobes lapsevanem ei ole võimeline hooldusõigust teostama. Siiski on ringkonnakohtu hinnangul tegemist ajutise võimetusega, kuivõrd lapse emal on võimalik end ravida ning taastada enda võimekus hooldusõigust teostada.
28.Ringkonnakohus selgitab, et lapse emalt ei ole hooldusõigust täielikult ära võetud, vaid hooldusõiguse peatamise tulemusel säilib tal küll hooldusõigus, kuid PKS § 140 lg 3 järgi ei või lapse ema hooldusõiguse peatumise ajal seda teostada. Hooldusõiguse peatamise korral on kohtul võimalik lapse ema hooldusõigus ennistada, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine (PKS § 140 lg 2). Seega, kui lapse ema suudab alkoholisõltuvusest vabaneda ning hoidub alkoholi tarvitamisest piisava ajaperioodi jooksul, et on usutav lapse ema
2-21-3475 võimekus teostada täielikku hooldusõigust, on lapse emal õigus taotleda hooldusõiguse ennistamist.
29.Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.